Päev: 25. juuni 2011

Kaerajaani lood ja tantsud saavad raamatusse

Raamatukaaned

 Noorte laulu- ja tantsupeoks annab Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts välja meie tuntuima rahvatantsu – kaerajaani – raamatu.

Vaid vähesed teavad, et selle toreda tantsu ja sõnade taga on oma lugu ning prototüüp. Friedebert Tuglas on kirjutanud, et Kaera-Jaanile nime andnud mees oli Lääniste küla sepp Jaan Matson. Lugu, mis andis tõuke nime populaarsusele, juhtus tõenäoliselt aastal

1889 ja on seotud muidugi naistega.  Uuest raamatust leiad sulesepa Contra kirjutatud lustliku loo Kaera-Jaani seiklustest.

Kaerajaani tantsust ning sõnadest on aegade jooksul tekkinud palju erinevaid versioone. Raamatusse on kogutud ühtekokku 22 erinäolist kaerajaani – 14 pärimustantsu ning 8 autoritantsu. Et kaerajaani erinevaid versioone lõbusam tantsida oleks, leiad lisaks kirjeldustele ning nootidele raamatu vahelt CD-plaadi 13 kaerajaani looga.

Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts alustas 2009. aasta lõpus projektiga Kaerajaan Euroopasse, üks selle taganttõukajatest on   Eesti Päevalehe ajakirjanik Rein Sikk:

„Kui rahvatantsukauge kirjanikuhärra Hans Luik seenior poetas mulle 2009. aasta sügisel mõttekese kaerajaani Euroopasse viimisest, oli see lihtsalt hulljulge mehe hulljulge plaan seada me maavillane kargamine samale pulgale jenka või lambadaga. Esialgu oli see siiski pigem ilus unistus kui konkreetne kavatsus. Idee oli lihtne – tantsida ise kaerajaani ja õpetada oma välismaa sõpradele ning anda sellest teada. Aga see, mis sündis tänu Eesti rahvatantsijaile ja rahvamuusikuile, oli imeline ja enneolematu“.

Täna, 2011. aasta juunis, kuus kuud enne kampaania lõppu, on kaerajaani tantsinud enam kui 53 000 inimest 24 riigis. Rahvaid, kes kaerajaanist osa saanud, on 34. Ja seda mitte ainult Euroopas, vaid ka Austraalias, Indoneesias, Uus- Meremaal, USA-st ja Kanadast rääkimata.

Kui kaks aastat tagasi oli Youtube‘i interneti videokeskkonnas näha viit kaerajaani, siis täna on neid üle 270. Kõige populaarsemat videot on vaadatud 16 000 korda.

Raamat ilmub täpselt noortepeoks Maa ja ilm ja seda saab uudistama ning ostma tulla Lauluväljakul ERRSi telgist. Pärast pidu saab raamatu kätte ERRSI kontorist.

Võrumaal elavad tublid niitjad

Võrumaal Plaanil peetud käisistsi heinaniitmise võistlusel osales jaanipäeval 17 niitjat, kes niitsid siledaks tubli künkaharja Haanjamaal.  Iga võistleja sai loosiga maatüki, mille mõõtudeks oli 25 x 7 meetrit, ajapiiranguks oli kaks tundi.  Võistlejate seas oli lisaks kolmeteistkümnele mehele kolm naist ja üks 11aastane noormees.

Nüüd juba 14. käsitsi heinaniitmise võistlusel näidati erinevaid niitmisstiile, kiirust ja oskusi. Võistluse reeglistikus nähti ette, et niitjal peavad endal kaasas olema vikat, luisk ja vikati parandamise riistad. Samuti lubab võistluse juhend, et niitjaga võib kaasas olla abiline, kes märgistab mullahunnikud ja mättad ning võib abistada võistlejat vikati teritamisel ja parandamisel. Abiline ei tohi niita võistlusrajal ega korrastada juba niidetud heinakaari.

Kahetunnise võisltuse järel selgus, et parim niitja on ero Lukk, kes edestas napilt, vaid kolme punktiga oma isa Ülo Lukku. Ülo Lukk on olnud võistluse staažikaim võitja. Lukkude perest oli võistlustules ka peretütar Eda Lukk, kes pälvis naistest teise koha ja üldkokkuvõttes tuli kuuendaks.

Üllatuslikult ( vähemalt  meeste jaoks) võttis auväärse kolmanda koha ja ühtlasi parima naisniitja tunnustuse Aili Sarik, kes pälvis muu tunnustuse kõrval kingiks ka elusa kuke. Noorim niitja oli 11aastane Martin Tuusis.

