Maa Päeva eel toetatakse Tšernosemja niklikaevanduse vastaseid

21. aprillil, ülemaailmse Maa Päeva (Earth Day) eelõhtul toimub rahvusvaheline solidaarsusaktsioon Tšernosemja kaitseks ja nikli kaevandamise vastu Voroneži piirkonnas Venemaal. Võitlus on kestnud juba rohkem kui aasta ja see pole üksnes kohalik mure, kuna Tšernosemja on unikaalse taimestikuga piirkond, mille abil on võimalik toita tervet vene riiki. See on oluline tervele maailmale, mille ees Venemaal on kohustus tagada toiduohutus seoses ülemaailmse majanduskriisiga.

Tänaseks on protestiaktsiooniga ühinenud 27 linna ja piirkonna üle maailma, sellele on avaldatud toetust ka Pariisis, Berliinis, Münchenis ja mujal.

Liikumise «В защиту Хопра” ( “Hopra kaitseks”) liikmed paluvad Tallinnal ja kogu Eestimaal kõnealust algatust toetada ühekordse piketiga või mõne muu solidaarsust väljendava aktsiooniga ning saata 21. aprillil toimunust foto korraldajatele sama päeva jooksul, et saaksime uudistes võimalikult laialdast kajastust.

Rohkem infot aktsiooni kohta ja selgitusi, miks teema on oluline just praegusel ajahetkel, samuti autoriteetsete teadlaste arvamusi selle kohta, miks nikli kaevandamine Tšernosemja piirkonnas on täiesti põhjendamatu, võite lugeda siit.

Praegusel hetkel on oluline igasugune toetus, sest puurimist kavatsetakse alustada vaatamata ulatuslikule vastuolule mitmete seadustega ning jätkuvad repressioonid kohalike elanike vastu, kes püüavad oma maad kaitsta. Samuti ei ole seni arvestatud sotsiaalsete protestidega, ohuga keskkonnale ega mõjule Venemaa majandusele.

Tallinnas tuleb sisetantsupidu

Leigarite lasteaiarühm Kalamiest tantsimas

28. aprillil toimub Kalevi spordihallis 600 noore tantsija osalusega sisetantsupidu, millega tähistatakse Leigarite lasterühmade 25.sünnipäeva.

Laste ja noorte sisetantsupeost “Sõmeralt Sõrmikule” võtavad osa kaheksa rühmaliigi tantsijad – beebid, lasteaialapsed, erinevad algklasside rühmad, põhikoolide, C-rühmad ja täiskasvanud. Tantsijad on Tallinna, Tabasalu ja Rakvere rühmadest.

Lavastuse käigus rändavad tantsijad läbi kogu Eestimaa, tantsides eri paigust pärit tantse. Kontserdi lavastusgruppi juhib Leigarite kunstiline juht Kalev Järvela.

Järvela sõnul on repertuaaris enamasti pärimuslikud tantsud, kuid esitatakse ka Leigarite tantsuõpetajate autoriloomingut. “Väikese rahvatantsupeo korraldamise idee sai alguse soovist tutvustada lastele meie tantsupidude traditsiooni. Osa lapsi on nii väikesed, et pole päris tantsupeol veel käinud. Mida kujutab endast olla väike osa suurest joonisest väljakul, ja mis asi see maagiline tantsupidu on, peaks selle kontserdi jooksul nii öelda omal nahal selgeks saama,” rääkis Järvela. Tantsijaid saadab ansambel Untsakad.

KOP tegi Viljandimaal rekordi

 

Kohaliku omaalgatuse programmi (KOP) tänavuses kevadvoorus laekus Viljandimaal enneolematult palju taotlusi – 139. Toetust soovitakse kokku summas 142 733,52 eurot, mis on kaks korda enam kui selleks on raha. Enim soovivad kohalikud tegijad korraldada kogukondade arendustegevusi. Sellesse meetmesse tuli 56 taotlust kogusummas 64 171,13 eurot. Kogukonnapärandi tegevusteks esitati 14 taotlust kogusummas 17 270,60 eurot. Elukeskkonna parandamiseks ja kogukonnateenuste teostamiseks esitati 46 taotlust kogusummas 57 091,79 eurot. Õpiringide läbiviimiseks esitati maakonnas 23 taotlust kogusummas 4200 eurot.

