Päev: 21. jaanuar 2011

Puulaevaselts Vikan tutvustab oma tegemisi

Puulaevaselts Vikan kutsub kõiki 28. jaanuaril kella 13-16 Haapsalu raudteejaama kaubaaita avatud uste päevale, teatab Läänemaa infoportaal.

Kavas on tutvustada puulaeva ehituse õpivõimalusi. Uus kursus algab märtsi lõpus ning praegu on võimalik sellele registreeruda. Oodatud on ka ettevõtjaid, kes otsivad oma tegevuse laiendamiseks väärt tööjõudu.



Eelmisel aastal käivitas puulaevaselts Vikan Euroopa Liidu ja Euroopa Sotsiaalfondi toel kolmeaastase projekti „Läänemaa edu” eesmärgiga pakkuda piirkonna töötutele puulaeva ehituse õpet.

 Väljaõpe algas suvel raudteejaama kaubaaidas. Üks teema, mida selts nüüd edasi arendab on lamedapõhjaline paat.

„Lahtiste uste päeval demonstreerime „õpilaste” esimesi töövilju ehk lumestame ühe traditsioonilise ruuba ehk lootsiku,” ütles projektijuht ja Vikani esimees Alar Schönberg. „Võiks ju ka veesata, aga jää on Haapsalu lahe kinni katnud ja vahest on kindlam lume peal testida.”

Plaan on selliseid aluseid propageerima ja tootma hakata, et elavdada liiklemist Läänemaa madalatel ja roogukasvanud veekogudel, kus on samas palju vaatamisväärset.

Ruuba kui lihtsa ja taskukohase paadi tutvustamiseks korraldab selts suvel ruubaralli. 


Rohkem infot: tel 527 9641 (Alar Schönberg).

Jahta ehitamine.
Foto: www.vikan.ee

Vorstilinnas Tapal toimub suvel vorstifestival

Vorstifestival algab pühapäeva, 7. augusti hommikul Tapa linna keskväljakul, kus toimuvad rahvakogunemine ja vorstiteemalised kihutuskõned. Seejärel liigutakse Tapa linna orkestri saatel vorstifestivali südamesse Tapa muusikakooli parki.

Festivalil toimuvad vorstiteemalised publikumängud, vorstikontserdid. Koostöös Eesti Grilliliiduga korraldatakse esimest korda Eesti meistrivõistlused vorstigrillimises, kuhu oodatakse võistlema huvilisi kõikjalt Eestist. Vorstifestivalile sissepääs on tasuta.

Eesti meistrivõistlustel vorstigrillimises võisteldakse kahes voorus – vorstivoorus ja fantaasiavoorus. Lisainfot saab võistluse kohta kodulehelt http://vorst.grillfest.ee.

Tapa varasemas majanduselus oli liha- ja vorstitööstusel suur tähtsus. Tapa vorstidel olid kõrged kvaliteedinäitajad ja sellest tulenevalt sai noor alevik hüüdnimeks Vorstilinn. Alates 1889. aastast kuni 20. sajandi 40ndate aastateni oli Tapal üle viieteistkümne vorsti- ja lihatööstuse, lisaks eksporttapamaja. Praegu töötab Tapal üks vorstitootja – OÜ Peetmark LH Tapa lihatööstus.

Rohkem infot: www.tapa.ee

Otepää vallavanem kohtub külavanematega

27. jaanuaril kell 16 toimub Otepää vallavalitsuses vallavanem Andres Visnapuu eestvõttel Otepää valla külavanemate ümarlaud.

Andres Visnapuu teeb lühikokkuvõtte vallavalitsuse suundumustest kodanikuühiskonna edendamisel ning oma ametiajal juba tehtust ja plaanis olevast selles valdkonnas.

Arutletakse teemadel: vallavalitsuse ja külavanemate koostöö; milles näeb vallavalitsus koostööd ning milline on külavanemate ettekujutus koostööst vallaga; millist infot külavanemad vajavad ja kuidas saab vald neid aidata; külavanemate valimine; partnerluskogu ning muude finantseerimisorganisatsioonide MTÜdele jaotatav raha jne.

Rohkem infot: www.otepaa.ee.

Tahkunas näeb talveteatrit

Veebruari lõpus toob Theatrum Hiiumaal Tahkunas publiku ette oma uue lavastuse, kirjutab Hiiu Nädal.

Tänapäeva ühe huvitavama näitekirjaniku Jon Fosse „Ühe suvepäeva” lavastab Tahkuna tuletornis Lembit Peterson.

Tuletorni mängukohaks valima julgustas teatrit 2010. aasta suvine kogemus, mil majaka all etendati Marcel Pagnoli „Tuulesaari”.

Esietendus toimub 24. veebruaril. Teatriprojekti tarvis sai MTÜ Arhipelaag Leader-programmist 8900 eurot toetust.

Setomaal tunnustati tublimaid

Setomaa Valdade Liit ja Seto Kongressi vanematekogu tunnustasid aunimetusega üheksat inimest, kes 2010. aastal andsid olulise panuse Setomaa heaks, vahendas Setomaa.ee.

