Prantslased otsivad vabatahtlikke noorteprojekti

Prantsuse organisatsioon Afromedianet korraldab Elukestva Õppe programmi raames praktikumi noortele, kes on huvitatud vabatahtlikust tööst.

Osalejad õpivad tundma AfromediaNeti tegevusi edendamaks piiriülest vabatahtlikkust, mis on suunatud eelkõige noortele. Praktikumis keskendutakse järgmistele teemadele:

noorte mobiilsus ja vabatahtlikkus – Euroopa kodakondsuse tugevdamine;
mittetulundussektori suutlikkuse tõstmine – väljakutsed, edulood ja võimalused;
formaalse ja mitteformaalse õppe edendamine läbi vabatahtlikkuse;
EL välissuhted – EL poliitikad, piiriülene ja rahvusvaheline koostöö kui poliitika instrument;
EL programmid, mis toetavad vabatahtlikkust.

Praktikum toimub 27.–31. mail 2013 Seysselis Prantsusmaal. Kandideerimise tähtajaks on 12. oktoober 2012 ning täita tuleb elektrooniline taotlus aadressil: http://studyvisits.cedefop.europa.eu/index.asp?cid=2&artid=7194&scid=74&artlang=EN

 

Loomakaitsjad kutsuvad roomajaid kaitsma

 Linnaruumi või koduhoovi sattunud rästik võib ohustada inimest ja satub seetõttu ka ise abitusse olukorda.

Madude tapmise asemel saab nad tagasi viia looduslikku keskkonda. 

Möödunud aastal aitasid Eesti Loomakaitse Liidu (ELL) liikmed roomajaid mitmes Eesti paigas.  ELL-il ei ole esialgu veel võimekust roomajatega tegeleda kogu Eestis, kuid abi saavad Lõuna-Eesti, Pärnu-, Lääne- ja Harjumaa elanikud. Lisaks otsesele roomajate abistamisele nõustab liit maaomanikke, kelle aladel maod elavad. ELL peab nõustamist olulisemakski kui looma ümberasustamist.

Vältimaks madude sattumist koduhoovidesse, on oluline luua neile seal võimalikult ebamugavad tingimused, niita muru ning hoida ümbrus puhtana kivi- ja oksahunnikutest. Kasutada võib ka vibratsioonil töötavaid mutipeletajaid. Huvi humaanse peletamise vastu on üllatavalt suur ja kõnesid info saamiseks on tulnud nii nastikute kui ka rästikute kohta,“ kommenteerib ELL-i roomajate ja eksootiliste loomade spetsialist Kadri Võrel.

Kui madu hammustab, tuleb võimalikult vähe liikuda ja palju lamada. Hammustuskohale panna külm kompress ja juua palju vett, alkoholi tarbimine on vastunäidustatud ja žguti panek lausa ohtlik. Rästikud on Eesti ainsad mürkmaod, inimesele nende mürk enamasti eluohtlik pole. Siiski on soovitav pöörduda arsti poole.

Eestis elutsevad maod on looduskaitse all ja nende hukkamine on keelatud. Nõu saamiseks ja roomaja ohutusse kohta toimetamiseks võtke ühendust e-posti aadressil kadri@loomakaitse.eu või telefonil 5665 9888.

Erametsaomanikud saavad reedeni toetust taotleda

Igal kevadel on võimalus taotleda toetust Natura 2000 alal asuvale erametsamaale. Taotlemise periood oli küll 21. mai, kuid kuni 15. juunini on võimalik esitada neid veel hilinenult. Hilinemise korral vähendatakse makstavat toetuse summat hilinenud tööpäevade arvu võrra, iga päeva kohta üks protsent.

Kõige kiirem ja lihtsam viis taotlust esitada on e-PRIA portaali kaudu – https://epria.eesti.ee/epria/ . Samas saab taotlusi esitada ka paberkandjal posti teel, Erametsakeskuses kohapeal või digitaalselt aadressile natura@eramets.ee

Taotlusvormid on saadaval aadressil http://www.eramets.ee/natura-metsa-toetus

Tallinnas tuleb Kadrioru suveõhtu filmist

Laupäeval korraldavad neli Tallinna muuseumi kaheksanda Kadrioru suveõhtu teemal “Elu nagu filmis”.

