Taotlusi loomakasvatustoetuste saamiseks sai esitada märtsis. Riigieelarvest rahastatavate täiendavate otsetoetuste summa on eelmise aasta omast üle kahe miljoni euro suurem.
Ammlehma ja ute kasvatamise toetus on seotud taotlemise ajal karjas olevate loomadega. Ammlehma pidajaid on mullusega võrreldes poolesaja võrra rohkem, loomade arv on kasvanud ligi 4000. Ute kasvatamiseks toetuse saajaid on sama palju nagu 2010, aga loomi on ligi 3300 rohkem. Kokku kasvatatakse toetuse abil rohkem kui 73 000 ammlehma ja utte.
Veise, ute ja piima täiendav otsetoetus põhinevad varasematel taotlusperioodidel taotluste menetlemise käigus kindlaks tehtud ühikutel. Need on nn tootmisest lahtiseotud toetused: loomi ei pea praegu enam karjas alles olema, küll aga peab taotleja jätkuvalt põllumajandusega tegelema. Selliste toetuste eesmärk on motiveerida neid põllumajandussektoris jätkama ning planeerima tootmist pigem tegelikust turunõudlusest, mitte saadaolevatest toetustest lähtudes.
Kõige arvukamalt laekus taotlusi Võrumaalt (625) ja Saaremaalt (524), kuid suurimad toetusesummad makstakse Järvamaale (ligi 3 mln eurot 243 toetusesaajale) ja Lääne-Virumaale (2,5 mln eurot 377 toetusesaajale).
Lisaks eespool kirjeldatule laekus aprilli keskpaigaks 738 piimasektori eritoetuse taotlust alla 100-pealiste piimakarjade pidajatelt – seda toetust väiketootmise abistamiseks rahastab Euroopa Liit ning maksmine toimub detsembris.
Allikas: PRIA