Eesti lipu seaduse järgi heiskavad lipupäevadel Eesti lipu riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused ning avalik-õiguslikud juriidilised isikud. Teisi see seadus ei puuduta, kuigi ka kõigil eraldi nimetamata jäetud era-õiguslikel juriidilistel ja isegi mittejuriidilistel isikutel on õigus lippu heisata.
Loe edasi: KUI AVALIK-ÕIGUSLIKUD JURIIDILISED ISIKUD JÄTAVAD RIIGILIPU HEISKAMATAKorteriühistud seisavad aina enam silmitsi üürikorteritega seotud probleemidega: pahatihti ei pea üürnikud ei kinni maja sisekorrareeglitest, peavad lärmakaid pidusid ja majas liikuvad võõrad tekitavad kahju teiste omanike varale.
“Ühistu ei pea aga tegelema kellegi üüriliste korralekutsumisega ning iga korteriomanik peab aru saama, et ühistu ees vastutab ka üürniku tekitatud kahju eest omanik,” selgitab EKÜL õigusosakonna juhataja Urmas Mardi.
Ka uus, tuleval aastal kehtima hakkav korteriomandi- ja korteriühistuseadus sätestab väga selgelt korteriomaniku kohustused. “Korteriomanik peab hoiduma tema käsutuses oleva korteriomandi korras ning seda ja kaasomandit kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud,” selgitab Urmas Mardi. Nõue kehtib ka kõigile, kes omaniku valduses olevat korterit ajutiselt kasutavad. “Korteriomanik on kohustatud korraldama oma korteriomandi valitsemise ka ajal, kui ta ise viibib sellest eemal,” rõhutab Mardi. Külmal ajal võib probleem tekkida ka sellest, et üürniku puudumisel või puhkusel jäetakse korter tühjalt seisma, küte keeratakse maha ning seetõttu kannatab kogu maja kütte- ja veesüsteem.
Loe edasi: Üürniku tekitatud kahju eest vastutab korteriomanik
Riigikogu võttis sel nädalal vastu uue korteriomandi- ja korteriühistuseaduse. Uus seadus jõustub alles 01.01.2018, kuid osa
muudatusi jõustuvad juba varem.
Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige Urmas Mardi peab uut seadust siiski keeruliseks. „Kuna uus eelnõu mõjutab ligi miljonit kortermajades elavat inimest, peab see olema arusaadav ka inimesele, kel ei ole juriidilist haridust. Seega tuleb läbi viia ulatuslik teavitustöö, et uue seadusega kaasnevaid muudatusi tutvustada,“ sõnas Mardi.
Mardi sõnul on muidugi tervitatav, kui enamus korteriomandit käsitlevaid sätteid koondatakse ühte seadusse ja tagatakse nii selgus
korteriomandite valitsemises, seda enam, et uus seadus hõlmab praegu nii mitmes seaduses vastuoluliselt reguleeritud küsimusi kui ka
kohtupraktikas kujunenud seisukohti.
Uue seaduse kohasel pole korteriühistu põhikiri enam kohustuslik. Mardi avaldas aga kahetsust, et korteriühistute soovi muuta põhikiri kohustuslikuks, arvesse ei võetud. “EKÜL on jätkuvalt seisukohal, et korteriühistutele on põhikiri väga oluline. Põhikiri korteriühistutele aitab oluliselt leevendada omavahelisi suhteid ja on lihtsamalt loetav ning arusaadavam kui seadused paragrahvide rägastikus.” Loe edasi: Korteriühistud: uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus on liiga keeruline
2013.a jõustunud nn vanemapensionile omavad õigust teiste hulgas ka need praegused pensionärid, kes ei jõudnud oma lapsi 1998. aasta lõpuks vähemalt kaheksa aastat kasvatada ja seetõttu ei ole nende pensionistaaźi hulka arvatud kahte lisa-aastat iga lapse kohta.
Alates selle aasta algusest on nimetatud pensionäridel õigus taotleda pensionilisa kahe pensioni aastahinde väärtuses iga lapse kohta, keda ta on kasvatanud vähemalt kaheksa aastat.
