24 jaanuar 2013 Archives

Uutele Meremäe elanikele oma pass

Setomaa tipuvalla kampaania Omadega mäel käivitus novembri esimestel päevadel. Vallavalitsuse ideel ja vallavolikogu üksmeelsel heakskiidul lubati novembris ja detsembris Meremäe valda sisse kirjutanud inimestele 100 eurot kolimistoetust ja kaks kotti Lõuna-Antsu kasvatatud söögikartuleid.

Lisaboonusena saab eelmisel aastal sisseregistreeritud 18 uut elanikku ka Meremäe passi. Pass annab tasuta osalemisõiguse Meremäe vallas toimuvatel 2013. aasta kultuuriüritustel.

Kaunilt valla logoga kujundatud Meremäe pass on nimeline ning selle omanikul on hea jälgida vallas pakutavaid hüvesid ning kultuurikalendrit.

Loomemajandusevalla sündmuste kalendrisse on koondunud üle 40 huvitava kultuuriürituse, õppepäeva ja kirmase. Eelnevate aastate kogemusest on teada, et aasta jooksul lisandub tegemisi ja üritusi veelgi.

Kampaania käigus valla elanikuks tulnud Meremäe kooli õpetaja Hele Krooni lausus passi saamise kohta järgmist: “Sellised ettevõtmised on väga meeldivad. Inimene peab need nii-öelda tasuta asjad kindlasti ära tarbima. Hakkan rohkem osalema koduvalla tegemistes ja rõõmustama koos valla elanikega. Nii on lihtsam kohanduda ja saada tuttavaks kohaliku eluoluga”.

Meremäe valla kampaania Omadega mäel jätkub samadel tingimustel ka käesoleval 2013. aastal. Uue Meremäe passi omaniku hüvesid saab maitsta juba tuleval aastal.

Viljandimaa tervisetoetajate võrgustiku projekt sõlmib otsad kokku

Viljandi maakonnas möödunud aastal alanud ja paikkonna tervisetoetajate koolitamiseks mõeldud projekt “Küla tervisetoetajate võrgustiku loomine Viljandimaal” võtab tulemused kokku piduliku tänuüritusega.

Neljapäeval, 24. jaanuaril kell 17.30 Viljandi Sakala keskuses algaval lõpu- ja tänuüritusel tunnustatakse projektis osalenuid, koolitajaid, toetajaid, vabatahtlikke jt. projekti teostamisele kaasa aidanuid. Tänusõnad ütlevad omalt poolt Viljandi maavanem Lembit Kruuse, Viljandimaa Omavalitsuste Liidu esimees Ene Saar ja Viljandi linnapea Loit Kivistik.

Maavanem Lembit Kruuse hinnangul on tervise edendamine ja tervena elatud eluea pikendamine Eesti ühiskonnas üheks prioriteediks. “See töömahukas tegevusvaldkond on väga oluline ka Viljandimaa jaoks. Olen seda meelt, et iga võimalus tervise edendamise sõnumit maakonnas levitada tuleb ära kasutada ning igaüks, kes soovib ja tahab selles kaasa lüüa, teeb väga tänuväärset tööd,” on maavanem öelnud.

Viljandi maavalitsuse tervisedenduse peaspetsialist Elo Paap rääkis, et veebruaris lõppeva projekti eesmärk on maakonnas nö rohujuure tasandil välja koolitada terviseteadlikud tavakodanikud ehk tervisetoetajad, kes esindavad erinevaid sihtgruppe.

Tervisetoetajate väljaõppekoolitused olid kavas kahel korral, kumbki kokku kümme õppepäeva. Esimene koolitus toimus märtsist maini 2012 ja teise rühma koolitus septembrist novembrini 2012. Kokku osales koolitusel 82 inimest, neist 39 kevadel ja 43 sügisel. “Projekti nimi viitas küll külale, aga osaleda võisid ka linnainimesed ning umbes pooled koolitatutest ongi Viljandist,” lisas tervisespetsialist.

48 tervisetoetajaga on Viljandi maavalitsuse Tervisetuba sõlminud ühtlasi hea tahte koostöölepingu. Lepingu kohaselt vahendab tervisetuba tervisetoetajatele asjakohast teavet ja infomaterjale, korraldab neile koolitusi jne. Tervisetoetajad omakorda aitavad vabatahtlikena kaasa teabe levitamisele kogukonnas ja terviseürituste korraldamisele, et suurendada paikkonna heaolu.

Samalaadset koolitusprojekti Viljandimaal lähema paari aasta jooksul praegu plaanis korraldada ei ole. Nüüd keskendub maavalitsuse Tervisetuba eeskätt sidemete tihendamisele tervisetoetajatega.

