Toidupangad kogusid ligi 30 000 ühikut toidukaupu

Foto: Nele Hendrikson
Foto: Nele Hendrikson

Umbes 300 vabatahtliku abiga koguti toimetulekuraskustes perede aitamiseks 15.-16. märtsil ühtekokku 29 823 ühikut toidukaupa. Tallinna Toidupank viis toidukogumispäevad sel korral läbi kuues poes, mis on seni suurim kaupluste arv ühes linnas. Pärnu Toidupank pakkus poekülastajatele võimaluse oma panus anda ühtekokku neljas poes ja Tartu Toidupanga vabatahtlikud olid väljas kahes kaupluses. Ülejäänud linnades osales üks pood.

Arvuliselt kõige enam annetati toidupankadele makaronitooteid ja maiustusi, mõlemaid 5581 ühikut. Lihakonserve ning purgisuppe kogunes 4876 ühikut. Erinevate jahude ning kuivainete osakaal oli samuti märkimisväärne – enam kui 4000 ühikut. Muude kaubagruppide kogused nagu hommikusöögihelbed, mahlad-moosid, kalakonservid, kuivsupid, õli, sool-suhkur, kohv ja tee, jäid 1000-2000 tüki kanti. Kergestiriknevaid kaupu, st “kõlblik kuni”-tüüpi tooteid ja puuvilju, poetati Toidupanga kogumiskärudesse 874 korral. Järgmised toidukogumispäevad toimuvad 17. ja 18. mail.

Eesti Toidupank aitab vaesusprobleemi leevendada, jagades abivajajatele toiduabi. Tänaseks on Eestis kokku 11 toidupanka: lisaks toidupankadele Tallinnas ja Tartus on toidupank tegutsemas veel Rakveres, Jõhvis, Narvas, Põlvas, Viljandis, Pärnus, Haapsalus, Järvamaal ja Valgas.

Eesti Toidupank on asutatud 2010. aasta märtsis Eesti-Hollandi Heategevusfondi Päikeselill ja Swedbanki poolt. Tallinna Toidupanka toetab Kodanikuühiskonna Sihtkapital. Toidupank kuulub Vaesuse Vastu Võitlemise Euroopa Võrgustikku (EAPN Eesti).

Janika Leiuri rändfotonäitus jõudis Vanemuisesse

rändnäitusVanemuise väikeses majas on avatud Janika Leiuri rändfotonäitus “Valgust püüdmas”. “Valgust püüdmas” on näitus, mis alustas oma teekonda 2012. aasta novembris ning on peatunud oma teekonnal pooleteist aasta jooksul mitmetes kultuuriasutustes Viljandis, Karksis, Pärnus, Rakveres, Tallinnas, Paides. Viimane ja kümnes peatuskoht selle loodusfotodest koosneva näituse turneel on Vanemuise väikeses majas 12. maini.

” Võin unustada end tundideks loodusesse püüdma neid üleminekuid, muutusi ja varjundeid. Need on vaatemängud, mis ei kordu. Lavastab loodus ise ning laval mängivad valgus, värvid, varjud. Minus kasvas soov jäädvustada need põnevad hetked jäädavamalt kui vaid mälupilti. Neid hetki sai palju. Igas uues paigas saab piltidest lugu, mis on erinev eelmistest, sest aeg, ruum ja valgus on teised. Soovin teatrirahvale ja teartisõbrale põnevat teartikuud ja kaunist kevadet!” on kunstnik Janika Leiuri lisanud saatesõnas.

Muuseum kogub Viljandi tööstuse ajalugu

Nurmbergi trükikoja ladujad tööhoos. Foto: Viljandi muuseumi kogu

Viljandi muuseum kogub ajaloolist teavet Viljandi linnas tegutsenud töökodade ja tööstusettevõtete, nende toodangu ja sisseseade kohta. Väga oodatud on fotod töökodade sise- ja välisvaadetest ning toodangust. Lisaks kogume teemaga seonduvaid mälestusi.

Tuleval suvel avab muuseum näituse “Tehtud Viljandis”, millega seoses palutakse avalikkuse kaasabi, et täita mitmeid tööstusteemalisi lünki muuseumikogus.

Täämbä on Põlva keskraamadukogon kokkosaaminõ Valdur Mikitaga

Täämbä, 19. märdsil kell 18 om Põlva raamatukogon kokkosaaminõ Valdur Mikitaga, kiä kõnõlõs umast loomingust ja avitas märgota neländä Uma Pido hääs vällävalit sõnomi ümbre, miä samal kokkosaamisõl vällä kuulutadas.

Sõnomi valisi pido toimkund avaligulõ sõnomitalgolõ tulnu töie hulgast. Raamatukogon tennätäs kõiki talossil ütenlüüjit. Sõnomi löüdmises kõrraldõdi talossõ’ tuusjaos, et Uma Pido kõnõlõsi tuust, miä om võrokõisi jaos täämbädsel pääväl tähtsä. Valit sõnnom jääs saatma pido kõrraldamist ja muidoki pito hinnäst.

Kiränigu ja semiootiku Valdur Mikita kirotõdu “Lingvistiline mets” om perämädse ao Eestin vast kõgõ inämb arotust löüdnü raamat. Neläs Uma Pido tulõ 28. mail 2016. Põlvan Indsikurmun.

Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit kuulutati metsanduse kutse andja konkursi võitjaks

MetsVastavalt Metsanduse Kutsenõukogu 20. veebruari koosoleku otsusele nr 14 kuulutati metsanduse kutseala kutse andja avaliku konkursi võitjaks Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit (EMPL). EMPL teeb koostööd metsanduslike kutsete valdkonnas Luua Metsanduskooli ja Pärnumaa Kutsehariduskeskuse Voltveti Koolituskeskuse ning SA Kutsekojaga.

“Näeme, et peame panustama haridusmaastikul toimuvatesse protsessidesse. Selleks, et ühiskonnas toimuks mõtlemises muutus, peame rääkima õpiväljunditest kui ettevõtlussisenditest,” ütles Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tööstuse valdkonna teemajuht Pille Aasamets. “Koolid üksi ei mõtle välja, mida läheks töömaailmal vaja. Selleks ongi erialaliidud, kes korjavad sektori soovid kokku ja formuleerivad need haridusvaldkonnale,” ütles Aasamets.

Kui koolide ülesanne on kutseõppe andmine, siis EMPLi roll kutse andjana on eelkõige töökogemustega inimeste kutse tunnustamine. Kutseeksam on vajalik nii koolilõpetaja kui kogemusega töötaja tööks valmisoleku ja kompetentside hindamiseks.

Loe edasi: Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit kuulutati metsanduse kutse andja konkursi võitjaks