Kohalikul lambakasvatustalu peremehel Sulev Kraamil tuli aastaid tagasi mõte sellist võistlust korraldada. Põhjuselks see, et eks Haanjamaa kuplite vahel on künkanõlvadel ja kraavipervedel raske suurte masinatega niita. Linnarahval ja nooremal põlvkonnal on aga huvitav vaadata, millega maarahvas ja esivanemad tegelenud on.
1998. aastal toimunud esimesel võistlusel võitis Mati Udu Haanja vallast. Mullu võitis võistluse tänane riigikogulane Ülo Tulik.
Heinaniitmisvõistluse kõrval toimus ka vikatile varre panemise ning pinnimise töötuba ja õpetati tegema saunavihtasid.
Koos heinaniitmise meistri selgitamisega tähistab korraldaja MTÜ Plaani Kotus sel  moel ka  heinateo algust.
Võitja Ero Lukk
saunaviha tegemine
IV koha omanik Ats Mee

Laiska peremeest märkavad ka herilased

Herilasepesa vikatil

Üks Võrumaa talumees märkas sel nädalal kuuri minnes, et herilased on ta vikati külge pesa teinud. Ju oli tegu vihjega, et aeg on vikat varnast võtta ja niitma hakata.

Tegelikult on talumehel suur heinamaa juba niidetud, aga selleks kasutati niidukit ja murutraktorit. Võib olla protestisid herilased sel moel hoopis kaasaegsete niitmisvahendite vastu, seda ei osanud talumees herilastelt küsida.

EMSL ootab õpetlikke lugusid

Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liit (EMSL) ootab eestkosteorganisatsioonide õpetlikke lugusid poliitika kujundamises, et muuta värvikamaks koostatavat eestkostekäsiraamatut.

EMSL on suveperioodil koostamas käsiraamatut eestkostest, mis annab praktilisi soovitusi, kuidas vabaühendused võiks paremini oma häält kuuldavaks teha, millised on levinumad eestkostemeetodid ja kuidas eestkoste edukust hinnata. Eestkoste all me ei mõtle sotsiaalhoolekande mõistet, vaid teatud sihtrühma huvide ja väärtuste kaitset suhetes avaliku võimuga (vahel kasutatud ka mõistet “huvikaitse”, inglise keeles advocacy).

Paremate näidete kokkukogumiseks on meil hea meel kutsuda katusorganisatsioonide ja võrgustike esindajaid oma kogemusi jagama. 29. juunil kl 10 toimub arutelu “Eestkostelood”, kus jagatakse omavahel häid ja õpetlikke lugusid Eesti eestkostepraktikast. Lisaks lugude jutustamisele viitab lood ka seisundile – arutelu tulemusena selgub, kas Eesti eestkostekultuur on liiga kaldus. Kindlasti tuleb huvitav ja õpetlik kolmapäev nii algajatele kui edasijõudnud poliitikakujundamises osalejatele.

Niisiis ootame katusorganisatsioonide (kelle liikmeteks on juriidilised isikud) esindajaid oma õpetlike lugudega 29. juunil kl 10-16 Eesti Puuetega Inimeste Koolituskeskusesse (Toompuiestee 10).

Arutelul osalemine on tasuta, kuid oma osalust kinnitatakse registreerimisvormiga.

Plaanis on võtta koostatav raamat ette peatükkidekaupa:

Eestkoste vabaühenduses, selle eripära
Vabaühenduse legitiimsuse tagamine
Võrgustiku loomine ja arendamine ja selle kasutamine eestkostes
Toimivad eestkostemeetodid
Eestkoste tulemuslikkuse hindamine
Arutelu juhatab Elina Kivinukk. Täpsem ajakava saadetakse registreerunutele.

Kohtumine toimub projekti “Katused korda” raames ja KÜSKi ning Siseministeeriumi toel on see osalejatele tasuta.

Lisainfo EMSLi Elinalt, elina@ngo.ee, tel 513 3607.

23. Kaika Suvõülikuul tulõ 12.-14. põimukuul Kanepin

23. Kaika Suvõülikuul tulõ 12.-14. põimukuul Kanepin (12.-14.08) 2011 Kanepin. Suvõülikoolin peetäs loengit, kaias Kanepi kandin ümbre (tulõva nii  bussi- ku jalareis), om kultuuriprogramm (kerigukontsõrt Kait Tamralt,  Kanepi segäkoori kontsõrt, õdagunõ simman ja regilaulutsõõr). Muidoki  tulõ latsikoolitus, kon väiksembile suvõülikooli opilaisilõ opatas võro  kiilt, rahvalaulõ, -mänge ja -tandsõ ja joonistadas ja tetäs  luudusliidsist matõrjaalõst asju. Kaia saa mitmit näütüisi (Kanepi  kihlkunna käsitüü, Toomas Kalve foto, Epp Margna maali jne) ja kohaligu  perimüse ja legende pääle kirotõdu Jan Rahmani näütemängu, midä mäng  Kanepi näütering. Viil tulõ filmiõdak Vaidu Vidili dokumentaalfilmega  Kanepi kultuuriluust ja Võromaast.

