JOHANNA GRAUVERKI MAALID TALLINNA PÜHA VAIMU KIRIKUS

Johanna Grauverki maalinäituse avamine Tallinna Püha Vaimu Kirikus.
Fotokollaaž: Urmas Saard / Külauudised

Fotogalerii

Urmas Saard, reporter

Täna avati Johanna Grauverki rahvusvaheline rändnäitus “Looduskaunid paigad Pärnus ja Pärnumaal” Tallinna Püha Vaimu kiriku põhjapoolsel rõdul vahetult pärast ülestõusmispüha jumalateenistust. Varem on sama valikuga maale eksponeeritud Pärnus, Leedu väikelinnas Vievises, Läti Võnnus, Turkus, Riias.

Loe edasi: JOHANNA GRAUVERKI MAALID TALLINNA PÜHA VAIMU KIRIKUS

„EESTI RIIGIPEAD 1918-2018” KOGUNESID PÄTSI PILGU ALLA

Fotogalerii

Marina Mesipuu-Rhun ja Piia Karro-Selg valivad näituse ekspositsioonile sobivaid kohti.
Foto: Urmas Saard / Külauudised

Eesti Muinsuskaitse Seltsi näitus „Eesti riigipead 1918–2018“ jõudis Pärnumaalt Are koolist Pärnusse Raeküla Vanakooli keskuse fuajeesse, kus 18 papist riigipead täna külastajatele vaatamiseks oma kohtadele asetati.

Loe edasi: „EESTI RIIGIPEAD 1918-2018” KOGUNESID PÄTSI PILGU ALLA

Paides avatakse Peeter Lauritsa fotonäitus

Seoses Eesti Draamateatri päevadega Paides on 22.mai kell 18.00 Paide Kultuurikeskuse fuajees Peeter Lauritsa fotonäituse “PAHUPIDI” avamine. Kohal on autor. Eesti Draamateatri arhitektuuri teemaline näitus on pühendatud hoone 100.juubelile. Näitus jääb avatuks kuni 16.juuni.

Peeter Laurits on ise öelnud:„Draamateater oli mu esimene töökoht kus mulle tõeliselt meeldis. Draamateatris olid kaheksakümnendate
teisel poolel väga põnevad ajad. Evald Hermaküla oli peanäitejuht, pidevalt lavastasid Mati Unt ja Juhan Viiding, Margus Allikmaa
oli teatridirektorina suurepärane. Vadim Fomitshev jagas minuga oma peakunstniku kambrit, tööajadistsipliin ei huvitanud kedagi,
kolleegid olid meeldivad ja lavafotograafi töö erakordselt põnev.
Peategelane selles idüllis oli aga hoone ise, Vassiljevi ja Bubõri projekteeritud toretsev juugend. Ei kulunud aastatki kui see maja hakkas ennast mu unenägudesse sisse pressima. Ühel ööl kutsus Jaanus Orgulas mind lavatorni kõrvale müüriorva ja
näitas kitsukest treppi mis kadus üles paksude paekivimüüride vahele. Enamus selle maja müüridest ongi käikudest läbi
uuristatud. Hulkusin neis palju. Lavatorni kohal pööningul oli pisikene onn, kus elas sakslanna kahe lapsega ja varjas ennast
Nõukogude võimu eest. Iga kord kui seal käisin, riputas ta nöörile pesu kuivama.
Ühel teisel öösel tulin aga tööle peauksest, kustkaudu publik siseneb. Kõik vaheseinad ja vahelaed olid millegipärast
maha lõhutud, alles oli ainult maja välisseina koorik. Põranda asemel loksus tume vesi ja kohe ukse kõrval oli väike ilma
aerudata paat. Istusin sisse ja triivisin saali keskele. Hästi külm oli, vesi auras kergelt ja Otsa tänava poolsetest akendest
paistsid sisse viltused päikesekiired.“