Eelmisel aastal sai Viljandimaal KOPi kevadvoorus rahastuse 60 projekti kogusummas 46 000 eurot.

Kohaliku omaalgatuse programmi eesmärk on kohaliku arengu ja kogukondade elujõulisuse tugevdamine kogukondliku initsiatiivi, koostöö ja identiteedi tugevdamise kaudu ning kohalike elanike teadmiste ja oskuste kasvu kaudu. Varem haldas kohaliku omaalgatuse programmi Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, alates sellest aastast haldab seda Kodanikuühiskonna Sihtkapital.

Mari rahvalaulud ja tantsud Võru folkloorifestivali tantsutoas Haanjas

XIX Võru Folkloorifestival jätkab hooaega tantsutubadega. Järgmisel neljapäeval osaleb sel oma rahvalaulude ja tantsudega Mari folklooriansambel Kudõrongõr (Lumikelleuke).

Marimaal Oršanka rajoonis tegutsev ja 1990. aastal asutatud ansambel esitab ekspeditsioonidel kogutud autentset mari folkloori. Nad püüavad elus hoida vanu mari kombeid, erilist rõhku pannakse rahvariiete säilitamisele ja rahvusliku käsitöö arendamisele. Lisaks kohalikule korjatud folkloorile esitatakse ka teiste mari etniliste gruppide vanu rahvalaule, mille seas on  vanad kombe-, pulma- ja nekrutilaulud.  Lisaks on repertuaaris rahvatantsud, milles domineerivad vanemad turgi rahvaste mõjutustega idamaride tantsud.

Haanja rahvamajas esitatakse laule ja tantse ning õpetatakse neid tantsutoas kõigile huvilistele.

Tantsutuba toimub neljapäeval, 25 aprillil algusega kell 19 Haanja rahvamajas ja on kõigile tasuta

Tantsutuba on kõigile tasuta, toetab Eesti Kultuurkapitali Võrumaa ekspertgrupp.

 

 

Tartus toimub rahvusvaheline põllumajanduse tippkohtumine

18. ja 19. aprillil toimub Tartus rahvusvaheline konverents “Agroforum Balticum”, mis toob Euroopa regiooni põllumajanduspotentsiaali üle arutlema OECD, ÜRO toidu- ja põllumajandusorganisatsiooni (FAO), Euroopa Komisjoni ning kümne riigi delegatsioonid.
Konverentsil arutatakse toiduga kindlustatuse ning keskkonna ja territoriaalse tasakaalu säilitamise tähtsuse üle põllumajanduses. “Euroopa jaguneb põllumajandustootmise mõttes praegu kaheks – intensiivse tootmisega Lääne-Euroopa, kus maaressurss on kasutuses ja surve keskkonnale seetõttu väga suur ja vähekasutatud potentsiaaliga Ida-Euroopa. Peame leidma viise koormuse ühtlustamiseks, sest see aitaks suurendada Euroopa regiooni kui terviku põllumajanduspotentsiaali ja hajutada koormust keskkonnale,” ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder.
Agrofoorumil esinevad ÜRO toidu- ja põllumajandusorganisatsiooni asepeadirektor Ren Wang, OECD kaubandus- ja põllumajandusdirektoraadi nõunik Carmel Cahill ja Euroopa Komisjoni põllumajanduse ja maaelu peadirektoraadi asepeadirektor Loretta Dormal Marino. Sõnavõttudega esinevad ka erinevate riikide ministrid, ülikoolide rektorid, teadlased ja ettevõtjad. Konverentsi korraldavad Põllumajandusministeerium, Eesti Maaülikool ja Peterburi Agraarülikool.
Konverentsi programm: agroforum.emu.ee/schedule

Tallinna päeval toimub teatejooks “Toompea 18.45”

Eesti Kodukaitse Ajaloo Selts koostöös Tallinna Kesklinna Valitsuse, Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti, Tallinna Spordi- ja Noorsooameti ning Tallinna Munitsipaalpolitsei Ametiga korraldavad 15. mail  Tallinna päeval teatejooksu “Toompea 18.45”, millega tähistatakse Eesti Kodukaitse organisatsiooni moodustamise 23. aastapäeva.

