rahvaloendus

Elanikud ootavad rahvaloenduselt tegelikku rahvaarvu

Eesti elanikest 70% ootab aasta lõpus algavalt rahva ja eluruumide loenduselt vastust riigi tegeliku rahvaarvu kohta, selgub uuringufirma Faktum & Ariko oktoobris läbi viidud küsitlusest. 95% küsitletutest peavad loenduse korraldamist Eestile vajalikuks.

„Eesti inimesi on riigi ja rahvaga seonduv alati sügavalt puudutanud, seetõttu peetakse rahvaloendust ka vajalikuks,” rääkis Statistikaameti peadirektor Priit Potisepp.

95% küsitletutest peavad loenduse korraldamist Eestile üldiselt vajalikuks. Küsimusele “Kui vajalik rahvaloendus Teie arvates Eestile on?” vastas 74% „vajalik” ja 21% „pigem vajalik”. Võrreldes septembris toimunud küsitlusega on nende vastajate hulk, kes peavad rahvaloendust Eestile vajalikuks ligi 10 protsendipunkti kasvanud.

Kõige olulisemaks peetakse Eesti tegeliku rahvaarvu väljaselgitamist (70% küsitletutest), elamistingimuste kohta andmete kogumist (37%) ja väljarännanute hulga väljaselgitamist (24%).

Uuringufirma Faktum & Ariko küsitles oktoobris Statistikaameti tellimusel üle Eesti 500 inimest vanuses 15–74.

Eestis toimub rahvaloendus tänavu 31. detsembrist järgmise aasta 31. märtsini. Esimese kuu jooksul (31.12.2011–31.01.2012) toimub elektrooniline rahvaloendus ehk e-loendus, kus Eesti alalised elanikud saavad vastata küsimustikule internetis. Neid, kes e-loendusel ei osale, külastavad perioodil 16. veebruar – 31. märts 2012 rahvaloendajad.

2011. aastal toimub rahvaloendus Eesti alal üheteistkümnendat korda. Varasemad loendused on toimunud 1881., 1897., 1922., 1934., 1941., 1959., 1970., 1979., 1989. ja 2000. aastal. Aastatel 2010 ja 2011 toimuvad rahva ja eluruumide loendused enamikes maailma riikides.

Allikas: Statistikaamet

Rahvaloenduseks vaja leida 90 andmetöötluse operaatorit

Eile avanes töökonkurss aasta lõpul algava 2011. aasta rahva ja eluruumide loendusele 90 andmetöötluse operaatori leidmiseks, teatab Statistikaamet.

“Andmetöötluse operaatorite ülesandeks on korrastada ja töödelda rahvaloendusel kogutud andmeid,” rääkis 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse (REL 2011) personalijuht Palmi Lindjärv. Andmetöötluse operaatoriks saab kandideerida kuni 23. oktoobrini ja operaatorid alustavad Tallinnas asuvas andmetöötluskeskuses tööd 15. detsembril.

Kandidaat peab oskama kasutada arvutit, oskama eesti keelt vähemalt kesktasemel, olema täisealine ja omama vähemalt keskharidust. Operaatoritel on paindlik tööaeg ajavahemikus 7.00-22.00. “See tähendab, et seda tööd on graafiku alusel võimalik teha ka muu töö kõrvalt,” lisas Lindjärv.

Kokku värbab Statistikaamet REL 2011 läbiviimiseks üle 2400 inimese: 15 ringkonnajuhti, 25 personalitöötajat, 132 piirkonnajuhti, 90 andmetöötluse operaatorit ja 2200 rahvaloendajat (sh 200 ooteajal loendajat).

Praeguseks on edukalt lõppenud ringkonnajuhtide ja personalitöötajate töökonkursid. Järgmine töökonkurss kuulutatakse välja 3. oktoobril, kui rahvaloenduse tarvis hakatakse otsima 2200 rahvaloendajat.

Eestis toimub rahvaloendus tänavu 31. detsembrist järgmise aasta 31. märtsini. Esimese kuu jooksul (31.12.2011-31.01.2012) toimub elektrooniline rahvaloendus ehk e-loendus, kus Eesti alalised elanikud saavad vastata küsimustikule internetis. Neid, kes e-loendusel ei osale, külastavad perioodil 16. veebruar – 31. märts 2012 rahvaloendajad.