“Kuna koolitus läbiti kahe suurema rühmana, mis omakorda jagunesid veel kaheks grupiks, siis praegu käivadki paratamatult omavahel tihedamalt läbi nende nelja grupi liikmed. Grupiti korraldati koolituse käigus Viljandimaa inimestele ka neli tasuta tervisepäeva. Loodan, et edaspidised ühistegevused ja -koolitused aitavad kaasa eeskätt kogu võrgustiku tervikuks liitmisele,” selgitas Elo Paap.

“Eriti hea meel on mul selle üle, et tervisetoetajate koolitusel käinute hulgas on väga erinevate elualade esindajaid,” jätkas Elo Paap. “See annab tunnistust, et tervise edendamist ja sellele kaasaaitamist ei seostata enam ainult tervishoiu või meditsiiniga seotud inimestega.”

Projekti “Küla tervisetoetajate võrgustiku loomine Viljandimaal” kaasfinantseerijad ja Tervisetoa koostööpartnerid on SA Viljandi Haigla, Viljandimaa Omavalitsuste Liit ja MTÜ Ühendus Kodukant Viljandimaa. Samuti on koostööpartneriteks Eesti Punane Rist Viljandimaa Selts, MTÜ Viljandimaa Tervist Edendavad Lasteaiad ja SA Viljandimaa Arenduskeskus.

Projekti rahastab Euroopa Sotsiaalfond ja Eesti riik.

Sama projekti käigus koostati ja trükiti ühtlasi 5000 infovoldikut Viljandimaa tervisealaste nõustamisteenuste kohta teabe levitamiseks Viljandi maakonnas.

Lisainfo: Elo Paap, Viljandi maavalitsuse terviseedenduse peaspetsialist, tel 4330 512, e-post: elo.paap@viljandimaa.ee
http://viljandimaa.ee/tervis/

Rakvere tõstis õpetajate palka

Rakvere linnavolikogu kinnitas kolmapäeval, 23. jaanuaril linna üldhariduskoolide ja koolieelsete lasteasutuste pedagoogide ning huvikoolide õpetajate ja treenerite uued palgamäärad, millega tõusevad Rakvere linna õpetajate palgad samale tasemele riigis kehtestatud pedagoogide palkade alamääradega.

Rakvere linnavolikogu esimehe Mihkel Juhkami sõnul nõustus Rakvere linnavolikogu oma eilsel istungil linnavalitsuse ettepanekuga, mille kohaselt on alates alanud aastast Rakvere kõrgharidusega lasteaiaõpetajate ning linna muusikakooli ja spordikooli pedagoogide-treenerite töötasu alammääraks 715 eurot nagu ka riigieelarvest oma palgaraha saavatel üldhariduskoolide õpetajatel. “Erinevalt kooliõpetajatest ei laiene lasteaednikele ja huvikoolidele Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäärad, vaid neile maksab töötasu kohalik omavalitsus vastavalt võimalustele. See on kaasa toonud väga suured, enam kui paarisaja euro suurused palgaerinevused Eesti erinevate omavalitsuste võrdluses.”

Rakvere linnapea Toomas Vareki sõnul on oldud Rakveres aastate vältel seisukohal, et pedagoogid väärivad võrreldavat töötasu, sõltumata sellest, kas palgaraha tuleb riigilt või kohalikust eelarvest ning selle prioriteediga jätkatakse ka uuel eelarveaastal. “Haridusse panustamine on tuleviku kindlustamine. Eelarvesse on täiendavalt vaja ligikaudu 215 tuhat eurot, mis loodetakse katta maksude, täiendavate laekumiste ja eelarve kokkuhoiu kaudu,” lisas Toomas Varek.

Suure Munamäe vaatetorni külastajate arv on jäänud eelnevate aastate tasemele

560358_10150941049379049_1976938574_n — Suure Munamäe vaatetorn. Foto: Maris Lestberg

Suure Munamäe vaatetorni külastas 2012. aastal 33 000 inimest. Külastajate arv on püsimas kolmandat aastat samal tasemel.

Baltimaade kõrgemas tipus asuvat torni on külastanud ligikaudu 80% Eesti turisti, 15% Läti turisti ning ülejäänud 5% moodustavad külastajad Venemaalt, Soomest ning teistest riikidest.

Külastajate maksimumarv pärineb 2007. aastast, mil torni külastas 55 000 turisti.

Nii nagu varasematel aastatel, kavandatakse 2013. aastal Suurel Munamäel mitmeid kultuuriüritusi, pakkudes sellega lisaks imekaunile vaatele ka kultuurielamusi.

Talvemelu Otepääl jätkub

Otepääl valitseb talveilm. Avatud on mäesuusakeskused, murdmaasuusatajaid on ootamas ligi 100 km suusaradu. Lisaks sellele toob talv Otepääle palju suurüritusi. Ees ootavad talvised nädalavahetused täis lund, talvemõnusid ja meelelahutust.