Aunimetused anti välja kuues kategoorias. Aunimetuste kandidaadiks esitati kokku 30 isikut, kõige enam kandidaate esitati Setomaa aasta sõbra aunimetuse saajaks.

Setomaa aasta inimeseks kuulutati Margus Linnamäe, kes on juba aastaid toetanud Setomaal mitmesugusied ettevõtmisi.

Setomaa aasta ettevõtjateks kuulutati Aarne Kiviste (OÜ Kimeko), kes on oma ettevõtte arendamise kõrval aktiivselt osalenud Setomaa arendamises ning käivitanud Setomaa ettevõtlike inimeste klubi tegevuse, ning Urmas Jõgeva (AS Värska Vesi), kes on oma ettevõtet arendades leidnud ka ekspordivõimalusi.

Setomaa aasta talunikuks kuulutati Mart Uibokand (Mardimäe talu), kes on eeskujuks mahetootmise edendamisel ja noorema põlve kaasamisel talu majandamisse.

Setomaa aasta sõbraks kuulutati kolm inimest. Urmas Klaas on järjepidevalt tutvustanud Setomaa ja Eesti ettevõtteid ja organisatsioone Pihkva oblastis ning aidanud kaasa piiriülese koostöö edendamisele. Juhan Parts on toetanud piiriäärsete teede kordategemist. Tõnis Lukas on toetanud pärimuskultuuri edasiandmisega seotud tegevusi.

Setomaa aasta õpetajaks kuulutati Vello Jüriöö, kes on koostanud setokeelseid kooliõpikuid, õpetanud pärimuskultuuri, korraldanud hariduskonverentsi.

Setomaa aasta sportlaseks kuulutati Kaisa Raudkepp, kes on kolmekordne Eesti meister orienteerumisjooksus 18aastaste vanuseklassis, saavutas Balti meistrivõistlustel esikoha ja Euroopa meistrivõistlustel 18. koha.

Mart Uibokand. Foto: Igor Taro

Vormsil valmistutakse kultuuripäevaks

19. märtsil toimub Vormsil neljandat korda kohaliku kultuuripärandi tutvustamise, väärtustamise ja edendamise päev. Sel aastal on kultuuripäev pühendatud Maria Murmani 100. sünniaastapäevale.

Maria Murman oli üks vähestest pärast Teist maailmasõda Vormsile elama jäänud rannarootslastest. Oma eluajal mängis ta rõõmuga tuhandetele külalistele saarele omast pilli tsitrit ja laulis rannarootsi aladel levinud laule. Lisaks tutvustas endavalmistatud Vormsi rahvarõivaid.

Tänavusel kultuuripäeval tahetakse panna alus ka Vormsi muusika fondile, kuhu kogutakse saarega seotud materjale: noodid, laulusõnad, eri liiki salvestised.



Korraldajad jagavad päeva mõtteliselt kaheks. Esimene osa koosneb peamiselt kunagisest eestirootsi muusikast, mida tutvustab Sofia Joons. Selle raames toimub ka värske kogumiku „Rannarootsi rahvalaulud“ esitlus.

Teise osa teema on Vormsi muusikaelu Nõukogude ajast tänapäevani. Sinna oodatakse esinema kõiki Vormsiga rohkem või vähem seotud inimesi.

On avatud Vormsi käsitöö näitus. Päev on kavas lõpetada Vormsi tantsude õppimisega.




Ees on talvine aialinnuvaatlus

Eesti Ornitoloogiaühing kutsub kõiki linnusõpru osalema 29. ja 30. jaanuaril toimuval talvisel aialinnuvaatlusel. Oodatud on kõik, kes tunnevad või tahavad tundma õppida talvel koduümbruses esinevaid linde.

Aialinnuvaatlusel osalemine on lihtne ja võtab aega vaid ühe tunni. Selleks tuleb valida endale aias või pargis hea nähtavusega vaatluskoht, mis on soovitatavalt lindude toidumaja või toitmispaiga läheduses, ning leida 29. või 30. jaanuaril tund vaba aega, et valitud kohas lindude tegevust jälgida.

Nii võib toidumaja ümber askeldavaid linde vaadelda kas või toast läbi akna, seda võib teha nii üksi kui ka koos pere või sõpradega. Tunni jooksul tuleb kõik vaatluspaigas kohatud linnuliigid ka kirja panna ning iga liigi puhul üles märkida vaid kõige suurem korraga nähtud isendite arv.

Tulemused tuleb sisestada aialinnuvaatluse kodulehel asuvasse on-line -ankeeti, kui internetti pole, võib vaatlustulemused saata postiga Eesti Ornitoloogiaühingusse (Veski 4, 51005 Tartu).

Täpsemad juhised talvisel aialinnuvaatlusel osalemiseks ja andmete edastamiseks leiab veebilehelt www.eoy.ee/talv.

Suusasõpru ootab pühapäeval Reiu puhkekeskus

Pühapäeval, 23. jaanuaril on suured ja väikesed suusasõbrad oodatud Reiu puhkekeskusesse, kus kell 11 antakse start  Reiu-Raeküla suusaretkele.