Allikas: Statistikaamet

Algab 2400 rahvaloendustöötaja värbamine

Septembris ja oktoobris kuulutab statistikaamet välja värbamiskonkursid üle 2400 inimese leidmiseks aasta lõpus algava rahva ja eluruumide loenduse läbiviimiseks.

„Rahvaloenduse läbiviimiseks plaanime järk-järgult palgata üle 2400 inimese ja Eesti oludes on tegemist väga suuremahulise värbamisega. Selleks, et igasse kodusse jõuaksid parimad rahvaloendajad, asusid augusti alguses üle Eesti tööle ka 25 personalitöötajat,“ rääkis 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse (REL 2011) personalijuht Palmi Lindjärv.

Esimene konkurss algab 16. septembril, kui hakatakse otsima 132 piirkonnajuhti. Piirkonnajuhi ülesanne on juhtida 15-17 rahvaloendajat ja tagada, et tööplaan saaks täidetud. Piirkonnajuhid värvatakse ajavahemikuks 05.12.2011–23.04.2012.

Nädal pärast seda, 23. septembril avatakse konkurss 90 andmetöötluse operaatori värbamiseks, kes asuvad tööle Tallinnasse ning kelle tööülesanne on korrastada ja töödelda loendusel kogutud andmeid.
Operaatorid värvatakse ajavahemikuks 15.12.2011–04.04.2012.

Kõige suurem töökonkurss 2200 rahvaloendaja leidmiseks kuulutatakse välja 3. oktoobril. Rahvaloendaja töö algab 6. veebruaril koolitusega ja kodudesse inimesi küsitlema lähevad nad alates 16. veebruarist. Rahvaloendaja töö lõpeb 2. aprillil 2012.

Kõikidelt kandideerijalt oodatakse head eesti (olenevalt piirkonnast ka vene) keele oskust kõnes ja kirjas, head suhtlemisoskust, arvutikasutusoskust, ausust ja usaldusväärsust. Kandideerimise täpsemad
tingimused leiab www.REL2011.ee rubriigist „Vabad töökohad”.

Eestis toimub rahvaloendus tänavu 31. detsembrist järgmise aasta 31. märtsini. Esimese kuu jooksul (31.12.2011–31.01.2012) toimub elektrooniline rahvaloendus ehk e-loendus, kus Eesti alalised elanikud
saavad vastata küsimustikule internetis. Neid, kes e-loendusel ei osale, külastavad perioodil 16. veebruar–31. märts 2012 rahvaloendajad.

Katerina Danilova, REL 2011 kommunikatsioonispetsialist

Eesti elanikud eelistavad rahvaloendust interneti teel

Kaks kolmandikku Eesti elanikest on valmis aasta lõpul algaval rahva ja eluruumide loendusel vastama loendusküsimustikule interneti teel, selgus uuringufirma Faktum & Ariko poolt augustis läbi viidud küsitlusest.

“Küsitluse tulemused on väga julgustavad ja annavad alust loota, et Eestil on võimalik teha maailma rahvaloenduste e-loenduse rekord,” rääkis Statistikaameti peadirektor Priit Potisepp. Kõige suurem interneti teel loendamise osatähtsus on seni maailma rahvaloendustest olnud Lõuna-Koreas, kus küsimustikule vastas veebis üle 40% riigi elanikest.

Küsimusele “2011. aasta loendusel on võimalik valida, kas vastate rahvaloendajale või täidate ankeedi internetis ise. Kumba võimalust kavatsete kasutada?” vastas 66% “täidan ankeedi ise internetis”, 27% “ootan koju rahvaloendajat” ja 7% ei osanud vastata. Enim interneti eelistajaid oli 15-35 aastaste seas, kus seda eelistas 80% vastanutest. 35-54aastaste seas küündis see protsent 75ni.

Uuringufirma Faktum & Ariko küsitles augustis Statistikaameti tellimusel üle Eesti 500 inimest vanuses 15-74.

Eestis toimub rahvaloendus tänavu 31. detsembrist järgmise aasta 31. märtsini. Esimese kuu jooksul toimub elektrooniline rahvaloendus ehk e-loendus, kus Eesti alalised elanikud saavad vastata küsimustikule internetis. Neid, kes e-loendusel ei osale, külastavad perioodil 16. veebruar – 31. märts 2012 rahvaloendajad.