Juba sellel nädalavahetusel tasub sammud Otepääle seada. Reedel, 25.jaanuaril, algusega kell 20 toimub Pühajärve laululaval esimene Valgamaa talveöölaulupidu. Laulupidu pakub vaheldust traditsioonilistele talispordiüritustele ja muudab talve värvikamaks ja atraktiivsemaks. Tulemas on 17 koori 360 lauljaga.

Kunstisõbrad saavad kokku laupäeval, 26. jaanuaril kell 12.30, kui Otepää raekoja III korrusel avatakse graafikanäitus „Kuldaeg“, mis sisaldab unikaalset valikut Eesti graafikast. Samas toimub graafikakonverents, kus osalevad ettekannetega tuntud selle ala asjatundjad: EKA professor Urmas Viik, kunstiajaloolane Enriko Talvistu, TLÜ dotsent Margot Kask, TLÜ lektor Renee Aua.

Lisainfo: http://www.otepaa.ee/uudiste-arhiiv/2407-otepaeael-toimub-graafiku-ago-kivi-80-suenniaastapaeevale-puehendatud-graafikapaeev/

Ekstreemspordisõbrad on laupäeval, 26. jaanuaril oodatud Kuutsemäele, kus mäest alla kihutavad kajakipaadid. Toimub Red Bull Snow Kayak, millest võivad osa võtta kõik üle 16 aasta vanused. Lisainfo: www.redbull.ee Loe edasi: Talvemelu Otepääl jätkub

Berliinis tutvustati 20 eesti maitset

22.01.2013. a tutvustati Berliinis Rahvusvahelise Rohelise Nädala (Grüne Woche) raames 20 eesti maitset – erinevaid suupisteid ja jooke Eestile traditsioonilistest toorainetest.

20 eesti toidu maitse tutvustamisega tähistas Eesti oma 20. osalemiskorda Grüne Wochel ning juhatas sisse messi järgmiseks partnerriigiks saamise 2014. aastal.

“Järgmise Grüne Woche partnerriigina on Eestil suurepärane võimalus end Saksamaal tutvustada,” ütles üritusel osalejaid tervitanud Eesti suursaadik Saksamaal Kaja Tael. “Meil on Põhja-Euroopas edukas euromajandus, sakslaste jaoks väga huvitavad maaturismi võimalused ning meie toit pärineb puhtast loodusest,” rääkis Tael.

Eestipäraseid põdraampse valmistas eestimaa Talupidajate Keskliidu peadirektori Kaul Nurmi juhendamisel Euroopa põllumeeste katusorganisatsiooni COPA president Gerd Sonnleitner. “Eesti on väga kaunis maa koos oma metsade, mitmekesise looduse, suurepärase toidu ja kaasaegse põllumajandusega,” rääkis Sonnleitner. “Eesti toiduained on väga kõrge kvaliteediga – see on see, mide te peate ka Saksamaal näitama.”

Talupidajate Keskliidu peadirektor Kaul Nurm rõhutas esitlusel, et eestlaste olulisim toiduaine on leib. “Kui leib on laual, siis on kõik olemas – leiva peal võib midagi olla, aga leib peab olema,” ütles Nurm.

20 eesti maitsena esitleti:
1. Vürtsikilu rukkileival vutimunaga
2. Räimerull hakitud sibula ja rukkileiva õhikuga
3. Koha tarrendis mädarõikavahuga
4. Praetud räimefilee koduses marinaadis
5. Narva silmud meesinepiga
6. Mini põdraamps koorikleiva vahel
7. Kukeseenepirukas
8. Peekoni-sibula minipirukas
9. Grillvorstiamps kange sinepiga
10. Toorsuitsu põdrafilee pohlamoosiga
11. Lepasuitsu juust vürtsika mustsõstramoosiga
12. Kohupiimakook jõhvika toorpüreega
13. Kamavaht astelpajumarmelaadi ja riivleivaga
14. Kohukesed jõhvikalisandiga
15. Kommid „Nostalgia”
16. Värskelt pressitud õunamahl
17. Naturaalselt kääritatud kali
18. Hele õlu
19. Mahe rukkiviin
20. Vana Tallinn liköör

Messi Internationale Grüne Woche korraldatakse 1926. aastast alates. Eksponendid kasutavad kokku umbes 115 000 m2 messipinda ning messi külastab kümne päeva jooksul üle 400 000 inimese, sh üle 4000 ajakirjaniku. Tänavu on esindatud ca 1630 eksponenti 67 riigist ning messi partnerriik on Holland.

Vaata lisaks www.gruenewoche.de.

Eesti on olnud Grüne Wochel esindatud oma stendiga alates 1993. aastast. Stendi ja 20 eesti maitse esitluse korraldas Põllumajandusministeeriumi tellimusel Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda.

Lisainfo: Karin Volmer, Põllumajandusministeerium pressiesindaja, tel 5696 4876.