ühinemine

Põlva Vallavolikogu kinnitas Põlva linna ja valla ühinemise lepingu

Kolmapäeval, 20. veerbuaril toimunud Põlva linna- ja vallavolikogu ühisistungil astuti Põlva linna ja valla ühinemisel suur samm edasi. Istungil arutati ja kooskõlastati eelnevalt avalikustatud ühinemislepingu eelnõule esitatud ettepanekud.

Vallavolikogu võttis 20. veebruari istungil vastu kaks otsust. Esimese otsusega kinnitati ühehäälselt Põlva linna ja valla ühinemisleping ning teise otsusega taotletakse vabariigi valitsuselt Põlva valla ja Põlva linna haldusterritoriaalse korralduse muutmist ühinemise teel üheks kohaliku omavalitsuse üksuseks.Taotluse esitamise osas oli vallavolikogu üksmeelne. Otsuse poolt hääletas istungil osalenud 14 volikogu liikmest 13 liiget, 1 volikogu liige hääletamisest osa ei võtnud.
Põlva linnavolikogu teeb otsuse haldusterritoriaalse korralduse muutmise kohta Põlva valla ja Põlva linna ühinemiseks üheks kohaliku omavalitsuse üksuseks erakorralisel istungil 27. veebruaril.

Ühinemise tulemusena moodustuks üle 10 000 elanikuga omavalitsus, mis oleks üks Lõuna-Eesti suurimaid omavalitsusüksusi Võru ja Valga järel. Põlva vald on rõngasvald ümber Põlva linna. Seetõttu on kahes omavalitsuses elavate elanike elukorraldus sedavõrd läbi põimunud, et omavalitsuste ühinemine oleks väga loogiline samm. Ühinemisel saaks korrastatud ja ühtlustatud kõik eluvaldkonnad, millega tegeleb kohalik omavalitsus. Suureneks omavalitsuse investeerimisvõimekus ja muutub läbimõeldumaks ka investeeringute teostamine. Kindlasti paraneks lõppkokkuvõttes kodanikele omavalitsuse poolt osutatavate teenuste kvaliteet.

Allikas: polvamaa.ee

Viljandimaa ühinevate valdade edulugu väärib tähelepanu

kohtumineKoseKõue31.01 — Vasakult: Viljandi maavanem Lembit Kruuse, maavalitsuse arenguosakonna juht Kaupo Kase ning Kose ja Kõue valla juhid.

“Elada ei saa nii, et ootame pidevalt abi väljastpoolt ja jätame kasutamata oma sisemised võimalused arengut ise kujundada,” ütles Viljandi maavanem Lembit Kruuse eile Viljandis Kose ja Kõue valla juhtidele.

Lembit Kruuse ning loodava Viljandi (rõngas)valla ühinemiskomisjoni esimees, Viljandi maavalitsuse arenguosakonna juht Kaupo Kase jagasid paaritunnise arutelu käigus Kose ja Kõue valla liitujatele kogemusi ühinemise teemadel.

“Sain siit veel kord kinnitust, et Viljandimaa valitud suund ühinemisele on ainuõige. Probleemid, mis liitumise käigus tekivad, on igal pool sarnased ja puudutavad peamiselt inimeste hirme muutuste ees. Seega tuleb järjekindlalt rääkida ja selgitada seda, millised lisaväärtused liitumisega kaasnevad, ” selgitas Kruuse. “Ühinemisest võidab kogu maakond. Viljandi ümber moodustuv rõngasvald saab arenguhüpet kavandama hakata juba sellest sügisest. Kaotatud eluaastate tähtsus on meile kõigile selge, kuid ka iga arengus kaotatud aasta on kuritegu piirkonna inimestele,” rõhutas ta.

Kaupo Kase sõnul on ühinemise eelduseks kolm reeglit: “Esiteks tuleb olla aus, teiseks tuleb näha eesmärki ehk nn suuremat pilti ja sellele keskenduda ning kolmandaks austada neid, kellel on teistsugune arvamus.”

Omavalitsusreformi arutelu jõuab 1. novembril Põlvamaale

Neljapäeval, 1. novembril kella 16-19 ajal toimub Põlva Kultuuri- ja Huvikeskuses regionaalministri algatatud omavalitsusreformi avalik arutelu „Tugevate omavalitsuste Eesti – milline tee valida?”. Arutelul osalevad regionaalministri kutsel piirkonna ja ümbritsevate maakondade omavalitsusjuhid, volikogude liikmed, maavalitsuste esindajad. Osalema on oodatud ka kõik kohalikud inimesed.

Aruteludeks on välja käidud kuus alternatiivset mudelit:

– Minivaldade Eesti, kus säilib tänane olukord;

– Omavalitsusliitude Eesti, kus omavalitsusmaastik ei muutu, kuid osa ülesandeid delegeeritakse maakondlikule avalik-õiguslikult omavalitsusliidule;

– Kahetasandiline Eesti, kus luuakse juurde täiendav maakonnapõhine omavalitsustasand;

– Kihelkondade Eesti, kus toimuvad omavalitsuste ühinemised vähemalt 3000 elanikuga üksusteks ning tekib 70-100 omavalitsust;

– Tõmbekeskuste Eesti, kus liitumised toimuvad ümber suuremate keskuste ja tekib 30-50 omavalitsust;

– Maakondade Eesti, kus liitumised toimuvad üldjoontes tänaste maakondade põhiselt.

Materjalidega saab lähemalt tutvuda aadressil http://haldusreform.wordpress.com/kovreform2013/.

Juba on sarnased arutelud läbi viidud Lääne, Lääne-Viru ja Järva maakonnas ning tulemas on avalik arutelu veel 15. novembril Viljandimaal Sakala keskuses.

Noarootsi, Nõva ja Oru vald vaagivad ühinemist

Noarootsi vallavanem Aivar Kroon ja Nõva vallavanem Enn Laansoo esitlesid üleeile, 20. jaanuaril Noarootsi vallavolikogus ühtse Rannarootsi valla ideed, mille järgi liituksid Nõva, Noarootsi ja Oru vald, kirjutab Läänemaa infoportaal.

Lähemalt vaata ühinemisideed siit: http://www.facebook.com/?ref=home#!/album.php?aid=326300&id=328198567525
  Huvilised on oodatud arvamust avaldama suhtlusportaali Facebook Noarootsi lehele.  

Võru linna, Võru ja Sõmerpalu valla ühinemisuuring sai valmis

Täna esitletakse Võrus peetaval konverentsil ligi aasta kestnud projekti käigus koostatud kolme omavalitsuse võimaliku ühinemise ettevalmistamiseks vajalikku uuringut, mille on kokku pannud Geomedia OÜ koostöös omavalitsuste esindajatest koosnevate töörühmadega, kes teemagruppide põhiselt andmed kokku kogusid.

Võru Linnavolikogu esimehe Erki Saarmani sõnul on töörühmades on tehtud ära mahukas töö ning analüüs edaspidiseks mõttetööks saadud.

“Ühinemine saab teoks muidugi ainult juhul, kui sellest tõuseb kasu kõigile inimestele,” lisas Saarman.

Uuringu tulemused on kõigile Võru linna veebilehelt kättesaadavad alates detsembrist. Võru linna, Võru valla ja Sõmerpalu valla võimaliku ühinemise uurimiseks said omavalitsused Norra-EMP regionaalarengu toetusskeemi programmist umbes 600 000 krooni toetust, sellele lisandusid omavalitsuste osalused.