15. mail 2013 möödub 23 aastat murrangulistest sündmustest, kus Toompeale, Interrinde miitingule kogunenud ülesköetud ja raevunud miitingulised murdsid lossi sisehoovi eesmärgiga kukutada alles mõned kuud ametis olnud ja riiki iseseisvumisteele suunama hakanud valitsus. Halvema hoidsid ära tolleaegse peaminister Edgar Savisaare raadiopöördumise peale Toompeale appi rutanud tallinlased ja ümberkaudsete piirkondade elanikud, sundides märatsejad taltuma ning lossi sisehoovist ja platsilt lahkuma.

Öösel kell kolm võttis Eesti Vabariigi valitsus vastu otsuse kodu, rahu ja ühiskondliku korra ning kodanike turvalisuse tagamiseks luua organisatsioon Eesti Kodukaitse. Nende sündmuste meenutamiseks hakati alates 1993. aastast korraldama teatejooksu “Toompea 18.45”. Kahjuks katkes traditsioon peale Kodukaitse organisatsiooni tegevuse lõpetamist 1996. aastal.

2012. aastal Eesti Kodukaitse Ajaloo Seltsi poolt taaselustatud ajalooline teatejooks lülitati Tallinna p äeva kavva. Ka sel aastal, nüüdseks juba viiendat korda toimuvale jooksule oodatakse Eesti jõu- ja riigikaitsestruktuuride, asutuste, ettevõtete, organisatsioonide, sõpruskondade ja õppeasutuste võistkondi.

Teatejooksule registreerumine kuni 30. aprillini e-posti aadressil kodukaitse@gmail.com või Tallinna Kesklinna Valitsuses kuni 30.aprillini kell 17.00. Täiendav informatsioon ja teatejooksu juhend aadressil: www.kodukaitse.ee

Priiuse põlistumise päeva e-mälumängus osales 335 kooli

Priiuse põlistumise päeva e-mälumängu võitsid üldarvestuses Marek Laagus ja Andra Mirski ning noortearvestuses Hain Luud ja K.G. Kadatski. Parimate koolide arvestuses tuli võitjaks Ilmatsalu Põhikool. Mängus osales õpilasi kokku 335 koolist üle Eesti. “Kõige rohkem rõõmu valmistabki osalenud koolide suur arv – Eesti koolide koguarvust osales mängus ligikaudu 60%. Eks mängu ettevalmistades me peamiselt kooliõpilaste peale mõtlesimegi,” jäi mälumängu patroon ja pärandiaasta saadik Ivo Linna tulemusega väga rahule. Kokku mängiti mälumängu üle 22 tuhande korra.

Üldarvestuse ja noortearvestuse võitjad saavad auhinnaks Viljandi Folgi festivalipassid, parima kooli õpilased on autasuna teretulnud osa saama Eesti Meremuuseumi Lennusadama vabalt valitud haridusprogrammist 25-le õpilasele koos lõunasöögiga. Teisele kohale tuli koolide arvestuses Ülenurme Gümnaasium, keda ootab Põlva Talurahvamuuseumi haridusprogramm ja ringkäik muuseumis koos giidiga. Kolmandale auhinnalisele kohale tulnud Häädemeeste Keskkool saab auhinnaks RMK pärandkultuuri raamatute komplekti.

Võistkondade kategoorias tuli esimesele kohale võistkond “Parimad pojad ja tütred”, nende auhinnaks on Eesti Meremuuseumi grupiprogramm “Salajane koostöö Soomega” kahekümnele inimesele. Võistkond “Vikihoolikud” saab auhinnaks RMK pärandkultuuri raamatute komplekti ja võistkonna “MTÜ Kehra Raudteejaam” Mahtra muuseumi külastuse 5-le inimesele.

