Igal aastal juulikuus sõidavad Võrumaale sajad tantsijad, pillimehed ja lauljad nii Eestist kui laiast maailmast ja pakuvad ainulaadse võimaluse osa saada erinevate maade rahvakunstist!
Festivalil osaleb 6 välisrühma, 18 tantsukollektiivi Võrumaalt ja mujalt Eestist, 2 simmaniansamblit, 7 pillikollektiivi, lisaks 17 duot, triot, ansamblit või ka suuremat seltskonda esinejaid, 2 setu laulukoori, 2 näiteseltskonda.
Sel aastal on kutsutud külla mitmete riikide parimad tantsurühmad: Lätit esindab Riia vanim rahvatantsuansambel Ligo, Slovakkiat oma kodumaal tunnustatud Partizan, Poolat sealsed eliitrühmad Panezka ja Tecza, Ukrainat riigi üks paremaid Legend.
Festival algab neljapäeval, 12. juulil Võru lähedal Teppo talus Maire Udrase tantsuetendusega Suvehaljas tantsusamm. Tantsuetendust oli esimest korda võimalus näha Kandle Seltsi juubeliürituste raames mullu, mil see vaatajate poolt ovatsioonidega vastu võeti. Lavastuses löövad kaasa parimad Võru tantsurühmad: Kabujalakesed, Viire, Variatsioonid, Hopser, Tsõõr, Kannel ja võimlemisklubi Sirutus. Tantse saadavad Mari Kalkun, Triin NormanKaroliina Kreintaal ja Siim Soop.
Järgneva kolma päeva jooksul toimub Võrus ja maakonnas üle 30 erineva festivaliürituse. Festival, see on värvikirevad kontserdid, võistumängimine lõõtsadel, õpitoad, tänavatants, õhtulaulud rannal, kunsti- ja käsitöölaat, noorte folklooriansamblite kokkutulek, igaõhtused simmanid. Traditsiooniliselt toob festival Võrru kokku ka Eestimaa paremad lõõtsamängijad.
Festivali üks tähtsamale üritusele, 14. juulil kell 11 algavale võistumängimisele on oodatud lõõtsamängijad üle Eesti. Võistumängimine toimub Eesti kuulsaima lõõtsameistri August Teppo tööde eeskujul valmistatud lõuna-eesti ehk teppo tüüpi lõõtsadel.
Mullu võistles 32 mängijat neljas vanuseklassis – noored, algajad, täiskasvanud ja ässad. Ässade klassis võidutses Põlvast pärit Toomas Ojasaar. Auhindu, mille on välja pannud Võru vald, jagub iga võistlusklassi kolmele parimale ning nagu ikka on võimalus kolmekordsel ässade klassi võitjal saada auväärt lõõtsakuninga tiitel.
Võru lähedal Loosul 1875. aastal sündinud August Teppo jõudis oma pika elu jooksul umbes 150 pilli valmistada. Viimase tegi ta 1959. aastal 84aastasena. Tüüpiline Teppo lõõts on neljarealine ja kolmekooriline. Ühe pilli meisterdamiseks kulus tal umbes kolm kuud, seda talutööde kõrvalt. Teppo lõõtsad tunneb ära erilise kõlatämbri tõttu.
Vaata festivali kohta lisa www.vorufolkloorifestival.ee ja tule ise ka kohale!