Päev: 8. aprill 2014

Otepää vallavalitsus kuulutab välja loomekonkursi “„Minu sini-must-valge Eesti”

Tänavu möödub Eesti lipu pühitsemise aastapäevast Otepääl 130. aastat. Otepää Vallavalitsus kuulutab välja loomekonkursi lastele ja noortele “Minu sini-must-valge Eesti”. Konkursile on oodatud joonistused, maalid, luule ning proosateosed.

Konkursile võivad oma joonistusi, maale, luulet ja proosateoseid esitada Otepää valla haridusasutuste lapsed ja noored alates lasteaiast kuni gümnaasiumi lõpuni. Parimate autasustamine toimub Eesti lipu päeval, 4.juunil 2014.

Võistlustöid hinnatakse järgmistes kategooriates:
1. Lasteaialapsed
2. I kooliaste – 1.-3. klass;
3. II kooliaste – 4.-6. klass;
4. III kooliaste – 7.-9. klass.
5. Gümnaasiumiklassid (X-XII klass)

Iga võistustöö tagumisele küljele palume märkida vanusekategooria ja autori pseudonüümi (salanimi).

Igas kategoorias selgitatakse välja parimad, kes saavad auhinnad. Töid hindab Otepää valla asutuste, koolide ja lasteaedade esindajatest koosnev žürii.

Võistustööd palume õppeasutustel kokku koguda ja tuua 14.maiks 2014 Otepää Vallavalitsusse (Otepää, Lipuväljak 13) või saata e-posti aadressil: vald@otepaa.ee

Lisainfo:
Margit Prede, Margit.Prede@otepaa.ee, tel 5690 0450

USA suursaadik ja maaväeatašee külastasid Võrumaad

Eile saabusid Võrumaale kahepäevasele visiidile USA suursaadik Eestis, härra Jeffrey Levine ja USA maaväeatašee, kolonelleitnant Geoff Wright.

Õhtupoolikul kohtusid külalised Võru linnavalitsuses linnapea Anti Allase, abilinnapea Sixten Silla ja linnavolikogu esimehe Tõnu Jõgiga, et avaldada liitlastele toetust ning siinset elu-olu tundma õppida.

Esmakordselt Võrumaal viibiv Jeffrey Levine tunnistas, et on senist ringsõitu väga nautinud. “Olen kindel, et teen oma Vene kolleegid närviliseks, kuid Eesti on ärevil ja vajab toetust,” lausus ta. Peale julgeolekuküsimuste pakkusid külalistele huvi riigigümnaasiumi asutamise, puidutöötlemise ja mööblitööstuse kompetentsikeskuse, biokütuse ja soojaenergia tootmise ning veel mitme teise valdkonnaga seotud küsimused.

Ka maavanem Andres Kõiv rõhutas ennelõunal Võru maavalitsuses kõrgeid külalisi võõrustades julgeoleku tähtsust ning pööras tähelepanu Lõuna-Eesti ajateenijate, reservväelaste ja kaitseliitlaste väljaõppe võimalustele.

Ameeriklased kohtusid veel Kreutzwaldi gümnaasiumi õpilastega ning käisid Kuperjanovi pataljonis ja Suurel Munamäel. Täna kohtuti Setu kuningaga ja külastati Luhamaa piiripunkti.

Lastefondi poole võivad pöörduda kõik haige lapse eest hoolitsevad abivajajad

SA TÜ Kliinikumi Lastefondi poole saavad abipalvega pöörduda kõik toetust vajavad inimesed, kel tuleb hoolt kanda haige lapse eest. Iseendast või oma abi vajavast kaaskondlasest teada andmiseks tuleks täita vastav taotlus Lastefondi kodulehel.

SA TÜ Kliinikumi Lastefondi tegevjuht Küllike Saar räägib, et seoses hiljuti palju tähelepanu pälvinud 8-aastase ihtüoosihaige Kaido looga on paljudes kaaskodanikes tekkinud küsimus, miks tõttas Lastefond appi just Kaidole. “Tegelikult oleme ihtüoosihaigeid lapsi toetanud juba seitse aastat kokku rohkem kui 30 000 euroga. Kuna aga Kaidole nimeliselt annetati selline summa, siis kasutame seda ka valdavalt tema heaks. Vanaema samas nõustus lahkelt jagama osa annetustest ka teiste abivajajatega,” märgib ta.

Saare sõnul ei eelista Lastefond kuidagi üht abivajajat teisele, kuid paraku saab aidata vaid neid, kes nendeni jõuavad. “Oleme korduvalt saatnud Eesti kõikidesse valdadesse palve teatada meile meditsiinilist abi vajavatest lastest, kuid tagasiside on olnud napp. Meie aga saame tugineda ainult meile esitatud taotlustele. Viimase saavad meile esitada kõik era- ja juriidilised isikud väga lihtsalt meie kodulehe vahendusel.”

