kodanikualgatus

Muinastulede öö kutsub laupäeva õhtul mere äärde

Veebiportaal Mereblog koos Rannarahva kojaga kutsub kõiki täna, 27. augusti õhtul mere äärde. Lihtsalt randa või sadamasse, et iidetulesid süüdates osa võtta traditsioonilisest muinastulede ööst. Tuletame endile ja teistele meelde, et meri on meie jaoks oluline.

Peale sinu on vee äärde kutsutud veel tuhanded inimesed, et koos endale ja teistele meelde tuletada, et oleme mererahvas ja meri on osa meie elust. Mõelgem ka Läänemerele, et see on kõigi selle kallastel asuvate rahvaste meri ja me peame seda ühiselt hoidma. Tule mere äärde ja tee sellest oma õhtu!

Muinastulede ööl süüdatakse lõkked päikseloojangul, Eestis kell 21.30.

Üleskutse eesmärgiks on süüdata nii palju tulesid, et igas mereäärses kohas oleks näha vähemalt kahte tuld. Kui Sul on võimalus, süüta ka enda küünal, tõrvik või lõke, et teistele endast märku anda. Tule ise, kutsu lähedased ja sõbrad kaasa, kutsu naabrid ja terve küla.

Tule lihtsalt mere äärde, uskuge see on võimas tunne, kui näete rannikul mitmeid tulesid süttimas.

Muinastulede öö ühine loits: “Põle Muinastuli, põle! Põle puhtamale Läänemerele. Põle selle elujõulistele rannaküladele ja saartele. Põle Läänemere kultuuri mineviku ja tuleviku rikkusele. Põle ajaloolisele ühtekuuluvusele ning vastutusele Läänemere tuleviku eest”

Vaata lisa: www.muinastuled.ee

Allikas: Bioneer.ee

Martna valla mehed asutasid tuletõrjeühingu

Riiklikest päästekomandodest liiga kaugele jäävas Martna vallas Väike-Lähtrus alustasid tegevust vabatahtlikud päästjad, kes moodustasid mittetulundusühingu Vabatahtlikud Pritsumehed, kirjutab www.laanlane.ee

Martna vallavanema Tiiu Aaviku sõnul on vabatahtlike päästjate hulgas nii neid, kel on varasem päästjakogemus kui ka mehi, kes peavad alles esimese koolituse läbima. “Meestele oli tõsiseks ajendiks see, et neil on võimalik saada päästeauto. Tahet meestel on,” lausus Aavik. Ta tunnustas vabatahtlikke, sest mehed said oma jõududega paberimajanduse ning mittetulundusühingu loomisega hakkama.

Üks MTÜ eestvedajaist, praegu Väike-Lähtrus V&K Auto remonditöökojas töötav Argo Kliss ütles, et ühingus on tegevad 12–13 meest. Kolmel mehel on päästjakoolitus läbitud, kuid ülejäänud peavad käima kursustel, mis lähiajal Haapsalus toimuvad. Ka Kliss läheb kursustele, kuigi on mõned aastad tagasi päästjana töötanud. See kvalifikatsioon aga enam ei kehti. “Kui asi käima läheb, siis peab olema 24-tunnine valve, see on päästeameti nõue,” lausus ta. Loe edasi: Martna valla mehed asutasid tuletõrjeühingu

Eesti metsa eest ja heaks

Tekkinud on aktiivne kodanikualgatus Eesti metsade kaitseks.

Põhjuseks on 15. veebruaril Riigikogus vastu võetud metsade arengukava kuni aastani 2020. Kehtima hakanud arengukavas ei ole arvestatud eelnevat Riigikontrolli poolt tehtud kriitikat ja parandusettepanekuid. Riigikontrolli auditi väitel ei vasta selline arengukava oma eesmärkidele ja pole reaalsuses jätkusuutlik.

Algatatud on allkirjade kogumine. Petitsioon on kõigile kättesaadav kodulehel
http://metsad.vikerkaaresild.org/

Petitsiooniga on nädala jooksul liitunud juba tuhatkond inimest ja tuntuima organisatsioonina näiteks Eestimaa Looduse Fond. Eesmärgiks on arengukava tagasivõtmine ja muudatuste sisseviimine koostöös Riigikontrolli ja pädevate keskkonnaorganisatsioonidega.

