Kord kuus valib keskkonnaajakirjanik Mirjam Matiisen KUKU Raadio Ilmaparandaja saatele keskkonnauudiseid laiast ilmast. Tema valik märtsiuudistest on siin.
Värsked uudised briti ajalehest „The Guardian“ pajatavad sellest, et rahvusvaheline reklaamistandardite agentuur ASA keelustas hiljaaegu meedias reklaami, mis soovitas tarbida karusnahka kui keskkonnasõbralikku materjali.
Reklaamide nii-öelda valvekoera rollis tegutsev agentuur pidas Euroopa Karusloomakasvatajate Assotsiatsiooni kampaaniat eksitavaks. Kampaania kandis pealkirja: „Miks on karusloomanahkade kandmine keskkonnasõbralik“ ning see väitis, et karusloomanahk peab vastu kogu inimese eluea ja säästab looduskeskkonda. Lisaks sellele, et reklaam kiitis karusnahka kui kauakestvat materjali, väideti ka, et seda on lihtne taaskasutada ja see laguneb looduses. Euroopa Karusloomakasvatajate Assotsiatsiooni kampaania ütles sedagi, et loomanahkade kandmine on maaviljeluses üks enim ökoloogiliselt tasakaalus olevaid süsteeme.
Reklaamistandardite agentuur ASA sai antud kampaania kohta kaebuse rahvusvaheliselt loomakaitseorganisatsioonilt, kes väitiski, et reklaam on tarbijaile eksitav. Euroopa Karusloomakasvatajate Assotsiatsioon ning samuti Rahvusvaheline Karusnahaföderatsioon vaidlustasid antud kaebuse, öeldes, et karusnahk on ikkagi vastupidav ja keskkonnasäästlik toode. Nad väitsid vastulauses, et näiteks naaritsakasukas peab vastu 30 aastat ja enamgi, olles seega vastupidavam kui enamik tekstiilimaterjale. Samas saab kasutatud kasukat ümber töödelda teisteks toodeteks, nagu näiteks kottideks või patjadeks.
ASA aga väitis siiski kokkuvõtteks, et dokumentidele tuginedes ei saa väita, et karusloomakasvandused ei põhjusta keskkonna-alast kahju. Reklaamistandardite agentuur vaatles enda sõnul otsust tehes kogu karusloomanaha tootmistsüklit, alates kasvandustest kuni müügini välja.
Väärt uudis on kõigile merenduse-huvilistele. Nimelt looduskaitsjad üheskoos Google´iga kavandavad virtuaalset sukeldumistuuri Suures Vallrahus. Suur Vallrahu, inglise keeles Great Barrier Reef, on korallrahude süsteem Austraalia kirdeosas paikneva Queenslandi ranniku lähedal Korallimeres.
Robotkaamerad sukelduvad peagi Korallimerre, et seal salvestada kümneid tuhandeid 360-kraadiseid panoraamvaateid. Google´i toel kõigile interneti kaudu kättesaadava virtuaaltuuri eesmärk on laiemale avalikkusele tutvustada maailma suurima korallrahude süsteemi elustikku. Korallrahude ökosüsteemi laiuseks Suures Vallrahus on 2300 kilomeetrit.
Looduskaitsjad loodavad, et läbi niinimetatud virtuaalse sukeldumistuuri saavad inimesed teada rohkem ka kliimamuutuste, korallide pleekimise, selgrootute paljunemise ning üldise süvavee elustiku kohta. Ekspeditsioonile, mille tulemused jõuavad nii Google´i kaartidesse kui ka Youtube´i, on õla alla pannud Inglismaa kindlustusfirma Catlin, mitmed mittetulundusühingud ning ka Austraalias tegutsev Queenslandi Ülikool. Panoraamvaadete salvestamine algab tänavuaasta septembrikuus.
Esimesed 360-kraadised pildid, mis on salvestatud Suures Vallrahus 6-päevase ekspeditsiooni ajal, on juba internetis kõigile saadaval. Selle ekspeditsiooni ajal avastati teadlaste väitel uus
kääbus-merihobu liik ning neli korallitüüpi, mida kunagi varem pole selles piirkonnas nähtud.
Säärase virtuaalse sukeldumistuuri eesmärgiks on projektijuht Richard Veversi sõnutsi ka täita tühimik, mis laiub teaduslike arusaamade ja avaliku teadlikkuse vahel. „Tavalisi teadusajakirju loeb ehk tuhat inimest, misjärel jäävad need tolmustele riiulitele vedelema ja unustatakse. Peagi aga on miljonitel inimestel ligipääs ühele liigirikkaimale veepiirkonnale maailmas,“ kommenteeris virtuaalse sukeldumistuuri projektijuht Vevers.
Meedias on endiselt väga aktuaalsed ka tuumaenergeetikat puudutavad teemad. Mitmespool tehakse kokkuvõtteid eelmisel aastal Jaapanis toimunud maavärinast ja sellest tulenenud tuumakriisist, sest märtsis möödus sealsest katastroofist üks aasta.
Muideks Fukushima ümbruses avatakse lähiajal inimestele esimest korda mõned piirkonnad, mis olid aasta otsa evakuatsioonialad. See ümberkorraldus võimaldab umbes 16 tuhandel inimesel koju tagasi pöörduda.
Kokku pidi Jaapanis tuumareostuse tõttu oma kodudest lahkuma 100 tuhat inimest. Fukushima tuumajaamadele kõige lähimate linnade kohta ei oska keegi veel arvata, kas inimesed neis kunagi veel elama hakkavad.
Jätkuvalt on tuumaenergiaga seotu aktuaalne ka Soome meedias. Märtsi lõpus kirjutas Yleisradio uudisteportaal, et Soome vajab järgmise viieteist aasta jooksul tööle 2400 uut tuumaenergia spetsialisti. Sellise järelduse tegi asjatundjatest koosnev töögrupp, kes hiljaaegu presenteeris neid arve Soome rahandusministrile.
Pea kolmandik praeguseid Soome tuumaenergia spetsialiste jõuavad kohe pensioniikka. Samal ajal kavandatakse uute reaktorite ehitust ning rajatakse uut tuumajäätmete hoidlat. Kõik see suurendab vajadust uute spetsialistide järele.
Praegu töötab Soomes tuumaenergia alal Yleisradio andmetel 2200 inimest, kuid 15 aasta pärast vajaks sektor kokku 4500 akadeemiliselt haritud spetsialisti.
Nagu üldsusele teada, on viies Soome tuumareaktor juba aastaid ehitamisel ning selle valmimine on avastatud vigade ja rahastamisprobleemide tõttu korduvalt edasi lükkunud. Lubatud kahe miljardi euro asemel on ehitus osutunud peaaegu kolm korda kallimaks.