27 november 2013 Archives

Viljandimaa tunnustab 2013 aasta silmapaistvamaid kodanikuühendusi

27. novembril, Viljandimaa Kodanikeühiskonna tunnustamispäeval jagatakse Heimtali mõisas piduliku tseremoonia käigus auhindu ja tänukirju kodanikuühendustele, kes valiti 2013 aasta parimateks.

Tunnustamiskomisjon tegi valiku neljas kategoorias ning seega on:

• Parim kodanikuühendus – MTÜ Teeme
• Hea algatus – Öine Vahtkond
• Pärandikandja – MTÜ Valma külaselts
• Parim vabatahtlik – Heinar Kalam

Kodanikeühendusi tervitab Viljandi maavanem Lembit Kruuse ning tunnustused annab üle Viljandimaa Omavalitsuste liidu juht Ene Saar.

Viljandimaa Arenduskeskuse MTÜde konsultant Kristi Lõhmuse sõnul võimaldab tunnustamine märgata kodanikualgatuse korras tehtud tegusid ja veelgi olulisem – inimesi nende tegude taga. ” See on hea võimalus öelda tänusõnad tehtu eest,” rääkis Lõhmus.

Kodanikuühenduste tunnustamise toimub sel aastal Viljandimaa Arenduskeskuse algatusel VOL ning Maavalitsusega koostöös teist korda. ” Kodanikualgatuse korras tehtud teod on meie ühiskonna alustala, me kõik oleme kodanikud,” selgitas Lõhmus ja jätkas Mahmatma Ghandi sõnadega: “Ole ise see muutus, mida soovid ühiskonnas näha” ning nentis, et kodanikuühendustes tegutsevad inimesed just sellised ongi.

Sellele mõttele tuginedes toimub selle nädala Viljandimaal ühisnädala raames ühenduste külastusmäng, kus sajad pühendunud inimesed ühendustes oodavad külalisi ja soovivad nendega koos teha väga erinevaid põnevaid tegevusi.

Rohkem infot ühisnädala kohta http://mty.arenduskeskused.ee/Yhisnadal/Programm/Viljandimaa.html

Lisainfo: Kristi Lõhmus, Viljandimaa Arenduskeskus, tel 433 0446, 5788 0245, e-post kristi@viljandimaa.ee

Otepää vallavanemaks sai Kuldar Veere

Eile, 26. novembril toimunud Otepää vallavolikogu istungil valiti vallavanemaks valimisliidu Otepää Kodanik esimees Kuldar Veere ja kinnitati vallavalitsuse liikmeteks Margit Prede ja Ülle Veeroja. Uus vallavõim asus tööle täna hommikul.

Otepää vallavanema Veere sõnul on esimeseks suureks ülesandeks järgmise aasta vallaeelarve koostamine ja selle esitamine volikogule. “Vaatame põhjalikult läbi kõik eelarveread ja teeme koostööd kõigi osapooltega,” ütles Veere. “Uue vallavalitsuse soov on tagada, et kõik tehtavad kulutused oleksid põhjendatud ning lähtuksid otepäälaste vajadustest.”

Kuldar Veere on lõpetanud Tartu Ülikooli majandusküberneetika erialal 1994. aastal. Viimased 15 aastat on ta töötanud eraettevõtluses, ta on Rait AS kontserni kuuluvate ettevõtete nõukogude liige. Varasemalt on ta töötanud ka panganduses.

Kuldar Veere elab Nüpli külas, tema peres kasvab neli last. Lisaks kõigele muule täidab Kuldar Veere ka Nüpli külavanema kohustusi.

Kuldar Veere asemel sai volikokku asendusliikmena Marika Ein (VL Otepää Kodanik). Volikogu istungil moodustati ka vallavolikogu alatised komisjonid ja valiti komisjonide esimehed ja aseesimehed. Otepää vallavolikogus on 6 alatist komisjoni – revisjonikomisjon, eelarve-, majandus- ja turismikomisjon, keskkonna- ja planeeringukomisjon, haridus-, kultuuri- ja spordikomisjon, sotsiaal- ja tervishoiukomisjon ning korrakaitsekomisjon.

Jõulukuusk jõudis talvepealinna Otepääle

Täna, 27.novembril jõudis talvepealinna Otepääle jõulupuu. Jõulukuusk on 13 m pikk ja pärit Palupera vallast, Lutike külast.