Seega kutsubki Lastefond kõiki üles märkama meditsiinilist abi vajavaid lapsi endi ümber ja neist teada andma. Abi ei peaks pelgama küsida ka hädasolijad ise. “Me püüame võimalusel aidata kõiki lapsi, kelle ravi Eesti Haigekassa kas üldse mitte või piisaval määral ei toeta. Tuleb vaid esitada koos taotlusega arstipoolne kommentaar abivajaja haigusloo ning ravi/aparatuuri vajaduse osas ja omavalitsuse kinnitus ebapiisavast või puudulikust toetusvõimalusest,” selgitab tegevjuht.

Taotluse esitamiseks tuleb minna Lastefondi kodulehele, klõpsata menüüpunktil “Abivajajale” (http://lastefond.ee/abivajajale), laadida alla vastav dokumendivorm ning see täidetuna koos vajalike lisadokumentidega Lastefondile saata. Edasi võetakse taotlejaga ühendust, täpsustatakse vajadusel taotluses kirjapandut ning seejärel esitatakse see TÜ Kliinikumi Lastefondi nõukogule toetusotsuse langetamiseks. Toetusotsuse langetamise järgselt võetakse taotluse esitajaga ühendust ning täpsustatakse edasist.

TÜ Kliinikumi Lastefond on üks vanimaid ja suuremaid üle-eestilisi heategevusorganisatsioone, mis on alates 2000. aastast annetajate abiga toetanud erinevatele haiglatele seadmete soetamist ning sadu eriravi või -hooldust vajavaid lapsi ja nende peresid kokku rohkem kui pooleteise miljoni euroga.

Korralik postkast on õigeaegse posti eelduseks

Kirjakastid 4Eestis on kokku umbes 600 000 postkasti. Nendest üle 32 000 on väga halvas olukorras ja seetõttu ei pruugi saadetised jõuda õigeaegselt ja tervena nende postkastide omanike kätte.

Hea postkast on õigesti märgistatud, füüsiliselt terve, piisava suurusega ja ilmastikukindel.

Inimesed üritavad olla innovaatilised ja kasutavad sageli postkastidena kättejuhtuvaid esemeid, mis selleks otstarbeks nende arvates sobida võiksid – vana traadiga postile kinnitatud torujupp, kaanega purk, aiale või naela otsa riputatud nahast kott. Näiteid võib loetlema jäädagi. See võib tunduda postkasti omanikule küll andekas ja armas, kuid kirjad saavad märjaks või ei mahuta need korralikult nädalalõpulehti. Ka ei pruugi kirjakandjad arugi saada, et pererahvas just seda kindlat eset postkastiks peab.

Problemaatilised on vanad veneaegsed postkastid, mis ei vasta tänapäeva standarditele või ei paku need enam kindlat kaitset ilmastikutingimuste eest. Ka aastaid tagasi ehitatud puust postkastid tuleks kriitilise pilguga üle vaadata.

Hea postkast on korrektselt märgistatud. Sellel on linna kortermajas peal korterinumber. Eramajas toretseb postkastil majanumber. Maapiirkonnas peaks postkastil olema nii omaniku- kui talu nimi. Aastaid ühte piirkonda teenindanud kirjakandja teab küll kõikide postkastide asukohti peast, kuid tema puhkuse või haigestumise korral ei pruugi asenduspostiljon õiget postkasti leida. Sellisel juhul võib ajaleht hilineda või üldse mitte õigesse kohta ilmuda.

Uue postkasti valimisel tuleks kindlasti arvestada kui palju ajalehti või ajakirju teil igapäevaselt käib. Kui tellitud on mitmeid väljaandeid, peaks valima kindlasti mahukama postkasti, sest ainult nii saab kindel olla et kõik saadetised kenasti postkasti passivad. Ka peaks valima suuremate mõõtmetega postkasti siis, kui sageli ollakse kodust eemal ja seetõttu igapäevaselt seda ei tühjendata.

Sobiva postkasti lähimast postkontorist, Eesti Posti kodulehelt ja hästivarustatud ehituspoodidest.

Postkast kinnita kodu piirava aia külge või selle puudumisel tänavapoolse välisukse lähedusse, et see oleks kergesti nähtav ja asuks koerte võimaliku rünnaku eest ohutus kohas. Kortermajas elades paigalda postkast esimese korruse valgustatud eesruumi ja kui selleni pääsemiseks tuleb kasutada võtit või uksekoodi, siis edasta ka need Eesti Postile. Juhul, kui sinu kodu on asulast väljas, siis paiguta postkast kohta, kuhu pääseb aastaringselt transpordivahendiga ligi.

Hoia oma postkast alati lukus, et selle sisu kaduma ei läheks.