Juhime tähelepanu, kes veel ei ole jõudnud pensionilisa taotlust Sotsiaalkindlustusametile esitada, et seda tuleks teha juunikuu jooksul. Seda seetõttu, et pension arvutatakse ümber alates seaduse jõustumise päevast ehk 1. jaanuarist 2013 üksnes juhul, kui avaldus on esitatud 6 kuu jooksul arvates seaduse jõustumisest.
Kui kuus kuud on mööda lastud ja taotletakse hiljem, siis lapse kasvatamise eest makstav pensionilisa määratakse alates taotluse esitamise päevast.
Vanemapensioni õigust saab kasutada ainult üks vanematest või vanema abikaasa või eestkostja või hooldaja, mistõttu tuleb esitada ka teise vanema nõusolek.
Neil pensionäridel, kes jõudsid oma lapsi 1998. a lõpuks vähemalt kaheksa aastat kasvatada, on pensionistaaźi hulka juba arvatud kaks aastat iga lapse eest juurde. Nemad juba ka saavad sellevõrra suuremat pensioni ning neil ei ole vaja seoses laste kasvatamisega Sotsiaalkindlustusametilt praegu midagi taotleda.
Sotsiaalkindlustusameti klienditeeninduse kontaktandmed üle Eesti on kodulehel http://www.ensib.ee/klienditeenindused/ , infotelefon 16106 või +372 612 1360.
Seoses keskkonnakomisjonis arutlusel oleva jahiseaduse eelnõuga, esitas Eesti Loomakaitse Selts riigikogus peetud keskkonnakomisjoni erakorralisel istungil omapoolsed ettepanekud, mis lähtuvad eelkõige eluslooduse igakülgsest kaitsest. Eelnõu tõsisemateks probleemideks on metsloomade arvu piiramatu loodusest eemaldamine majanduslikul eesmärgil, küttimismahtude otsustamine riigi kontrolli alt väljas oleva organi poolt ning jahikoerte katsetamine ehk nende oskuste testimine elusat metslooma kasutades. Loe edasi: Jahiseaduse eelnõu peab lähtuma eluslooduse igakülgsest kaitsest
Järgmisest aastast rakenduva kalmistuseadusega kehtestatakse kogu Eestis kalmistutele ja matmisele kohalduvad ühtsed alused. Seaduse eesmärgiks on kalmistutele kehtivate nõuete reguleerimine ja ühtlustamine seaduse tasandil. Varasemalt kalmistuid ja matmist puudutav üldregulatsioon puudus.
Seadus annab kalmistute ja matmise osas ühtsed alused. Seni on kalmistutesse puudutav olnud kohalike omavalitsuste reguleerida, kuid see on olnud piirkonniti erinev. Seadus sätestab tähtajad ning tingimused, mis on üheselt kehtivad kogu Eestis – näiteks kalmistute sulgemisele, pealematmisele ning kalmistute ümber rajatava rahuvööndi määramisele.
Matmiseks suletud kalmistute kasutusotstarbe muutmise tähtajaks sätestatakse 75 aastat. Kalmistu kasutusotstarbe muutmisel tuleb maetud ümber matta ja hauatähised ümber paigutada. Lisaks suuremale selgusele kalmistute asutamise ja sulgemise osas kehtestab kalmistuseadus ühtse pealematmise miinimumaja, milleks on 20 aastat viimasest matmisest.
Seadus näeb ette hauaplatside märgistamisnõude enne nende hooldamata hauaplatsiks kuulutamist. Haua saab tunnistada hooldamata hauaplatsiks siis, kui see on olnud märgistatud vähemalt aasta ja seda ei ole selle aja jooksul korrastatud.
Uute kalmistute rajamisel ja olemasolevate laiendamisel kehtestatakse seaduse alusel kalmistu välispiirist 50 meetri laiune rahuvöönd, millega reguleeritakse maa kasutust kalmistu ümbruses, mis on vastuolus kalmistu otstarbe, eesmärkide ja hea tavaga.
Kalmistuseaduse võttis Riigikogu vastu eelmisel nädalal ning seadus hakkab kehtima 1. jaanuarist 2012.
Allikas: siseministeerium