Liikumisega on kutsutud liituma kõik, kellele Eesti metsade saatus korda läheb. Igaüks võib panustada sellega, milles ta end kõige kindlamini tunneb. Igast ühest oleneb palju. Liitu kodulehe kaudu listiga ja oledki meie hulgas. On aeg enda südame häält järgida ja ühineda Eesti metsa eest ja metsa heaks igas maakonnas, linnas, külas.

Kristel Põldma

Asutati Rõngu külade ümarlaud

rongu_vald — Kaardil punasega Rõngu vald.

5. märtsil 2011 asutati Rõngu külade ümarlaud, mille eesmärgiks on suurendada inimeste kaasatust valla elu arendamisse ja kohalike otsuste tegemisse.

Ümarlaud on demokraatlik liikumine kodanikualgatuse toetuseks Rõngu valla rahva huve ning õigusi aluseks võttes. Koostööks elanike ja omavalitsusega on tarvis äratada kohalike inimeste usk kaasarääkimisvõimalusse ja sulatada võimuesindajate ignorantsus.

Rõngu vald on praeguste juhtide tegevuse tagajärjel jõudnud Eesti kümne kõige suurema laenukoormusega omavalitsuse sekka. Rahvas kardab, et valla päästab majandusraskustest avalikkusele oluliste objektide müük. Vallavolikogu komisjonid liideti ja järele jäi vaid kaks jooksva töö komisjoni (majandus- ja keskkonnakomisjon ning haridus- ja sotsiaalkomisjon) ning revisjonikomisjon. Liitkomisjonid koosnevad vaid vallavolikogu liikmetest, kellest kaks inimest on seadnud end mõlemasse komisjoni. Kõnekas on see, et Rõngus ei ole arengu-, planeeringu- ega kultuurikomisjoni. See on kohalikule arengule ja paikkonna jätkusuutlikkusele väga ohtlik tee.

Milleks ümarlaud? Ümarlaua liikmed tahavad üheskoos kaasa aidata hea valitsemistava tutvustamisele ja juurutamisele Rõngu vallas. Hea valitsemistava on tõhus ja õiglane avalik haldus, mis hõlmab õigusriiklust, avaliku sektori aruandekohustust üldsuse ees, selgust ja arusaadavust otsuste tegemisel, tulemuslikku otsuste rakendamist, osalusdemokraatiale tuginemist ja konsensusele orienteeritust, avalike teenuste osutamist, võrdset kohtlemist ja kaasatust.

Ümarlaud liidab külavanemaid ja teisi elurõõmsaid ettevõtlikke inimesi, kes tahavad oma elukoha ja kogukonna tulevikku kujundada parimate soovide suunas ja võimalusi otsides. Ümarlaua asutajaliikmeid on 13. Ümarlaud on liitumiseks vaba ja järgmine koosolek toimub 2. aprillil kell 11 Rõngu rahvamajas. Arutlusele tulevad valla ühisüritused (heategevusliku kontserdi korraldamine Rõngu Mihkli kiriku toetuseks, kodukandipäev 21. mail, visioonikonverentsi korraldamine, Rõngu külamängud), ettepanekud ümarlaua töö paremaks korraldamiseks ja toimub uute liikmete vastuvõtt.

Täiendava info saamiseks pöörduda Anu Laasi poole (anulaasile@gmail.com).

Anu Laas, Rõngu külade ümarlaua asutajaliige.

Valminud on kodanikualgatuslik infokandja idaharju.vallaleht.ee

Kodanikualgatuslik infokandja idaharju.vallaleht.ee on eelkõige Anija ja tema naabervaldade tublidele kodanikele Raasiku, Kose, Kuusalu ja Aegviidu vallast.

Neil valdadel on ka varem olnud ajalooliselttugevad sidemed ning nad moodustavad ühise Leader-piirkonna. Ühist interaktiivset infokandjat piirkonnal siiani veel ei olnud. Iga valla elanik saab saidile pääseda ka vaid oma vallanime ja vallalehe tagumist otsa kasutades, näiteks raasiku.vallaleht.ee, kose.vallaleht.ee.

Mõte teha interaktiivne infoleht sai alguse Anija mõisa mõttetalgutelt paar aastat tagasi. Noored pakkusid ühe probleemsema teemana välja, et info ei liigu piisavalt kiiresti ja oleks vaja ajaga kaasas käia ning teha infokandja internetti. Kohe sel samal päeval loodi ka tasuta foorum. Paraku nagu tasuta asjadega ikka suri see aastaga välja. Probleemid aga jätkusid: küll tehti samal päeval mitu sarnast üritust ja nii olid kõik üritused n-ö lahjad. Nii tekkis idee, et kirjutaks projekti ja teeks miskit korralikku ning võtaks kampa ka naabervallad.