Palun teavita uue postkasti paigaldamisest või asukohamuutusest ka Eesti Posti, et kirjakandja selle uuest kohast kiiresti üles leiaks. Selleks kirjuta lähimasse postkontorisse või saada avaldus aadressil info@post.ee. Avalduses märgi selle esitaja ees- ja perekonnanimi (juriidilise isiku puhul ärinimi), telefoninumber, paigaldatava postkasti täpne aadress ja avalduse esitamise kuupäev.

Kaido Padar
Eesti Posti postiteenuste divisjoni juht

Pühapäeval toimub Pääskülas 81. Rabajooks

Pühapäeval, 13. aprillil toimub Harku raba teedel 81. Rabajooks. Rabajooks on traditsiooniline Nõmme spordiüritus, mis toimub kaks korda aastas – kevadel ja sügisel. Rabajooks on kõigile osavõtjatele tasuta ning üritusele on oodatud ka kepikõndijad.

Rabajooksu stardipaik on Pääskülas, Suvila ja Kalda tänava ristmiku läheduses. Raja pikkus on 6,3 km. Esimene ühisstart antakse kell 11. Järgnevad stardid on iga 5 minuti tagant kuni kella 12ni. Esimeses ühisstardis startinute vahel selgitatakse välja kolm paremat meest, naist, poissi ja tüdrukut. Esimesed 1600 lõpetanut saavad vimpli.

Rabajooksu korraldustoimkond juhib tähelepanu, et tegemist on eelkõige rahvaspordiüritusega, osalejatel tuleks võimalike vigastuste vältimiseks valida kindlasti sobiv jooksutempo. Samuti on palve kõigile koeraomanikele, et loomi rajale kaasa ei võetaks, sest see häirib teisi jooksjaid.

Üritust korraldavad Nõmme linnaosa valitsus ja Sweco Projekt AS. Toetajad on AS Jalajälg, Viking Line, rahvusooper Estonia ja Kaitseliidu Nõmme malevkond.

Rohkem infot leiab Rabajooksu koduleheküljel www.rabajooks.ee.

Rahvakultuuri Keskuse rändnäitus “Pärand elab!” Sindi Muuseumis

Pühapäeval, 11. aprillil kell 15 avatakse Sindi Muuseumis (Pärnu mnt 26A, Sindi) Eesti vaimse kultuuripärandi nimistut tutvustav näitus “Pärand elab!”. Avamisel saab osaleda lihavõttemunade värvimise töötoas. Kõik huvilised on oodatud!

Näitus “Pärand elab!” kutsub märkama ja väärtustama põlvest põlve edasiantud teadmisi, oskusi, kombeid ning tavasid. Rahvakultuuri Keskuse koostatud näitus tutvustab kümmet Eesti vaimse kultuuripärandi nimistusse kantud kultuurinähtust, sh seto kirmast ja ukraina lihavõttemunade – pysankade – kaunistamise traditsiooni. Nimistu loomiseks andis tõuke Eesti ühinemine UNESCO vaimse kultuuripärandi kaitse konventsiooniga 2006. aastal.

Elava pärandi vastu elavat huvi tekitav rändnäitus on üleval olnud Tartus, Hiiumaal, Kihnus, Karksi-Nuias, Tallinnas, Põltsamaal, Kundas ja Puurmanis. Näitus “Pärand elab!” jääb Sindi Muuseumis avatuks 15. maini.

Näituse meeskond:
Kuraator: Jane Kalajärv
Töögrupp: Kristiina Porila
Kujundus: Malle Jürgenson ja Krista Lepland (Laika, Belka & Strelka)
Keeletoimetaja: Helika Mäekivi (Päevakera)

Näituse valmimist toetas Kultuuriministeerium.

Lisainfo: http://www.rahvakultuur.ee/vkpnimistu/

Meelis Kriguli isiknäitus Vana-Võromaa kultuurikoja galeriis

Meelis Kriguli isiknäitus “KELLE OMA ON AEG” on avatud Vana-Võromaa kultuurikoja galeriis alates 12. märtsist.

Meelis Krigul on Võrust pärit, Piusa raudteejaamas keraamikakoda pidav kunstnik. Tuntud keraamik, oma ala meister tegeleb ka maalimise, graafika ja joonistamisega.

Näitusel “KELLE OMA ON AEG” on näha kunstniku esimesed maalid õpingute ajast ERKIs kuni selle aasta teosteni. Galerii väiksemas saalis on suur keraamiline ja valgusküllane installatsioon.

Kaks aastat tagasi toimus Tartu Kunstimuuseumi saalis keraamikute ühisnäitus “Suur vaas”, mida kureeris Ahti Seppet. Seal sai Kriguli taies suure tähelepanu osaliseks oma reljeefse antiikse maalingu ja harmoniseeruva muusikaga.

Näitusega tähistab kunstnik oma juubeliaastat.

Näitus jääb avatuks 20. aprillini.

Kultuurikoda asub Katariina 11, avatud K- P 10.00-18.00.
Sissepääs majapiletiga.