Mälumängu võitjate ja auhindade terviklik nimekiri on välja toodud aadressil http://www.parandiaasta.ee/voitjad. Kõigi võitjatega võtab kultuuripärandi aasta toimkond ühendust käeosleva nädala jooksul. Kultuuripärandi aasta koostöös Eesti Vabariigi 95. sünnipäeva-aasta toimkonnaga korraldas 27. märtsil hariva e-mälumängu, tähistamaks priiuse põlistumise päeva, mil taasiseseisvunud Eesti Vabariik on olnud kauem vaba kui olime maailmasõdade vahelisel perioodil 24. veebruar 1918 – 17. juuni 1940. Mälumängu kommenteeritud vastustega on võimalik tutvuda veebilehel http://www.parandiaasta.ee/vastused.

Selgus Kagu-Eesti parim teatrigrupp

Mooste Veskiteater
Mooste Veskiteater

Laupäeval, 13. aprillil selgus Kagu-Eesti parim teatritrupp. Põlva Kultuuri- ja Huvikeskusesse kogunes üheksa näitetruppi (viis Põlvamaalt ning kaks Valga- ja Võrumaalt) kokku ligi 100 osalejaga. Nendeks olid Kanepi Harrastusteater (kahe etendusega), Karisilla Külateater (kahe etendusega), Mooste Veskiteater, Ruusa Näitemängu Seltsing, Vastse-Kuuste Kultuurimaja näitering, Tõrva Kultuurimaja näitering, Kungla Muusikalitrupp, Tsooru Külateater ja Krabi Külateater.

Lavastusi jagus igale maitsele – komöödiast draamani. Žürii otsuste tegemise ajal sai nautida Bonzo kontserti. Kõiki truppe hindas asjatundlik ja erapooletu žürii – näitlejanna Ene Järvis, Eesti Harrastusteatrite Liidu liige, Tartu Kroonuaia Kooli näiteringi juhendaja, Kroonuaia Priitahtlik Näitemänguseltsi juhendaja – Katrin Luts ning Eesti Harrastusteatrite Liidu liige, teatri- ja sõnakunsti õpetaja, kõnetehnika treener ja lavastaja – Virko Annus.

Žürii üksmeelsel otsusel valiti välja parimad etteasted ja osatäitmised:
parim trupp – Mooste Veskiteater, lavastus “Moisekatsi lugu”;
parim meesosatäitja – Ain Juurikas Mihkli osa eest lavastuses “Nõia tütar”, Tõrva Kultuurimaja näitering;
parim naisosatäitja – Tuulike Mölder Ingridi osa eest lavastuses “Peegel peeglis”, Kanepi Harrastusteater;
parimad lavastaja – Siiri Põldsaar ja Reet Laanoja, lavastus “Anastasia”, Kungla Muusikalitrupp;
parim meeskõrvalosatäitja – Mati Oja Andrese osa eest lavastuses “Nõia tütar”, Tõrva Kultuurimaja näitering;
parim naiskõrvalosatäitja – Kaie Koser tedrekana osa eest lavastuses “Moisekatsi lugu”, Mooste Veskiteater.

Lisaks eripreemiad:
parim häälekasutus, lavakõne – Sirli Pippar Anastasia osa eest lavastuses “Anastasia”, Kungla Muusikalitrupp;
parim kostüümilahendus – Mooste Veskiteater, lavastus “Moisekatsi lugu”
aktuaalse külajandi kirjutamise ja lavastamise eest – Marje Mürk, Krabi Külateater;
julguse eest käsitleda üldinimlikke probleeme – lavastus “Peegel peeglis”, Kanepi Harrastusteater;
vaimuka tegelaskuju loomise eest lavasutuses “Massu masmise mass”, Krabi Külateater – Aare Loorits

Kagu-Eesti teatripäev sai teoks tänu headele toetajatele, kelledeks on Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapital, Eesti Kultuurkapitali Põlvamaa ekspertgrupp, Eesti Kultuurkapitali Võrumaa ekspertgrupp, Eesti Kultuurkapitali Valgamaa ekspertgupp, Põlvamaa Omavalitsuste Liit, Rahvakultuuri Keskus. Teatripäeva korraldas Põlva Kultuuri- ja Huvikeskus.