Sel päeval on tavapärasest filmihõngulisemad E. Vilde, A.H. Tammsaare, Peeter I majamuuseum ning Miia Milda Manda.

Vilde muuseumis (Roheline aas 3) toimub õpituba „Teeme ise videoklipi”, näha saab Charlie Chaplini legendaarseid palu ning kuulata Jaak Lõhmuse loengut maailma ja Eesti tummfilmi ajaloost.

Tammsaare muuseumis (Koidula 12A) avatakse näitus „Tammsaare ja kino”, loenguga „Kino tulek Eesti kirjandusse” esineb Toomas Haug ning päeva lõpetab kontsert, kus klavessiinimuusikat esitab Iren Lill.

Peeter I majamuuseumis (Mäekalda 2) toimuvad giidiga ekskursioonid ning osa saab fotostuudio tegemistest.

Muuseumis Miia Milla Manda (Koidula 21C) õpetatakse lapsi multi- ja tummfilmi tegema, meisterdatakse nukust filmikangelasi, oma käejälje saab jätta muuseumi “Wall of Fame”-ile. Lastega tegeleb Jänku-Juss. Kell 19 toimub muuseumi hoovis tantsuetendus.

Haanjamaa ootab taas külalisi suitsusauna nädalale

Haanjamaa on üks haruldane nurgake Eestimaal, kus ikka veel on traditsiooniline suitsusaun oma tavade, tarkuste ning tervistava mõjuga inimeste igapäevaelu oluliseks osaks. Haanimaa suidsu- ehk savusanna omanikud on uhked oma saunadele ja soovivad  jagada saunaelamusi, uskumusi, kombeid, oskusi ja teadmisi kõigi huvilistega. Ikka selleks, et sel moel edasi kanda põliseid traditsioone.

Haanjamaa saunaomanikud  ootavad 2.-5. augustini toimuval II Haanjamaa suitsusaunanädalal külla  pärimuse ning saunakultuuri huvilisi pereti ja sõpruskonniti. Osaleda saab erinevates töötubades,  õppida tegema ravivihtasid, saunamassaaži, suitsutada liha, kütta endale sauna ning kuulata kosutavat „stepslivaba“ muusikat parimatelt Lõuna-Eesti muusikutelt.

Mullu valis SA Lõuna-Eesti turism Haanjamaa suitsusaunanädala piirkonna üheks eredamaks turismisündmuseks.

Eelmisel aastal tunti Haanjamaa suitsusaunade ja töötubade vastu üle Eesti väga suurt huvi, seetõttu peavad saunamõnude ihkajad  endast juba varakult teada andma aadressil eda.veeroja@gmail.com.

Suitsusauna nädala kava saab  vaadata kodulehtedel  www.haanja.eu.

 

Parima mahetootja ja mahetoote konkurss

Alates eilsest saab esitada kandidaate 2012. aasta parima mahetoote ning parima mahetootja konkursile. Konkursside “Parim mahetootja 2012” ja “Parim mahetoode 2012” eesmärk on tunnustada parimaid toojaid ja tooteid ning tutvustada neid ka avalikkusele.

“Juba kolmandat korda otsime parimat mahetootjat ja -toodet,” ütles Airi Vetemaa Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutusest. “Mahetoodete nõudlus kasvab: iga aastaga tõuseb tarbijate huvi mahetoodete vastu ning müüginumbrid suurenevad. Turule oodatakse huvitavaid ja maitsvaid toiduaineid just kodumaistelt ettevõtetelt.” Loe edasi: Parima mahetootja ja mahetoote konkurss

Ööjooksu korraldajad koguvad kilomeetrite jagu elamusi

Eesti Ööjooksul vallutas Rakvere tänavaid enam kui 6000 inimest. Iga kogutud kilomeeter võrdus elamusega, millest Ööjooksu korraldustoimkond kogub kokku värvikaid lugusi.

Eesti Ööjooksu korraldustoimkond kogub kokku videvikus Rakvere linnatänavaid vallutanud jooksjate, kepikõndijate ja niisama lustijate lood. Oma emotsioone vabas vormis kirja panema ja edastama on oodatud kõik sulesepad ja lihtsalt aktivistid. Loe edasi: Ööjooksu korraldajad koguvad kilomeetrite jagu elamusi