Uues algatuses on rõhk pandud just tublidele külaliigutajatele ja kodanikele, kellele läheb korda kodukandi areng ja soov sellele ka ise kaasa aidata. Hetkel on lehe tegijad saanud juba kontakti nii mõnegi tubli kodanikuga, aga kindlasti oodatakse aktiivsust ka nendelt, kes praegu veel kahtlevad.

Lehe arengut toetas Kodanikuühiskonna Sihtkapital.

Kätlin Jäger, MTÜ Lilli Küla Arendamise Selts juhatuse liige, info@lillikyla.ee

Otsitakse Ilmapuu auhinna väärilist

Hõimurahvaste Programmi Nõukogu kuulutab välja 2011. aasta Ilmapuu auhinna konkursi. Ilmapuu auhind antakse soome-ugri põlisrahva esindajale või inimesele, kelle tegevus on kohalikul tasandil väga tihedalt, tulemuslikult ja tänuväärselt seotud hõimurahva kultuurilise identiteedi ja püsimajäämisega.

Auhind antakse välja kodanikualgatusliku töö eest:

Etnokultuuri, keskkonnakaitse, kodu-uurimusliku, etnoajaloo vm valdkonna projekti käivitamine ja tulemuslik läbiviimine;

Festivalide, üritustesarjade jmt korraldamine ja tavade elushoidmine;

Kohalikule elule ja identiteedile olulise protsessi algatamine, läbiviimine või sellele kaasaaitamine.

Ilmapuu auhinna nominentideks võivad olla inimesed, kes ei tarvitse laiemale üldsusele tuttavad olla, kuid kelle tarmuka töö ja innustava olekuta ei saaks kõnelda mõne paiga elavast soomeugrilisest (rahva)kultuurist ja selle elitaarsetest tippudest kunstides või teaduses. Auhinna suurus on 1 250 eurot ning preemia määratakse reeglina ühele inimesele. Erandkorras võib auhinna saada ka mõneliikmeline töörühm. Taotlemisel nõutavad dokumendid tuleb saata hiljemalt 15. märtsiks. Auhind kuulutatakse välja vadjalaste kevadisel maahinguspäeval 2. juunil 2011.

Lisateave Ilmapuu auhinna taotlejale leiad siit: http://www.fennougria.ee/index.php?id=19898

Filmitalgud kutsuvad kaasa mõtlema

Sel reedel, 7. jaanuaril toimub Tartus üleriigilisi filmitalguid tutvustav infopäev, kuhu on oodatud kõik, kes selles eksperimentaalses ettevõtmises nõu ja jõuga kaasa tahavad lüüa.

Talgukoosolek toimub 7. jaanuaril kell 13-16 Tartu linnavalitsuse kultuuriosakonna saalis (Raekoja plats 12, II korrus). Kohtumise eesmärk on tutvustada filmitalgute ideed ja leida tegusaid kaasalööjaid, korraldajaid ning toetajaid Lõuna-Eestist.

Filmitalgute peakorraldaja, Kinobussi juhi Mikk Ranna sõnul on infopäeva korraldamine Tartus ka sümboolse tähtsusega. “Tartu on Eesti filmi sünnilinn, sest just siin linastus 30. aprillil 1912 esimene eestlase tehtud film, kus Johannes Pääsuke näitas katselendur Sergei Utotškini vigurlendamist Tartu kohal,” sõnas Rand. “Kuna filmitalgud on ellu kutsutud selleks, et valmistuda väärikalt Eesti filmi 100. juubeliks, on meie jaoks väga oluline, et Tartu ja kogu Lõuna-Eesti selle hullu ideega kaasa tuleks.” Loe edasi: Filmitalgud kutsuvad kaasa mõtlema

Haanjas tegevust jätkav joogagrupp ootab uusi huvilisi

Haanjas jätkab ka uuel aastal kooskäimist joogagrupp, kuhu oodatakse liituma uusi huvilisi lähedalt ja kaugemalt. Esmaspäeva õhtuti toimuvat joogatreeningut juhendab Mari Peetsalu.

Kohalike inimeste initsiatiivil taas ellu kutsutud joogagrupp alustas kooskäimist oktoobris. Mari ütleb, et grupiga on oodatud liituma kõik huvilised. “Oled sa naine või mees, noor või veel noorem – jooga on tõesti kõigi jaoks. Eriti hea meel on selle üle, et meie joogatrenni on tee leidnud ka mehed,” sõnab Mari.