Suvõülikooli teema pututasõ ütest jaost Kanepi kihlkunna ao- ja  kultuuriluku. Tõsõst jaost kullõldas kultuuri ja kirändüse teemasid
laembalt, kaias võrokeelist vahtsõt kirändüst ja võrokeelitse  kultuuriruumi edenemist Eesti kultuuripildin. Eräle teema om pühendedü
luudusõlõ ja perimüsele, nii luuduse ku perimüse hoitmisega köüdetüle.

Suvõülikooli rektor om Kalle Eller. Ettekandit ja loengit pidävä nii  kohaligu koolioppaja ku muialt kutsutu esinejä: Milvi Hirvlaane, Marju Kõivupuu, Olavi Ruitlane, Lauri Sommer, Urmas Sellis, Jaanus Paal jne.

Suvõülikuul om Kanepi seldsimajan. Kõrraldaja omma Kanepi Laulu Selts, Kanepi Raamatuküla, Võro Selts VKKF ja Kanepi vallavalitsus.

Üüd olla saa Kanepi gümnaasiumin. Egä üümajatahtja piät üten võtma madratsi ja muu magamisõs tarvilidsõ kraami. Seltsimaja taadõ saa ka telgi üles panda. Niisamatõ või egäüts otsi hindäle hää üümaja mõnõn Kanepi kandi turismitalon.

Süvvä saa Kanepi gümnaasiumi sööklan. Süvvätahtja piät hindäst ette teedä andma. Ette teedä andjilõ mass kolmõ päävä süük (7 söögikõrda) 15 eurot, latsilõ alla 10 aastaga 8 eurot. Noilõ, kiä hindäst ette teedä ei anna, mass kolmõ päävä süük kokko 17 eurot.

Suvõülikooli täpsemb aokava antas teedä juulikuun.

Kontakti:

Pääkõrraldaja Ülle Sillamäe ylle.sillamae@gmail.com , tel 55 61 24 27

Põltsamaal toimuvad suurejoonelised käsitööpäevad

25. ja 26. juunil toimuvad Põltsamaal XVI üle-eestilised käsitööpäevad, kus sel aastal on erilise tähelepanu saanud lapitööna valminud esemed, mis toovad Põltsamaale sadu käsitööhuvilisi nii Eestist kui ka naaberriikidest.

MTÜ Käsiteokoda korraldab koostöös Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu, Põltsamaa linnavalitsuse, Eesti Lapitöö Seltsi ja paljude Põltsamaal tegutsevate ettevõtetega suurejoonelise linna ehtimise – vabaõhugalerii. Terves linnas on kaunistatud 31. asutuse vaateaknad – mis on erakordne vaatepilt! Üle linna on erinevates paikades üles seatud 18 käsitöönäitust erinevatelt Eesti meistritelt.
Käsitööpäevadega samal ajal toimub ka Põltsamaa lossipäev, mille raames korraldatakse käsitöölaat ”Ehe ja eestimaine”. Käsitöölaat alustab täna, 25. juuni hommikul, müüakse käsitööd ja pakutakse Eestile omast toitu. Toimuvad erinevad töötoad, kus osalejad saavad valmistada ehte-aastale kohaselt tekstiilist ja lapitehnikas ehteid ning tutvuda uute nippidega lapitöös.
Keskpäeval saab ise osaleda lossijooksul või kaasa elada osavõtjatele.
Pealaval on lapirõivaste suur moedemonstratsioon, kus vaatajateni tuuakse igapäevarõivastust ja ka mitmeid auhindu võitnud õhtutualette.
Lossipäeval toimub Põltsamaa lossihoovis palju huvitavat, mida tasub järele proovida ja kogeda. Kuulutatakse välja parim kaupleja, toimub köievedu üle Põltsamaa jõe. Pakutakse põnevat kultuuriprogrammi, millest ei puudu rahvamuusika ja tants.
Õhtul toimub rahvapidu ansamblitega Ummamuudu ja Nukker Kukeke. Õhtu lõpetab tuleshow Põltsamaa jõel.
Käsitööpäevad lõpevad pühapäeval, 26.juunil Põltsamaa kultuurikeskuses Jõgevamaa II käsitöökonverentsiga ”Lapitöö- kunst või käsitöö?”. Ettekanded püüavad selgust tuua käsitöö ja kunsti piiridest.
Allikas: poltsamaa.ee