Üle 4000 inimese soovib rahvast loendada

Statistikaameti teatel on juba üle 4000 inimese andnud märku oma soovist töötada 2011. aasta rahva ja eluruumide loendusel. Konkursi tulemused kuulutatakse välja tänavu sügisel.

Rahva eluruumide loenduse (REL 2011) personalijuhi Palmi Lindjärve sõnul on huvi olnud väga suur. Kokku värbab Statistikaamet REL 2011 läbiviimiseks üle 2400 inimese: 2200 rahvaloendajat (sh 200 ooteajal loendajat), 132 piirkonnajuhti, 15 ringkonnajuhti, 25 personalitöötajat ja 90 andmetöötluse operaatorit. Kõik tööpakkumised avaldatakse kodulehel, kust leiab ka ametikohtade lühikirjeldused ja esitatavad nõuded.

Enim on registreerunuid Tallinnas ja Harjumaal, kuhu ka otsitakse kõige rohkem loendustöötajaid. Lindjärve kinnitusel on huvi loenduse töökohtade vastu siiski üpris ühtlane kogu Eestis.

Praeguseks on edukalt lõppenud 15 ringkonnajuhi ja 25 personalitöötaja konkursid. “Huvi mõlema konkursi vastu oli meie jaoks ootamatult suur – 15 ringkonnajuhi kohale kandideeris üle Eesti 397 ja 25 personalitöötaja kohale 1093 inimest,” rääkis Lindjärv.

2011. aastal toimub rahvaloendus Eesti alal üheteistkümnendat korda.

Rahvaloenduse kohta leiab infot ka facebookis.

Setod ja võrokesed võitlevad etnilise kuuluvuse pärast

Setomaa Valdade Liit ühes Võru Instituudiga tegi juba selle aasta juunis Eesti Statistikaametile ettepaneku lisada 2011. aasta rahvaloenduse küsimustikku küsimused ka kohaliku keele ja etnilise kuuluvuse kohta. Statistikaamet ei ole otsust veel langetanud.

Praegu on üksnes hinnangulislet teada, kui palju elab Eestis erinevaid etniliste gruppide esindajaid. Arvatakse, et setosid on 10 000 ja võrokesi 50 000. Kui palju on aga mulke või kihnlasi või kui palju tegelikult setosid ja võrukesi, seda ei olegi täpselt teada.

Eesti Staistikaameti rahva- ja eluruumide leonduse projektijuht Diana Beltadze kinnitas, et täna on Statistikaamet valmis sisse viima kohaliku keele küsimuse, kuna neil on nagunii mitmeid küsimusi, mis täpsustavad emakeelt ja võrukeele oskust. Etnilise kuuluvuse küsimuse osas jääb ta aga kahtlevale seisukohale, kuna antud küsimuse küsimine võib olla vastuolus Eesti Vabariigi seadustega.

Riikliku statistika seaduse paragraaf 22 lõige 1 punkt 3 ütleb, et loendusel tuleb küsida järgmisi kategoorjaid: „rahvus, emakeel, võõrkeelte oskus, religioon, sünnitatud laste arv ning naise vanus esimese lapse sündimisel – demograafilised andmed“. Kuna antud seaduses pole sõnagi mainitud etnilisest kuuluvusest, ei ole Beltadze sõnul teada, kas sellise küsimuse küsimine on seaduslik.

Beltadze ütles, et hetkel teevad nende juristid tööd, et välja selgitada antud küsimuse õiguslik olemus. “Kui seadus lubab, siis meie anname endast parima ja me tekitame sellise küsimuse küsimise võimaluse,” ütles Beltadze, “aga kui seadus ei võimalda, siis me ei saa hakata seadust rikkuma.”

Millise otsuse Eesti Statistikaamet antud küsimuses langetab, selgub lähitulevikus. Täna on nii regionaalminister Siim Valmar Kiisler kui ka kultuuriminister Laine Jänes seisukohal, et antud küsimuse küsimine on väga oluline. “Selline info oleks vajalik ka Kultuuriministeeriumile ajal, mil valmistatakse taas ette kultuuripärandi programmide eelseisvaid perioode,” ütles Jänes

Pikem lugu samal teemal ilmub ajalehes Setomaa juba järgmisel esmaspäeval.

Mirjam Nutov