Aasta algus on hea võimalus teha korrektiive oma eluviisis, anda lubadusi ja katsetada uut. Kelle jaoks jooga tundub kauge ja imelik, võib rahulikult selle hirmu kõrvale jätta. “Ole avatud ja uudishimulik. Me kõik peame ju oluliseks head tervist, jooga pakub selleks lihtsalt ühe võimaluse. Hakka tegelema iseendaga ja võta suurema tähelepanu alla oma keha. See on parim viis, et jõuda ka sisemise tasakaaluni,” märgib Mari.

Haanja rahvamajas esmaspäeviti kl 17.30 algav joogatreening kestab 1,5 tundi ja on avatud nii haanjarahvale kui kaugema kandi inimestele. Uue aasta esimene kogunemine toimub 3. jaanuaril.

Võrru Laane tänavale rajati kodanikualgatusel uisuväljak

Ettevõtlikud kodanikud rajasid Võrru Laane tänava spordimängude platsile uisuväljaku, kuhu kutsutakse kõiki huvilisi talverõõme nautima iga päev kell 10–20.

Suurema lumesaju korral võib 36×16 meetri suuruse platsi puhastamine võtta aega, ning nendel päevadel oodatakse uisutajaid alates kella 12st. Aktiivsetel linnakodanikel aitasid uisuväljakut rajada Päästeamet, Võru Soojus, Võru Vesi ja Võru Kinnisvara.

Infot uisuväljaku olukorra kohta saab küsida telefonil 58451759. Samuti on oodatud kõik vabatahtlikud, kes oleksid nõus uisuväljaku hooldamisel abistama.

Allikas: Võru linnavalitsus

Miljon kodanikku saab peagi algatada Euroopa Liidus uusi seaduseelnõusid

Kolmepoolsed läbirääkimised kodanikualgatuse reeglite lihtsustamise osas Euroopa Parlamendi põhiseaduskomisjoni liikmete ning Euroopa Komisjoni ja nõukogu delegatsioonide vahel lõppesid edukalt esmaspäeva õhtul. Läbirääkimiste keskmes oli Lissaboni lepinguga loodud võimalus – kodanikualgatus – mille kohaselt saavad 1 miljon EL kodanikku teha ettepaneku uue EL seaduseelnõu algatamiseks.

Europarlamendi liikmete peamine eesmärk oli muuta kodanikualgatuse reeglid võimalikult lihtsaks, et julgustada kodanikke seda võimalust kasutama. EP ettepanekud, millega ka nõustuti, olid järgmised: ·

kodanikualgatuse ettepaneku eelkontroll toimub siis, kui see registreeritakse, mitte pärast 300 000 allkirja kogumist; ·

ettepaneku registreerib kodanike komitee, kuhu kuulub vähemalt 7 liiget seitsmest erinevast EL liikmesriigist, kes vaatavad läbi ettepaneku põhjenduse ning vastavuse EL valdkondadega; ·

ettepaneku allkirjastajad peavad esindama minimaalset arvu liikmesriike, st 1/4 EL liikmesmaid; algses nõudes oli selleks 1/3 EL liikmesriike ning esialgne EP liikmete soov oli piirduda nõudega 1/5; ·

Euroopa Komisjon peab algatuse korraldajaid abistama ning koostama neile vajaliku käsiraamatu ja looma vastava kontaktpunkti; ·

kui algatus kogub 1 miljon allkirja, siis tagatakse selle täpne menetlus koos avaliku kuulamisega; ·

määrus vaadatakse üle mitte viie, nagu seda soovis komisjon, vaid kolme aasta pärast.

Läbirääkimiste kolm osapoolt jõudsid kokkuleppele ka keerulises küsimuses, mis puudutab allkirjade ehtsuse tuvastamist. Selle eest vastutavad liikmesriigid, kes võivad kasutada erinevaid kontrollivorme. EL saadikute soov oli piirduda minimaalse isikuinformatsiooni küsimisega, et muuta kodanikualgatused võimalikult lihtsaks.

Euroopa Parlamendi põhiseaduskomisjon hääletab kokkulepitud ettepanekut 13. detsembril ning täiskogu päevakorras on vastav hääletus 16. detsembril. Nõukogu on kinnitanud soovi kiita määrus heaks veel sellel aastal. Liikmesriikidel on seejärel aasta, et rakendada määrus oma seadusandlusesse.

Allikas: Euroopa Parlamendi Eesti Infobüroo