Osalema on oodatud nii klassikalise kui ka vabastiili harrastajad. Kolmetunnise ajalimiidi sees võib iga spordisõber valida just endale sobiva rajapikkuse.

Kõik saavad nautida Raeküla männiku radasid oma võimetele vastavas tempos. Tagasi Reiu puhkekeskusse oodatakse suusatajaid hiljemalt kell 14. Seal pakutakse sooja jooki ning algab võitude loosimine. Muu hulgas autasustatakse ka aktiivsemat kooli. Reiu puhkekeskus on omalt poolt välja pannud retke peaauhinna – tasuta saunaskäigu seltskonnale.

Tegevust jagub sel talvisel sportlikul pühapäeval neilegi, kes suusarajale ei lähe. Võimalik on teha saanisõitu, kelgutada, uisutada. Reiu puhkekeskuse kohvik pakub suppi ja muudki paremat. Pärast autasustamist tuleb aga „Tantsupidu suusabaasis”.

Reiu-Raeküla suusaretkega tähistatakse sümboolselt ka aasta möödumist sellest, kui Reiu vanal raudteesillal allkirjastasid Pärnu linnapea, Paikuse ja Tahkuranna vallavanem ning Pärnu maavanem ühiste kavatsuste kokkuleppe, mille kohaselt arendatakse Reiu-Raeküla piirkond kogu regiooni jaoks oluliseks tervisespordikeskuseks.

Rohkem infot: www.reiupuhkekeskus.ee

Omavalitsuste liit toetab Mooste vallamaja taastamist

Põlvamaa Omavalitsuste Liit otsustas eilsel, 20. jaanuari koosolekul toetada Mooste vallavalitsust tulekahjus kannatada saanud vallamaja taastamisel 7500 euroga. Toetus eraldatakse liidu reservfondist, annab teada Põlvamaa infoportaal.

 Mooste ajalooline, 138aastane vallamaja süttis pühapäeval, 18. jaanuaril. Pritsimeestel õnnestus hoone küll mahapõlemisest päästa, kuid hävinud katusealune ning siseruumid on saanud tule-, vee- ja suitsukahjustusi. 



„Katus tuleb uus panna. Seinad ja vahelae talad on õnneks alles. Arvan, et enne jaanipäeva küll kuidagi tagasi kolida ei jõua,” ütles Mooste vallavanem Üle Needo maakonnalehele Koit.



Ajutise peavarju leiab vallavalitsus mõisahoovis asuva linakoja esimesel korrusel.

Räpinas on täna aianduskonverents

Täna toimub Räpina aianduskoolis konverents „100 aastat Adolf Vaigla sünnist”.

Adolf Vaigla (1911-2001) oli aianduskooli õpilane ja selle kauaaegne õpetaja. Ta aretas palju sirelisorte. Osa tema parematest sortidest võib leida ka sirelisortide rahvusvahelisest registrist.

Tänase konverentsi põhiettekande teeb Vaike Kivistik. Kaasettekannetega astuvad üles Tiina Luup, Jaan Kivistik, Tiina Tallinn, Ants Bender, Enu Mäela, Arnold Hannust, Andres Vaasa, Valdur Miller, Sirle Salmistu ja Indrek Kaeli.

Päev algab kell 12. Päevakavaga saab lähemalt tutvuda aianduskooli kodulehel.
Meeleolu loob Räpina meeskoor.

Eestlast soovib kallistada juba üle 12 500 inimese

Haruldane vaatepilt - eestlased kallistamas. Foto: www.eesti.ca

24. veebruaril soovib kasvõi ühte eestlast kallistada vähemalt 12 500 inimest, kallistamishimuliste arv suureneb iga päevaga.

Eestlase kallistamise päeva (Hug an Estonian Day) kampaania on välja kuulutatud menukas suhtlusportaalis Facebook. Päeva idee autor on 19aastane Jaanus Tõnisson. Tema laenas ettevõtmise mõtte rumeenlastelt, kes Facebooki vahendusel oma rahvusega seoses sarnast päeva korraldasid.

Peale eestlaste enda on andnud lubaduse eestlast kallistada ka kõikvõimalike teiste rahvaste esinejaid. Osa neist küll kurdab, et kahjuks pole ühtegi eestlast käepärast.

Linnalabor esitleb “Söödavat linna”

Linnalabor annab märku, et ilmunud on trükis “Söödav linn I”. Kahe aasta vältel on labor tegelenud linnas toidu kasvatamise rakendusvõimaluste uurimisega. Tänu Keskkonnainvesteeringute Keskusele on sadenenud teave kaante vahele saanud ja seda asutakse 26. jaanuaril kell 18 Talinnas Telliskivi loomelinnakus (kohvikus F-hoone) tähistama.

Kavas on linnas toidu kasvatamist puudutavad sõnavõtud ning teemakohased lühifilmid. Üheskoos saab arutada möödunud aastal saavutatut ja rääkida alanud aasta plaanidest.

Kohapeal on hea võimalus soetada endale “Söödav linn I”.

Loe “Söödav linn I” kohta täpsemalt aadressilt http://www.linnalabor.ee/sissekanne/101

Trükist saab tellida aadressil http://www.linnalabor.ee/.