1.detsembril, esimesel advendil, süütavad traditsiooniliselt EELK Otepää Maarja koguduse vaimulik Marko Tiirmaa ja Otepää valla juhid jõulupuul advendituled. Tavapäraselt süüdatakse tuled päikese loojumise ajal, sellel päeval loojub päike kell 15.29.

Jõulupuu all esinevad Otepää line-tantsijad ja Otepää Gümnaasiumi algklasside õpilased Pille Mölli juhendamisel. Kell 16.00 saab Raekojas kuulata vanamuusika ansambli Triskele kontserti.

Lisaks sellele saab enne tulede süütamist kell 14.00 Otepää Maarja kirikus kuulata Konguta segakoori kontserti “Lumevaikuse muusika.”

Retkel mööda inimkonna 60 000 aasta pikkust rännuteed

Sel nädalal jõuab lugejateni ajakirja National Geographic detsembrinumber, mille põhiteemaks on kirjamees Paul Salopeki alustatud ja seitse aastat vältav retk mööda inimkonna 60 000 aasta pikkust rännuteed.

„Hull olete või?“ See oli küsimus, mida loo autor 33 000 kilomeetri pikkust retke alustades pidevalt kuulis. Järgnevate aastate jooksul kajastab ajakiri pidevalt Pulizeri preemiaga pärjatud Salopeki retke inimkonna ränderadadel üle maailma.

Lisaks on detsembrinumbris kajastuse leidnud järgmise teemad:

Kummituskassid
Moodne tehnoloogia paljastab pelgliku puuma lemmikpaigad Los Angeleses ja kaugemalgi.

Esimesed suusatajad
Suusaspordi alged võivad pärineda kaugetest Hiina mägedest, kus suusatamine on tänini eluviis.

Virtuaalselt surematu
Mälestisi skannitakse laseritega, et tulevikus oleks võimalik neid digitaalse salvestise põhjal taastada.
Loe edasi: Retkel mööda inimkonna 60 000 aasta pikkust rännuteed

«Tulõ määne talv tulõ, külh mi taa üle elämi!»

Talvõni om viil aigu: valgõpõsk-laglõ om üten partsõga Pulga Jaani lumbi är vallutanu. Harju Ülle pilt, Uma Leht

Mi kandi ilmatarga omma talvõ ettekaemisõ man inämb-vähämb ütte miilt: süküst jakkus viil mitmõs nädälis, lumi jääs maaha joulukuu keskpaigast ja peris külmäs lätt vahtsõl aastal.

«Lumõ püsümäjäämist om luuta detsembri keskpaigas,» ütel’ Räpinä luudusõmiis Lepiski Arvi. «Jaanuari keskpaigan paistus äkiline külmäsminemine ja veebruar om tõõlinõ talvõkuu. Kuu lõpun piässi külm tsipakõsõ perrä andma, a märdsi edimäne puul tulõ kah külmäpuulnõ. Põrõhõla näütäse luudusõmärgi, et keväjät om uuta päält 20. märtsi, ku lumi nakkas sulama.»

Luudusõ- ja talomiis Pulga Jaan kutsõ ilmakaemisõ jutu pääle kaema, miä sünnüs timä elämise takan lumbin. «Neo tsirgu omma kõik siiä tulnu,» selet’ tä. «Üte kotsilõ arvati, et tuu om vast väiku laukhani («Om siski valgõpõsk-laglõ, mere veeren harilik, om nättü rändämise aigu ka Peipsi veeren, a Antsla takan om timä nägemine tõtõst väega suur asi,» tiidse tsirgutundja Kalla Urmas pilti kaiõn – H.Ü.). Koskilt tä siiä tegüsi. Tä suurt ei pelgä, tulõ muru pääle kah. Mul om tsirkõ innembi kah tulnu, mõtspardsi. A paar-kolm tükkü. Nüüt ma lugõsi, et tan om üle kümne, suurõmb jago imädse pardsi. Tsirgu omma rahuligu ja hoitva elämiisi ligi. Näil ei paistu ollõv määnestki plaani siist är minnä.»
Loe edasi: «Tulõ määne talv tulõ, külh mi taa üle elämi!»