Silt: marutaudivaktsiin

Takistamaks marutaudi levikut ja kaitsmaks koduloomi ja inimest marutaudi nakatumise eest teostab Veterinaar- ja Toiduamet 13. septembrist vähemalt 8. oktoobrini rebaste ja kährikute suukaudse vaktsineerimiskampaania kogu Eesti territooriumil.

Vaktsiini külvamist alustatakse Hiiumaast ja Saaremaast ning liigutakse edasi läänest ida suunas kuni Peipsi ranniku ja Narva jõeni ning põhjast lõunasse kuni Läti piirini.

Rebaste ja kährikute suukaudseks vaktsineerimiseks kasutatakse spetsiaalseid peibutussöötasid, mille välimine osa koosneb kalajahul põhinevast tahkest massist ning mille sisse on peidetud kapseldatud marutaudi vedelvaktsiin. Vaktsiinsöötade külvamine toimub õhust väikelennukite abil. Külvamist ei teostata linnade, asulate, teede ning

veekogude kohal. Lennuvahendid lendavad madalalt, selleks, et tagada piisav nähtavus.

Vaktsineerimisprogramm on senini andnud häid tulemusi. 2009. aasta vaktsineerimise järelkontrolli tulemuste põhjal võib öelda, et vaktsiini on söönud 88 protsenti sihtgrupi loomadest. Märkimisväärselt on vähenenud nii marutaudikahtlaste kui ka marutaudis loomade arv. 2008. aastal avastati kolm marutaudijuhtumit. 2008. a märtsikuust kuni senini on leitud marutaudi kolmel rebasel;  juhtumid leidsid aset 2009 a. suvekuudel Põlva-ja Võrumaal Eesti-Vene maismaapiiri vahetus läheduses.

Esimene marutaudivaktsiini külvamine toimus Eestis 2005. aasta sügisel ning hõlmas Põhja- ja Lääne-Eestit. Alates 2006. aastast vaktsineeritakse kogu Eesti territoorium kaks korda aastas: kevadel ja sügisel. Vaktsineerimiskampaaniaid jätkatakse vähemalt seni, kuni vaktsineeritaval alal ei avastata kahe aasta jooksul ühtki marutaudijuhtumit. Kaitsmaks riiki marutaudi taasnakatumise eest, tuleb vaktsineerimist hiljem jätkata riigipiirist 30-50 km raadiuses.

Vaktsiinipala leidmisel tuleb see jätta puutumatult leidmiskohta! Juhul kui esineb reaalne oht, et vaktsiinipala võivad selle asukoha tõttu leida lapsed või koduloomad, tuleb vaktsiinipala ümberpaigutamisel kanda kummikindaid. Kui peibutussöödas sisalduv vaktsiin on sattunud värskele haavale, silma või suhu, tuleb piirkonda pesta rohke veega (naha puhul ka seebiga) ning pöörduda perearsti poole. Vaktsineerimise toimumise ajal tuleb koerad ja kassid hoida sisehoovides!

Marutaud on loomade ja inimeste ägedakujuline närvisüsteemi kahjustav viirushaigus, mis lõppeb alati haigestunud isendi surmaga. 2007. aastal diagnoositi üle Eesti neli marutaudijuhtumit, neist kaks kodu- ja kaks metsloomadel. 2006. aastal avastati marutaud 114 loomal. Eelnevatel aastakümnetel on Eestis leitud keskmiselt mõnisada marutaudijuhtumit aastas, 2003. aastal aga diagnoositi haigust rohkem kui kaheksasajal loomal.

Veterinaar- ja Toiduamet tuletab meelde, et loomaomanik on kohustatud jälgima, et kassidel ja koertel regulaarselt, sõltuvalt kasutatavast vaktsiinist kuni kaheaastase vahega, saaks teostatud marutaudivastane vaktsineerimine.

Lisainformatsioon: Enel Niin, projektijuht, telefon 509 9836, enel.niin@vet.agri.ee

Loe siit, millal jõuavad vaktsineerijad sinu kodupiirkonda.