Rubriik: Vändra vald

Vändras õpetatakse metsatulekahju ära hoidma

Vändras toimub täna, 17. juunil õppepäev, kuidas metsatulekahju ära hoida.

Metsaomanikul on hulk võimalusi oma metsa tulekahju eest paremini kaitsta ning sellest ka koolitusel räägitakse. Õppepäeva korraldab SA Erametsakeskus, osalejatele on see tasuta.

Päevakava:

11.00 kogunemine ja väljasõit Pärnu hotelli eest;
11.45 kohtumine Vändra tuletõrjedepoo ees;
12.00 Vändra tuletõrjedepoo ja tuletõrjetehnika demonstratsioon;
13.00 lõuna;
14.00 põlenud mets ja metsa edasine majandamine;
14.30 metsas olevad puhke- ja lõkkekohad ning toetuste taotlemine;
16.00 tagasi Pärnusse.

Metsa minnakse üheskoos bussiga.
Registreerumine e-posti aadressil: pille.aasamets@eramets.ee või telefonil 683 6066 ja 518 0641.

Soomaa maaomanikke kutsutakse nõupäevale

Keskkonnaamet kutsub Soomaa rahvuspargi maaomanikke 3. mail nõupäevale rahvuspargi keskusesse Tõramaal. Nõupäeval tutvustatakse maaomanikele kaitseala loodusväärtusi ja selgitatakse looduskaitse eesmärke. Lisaks räägitakse niitude majandamise korraldamisest. Nõupäeval osalemine on tasuta. Info ja osalemisest teavitamine telefonil 53083344 või e-kirja teel reet.vaiksalu@keskkonnaamet.ee

Allikas: Keskkonnaamet

Tulemas Soomaa kaitsekorralduskava avalik arutelu

3. mail kl 16 toimub Soomaa rahvuspargi külastuskeskuse saalis Soomaa rahvuspargi kaitsekorralduskava aastateks 2011-2020 avalik arutelu. Huvilised saavad kavaga tutvuda Soomaa rahvuspargi külastuskeskuses ja Keskkonnaameti Pärnu-Viljandi regiooni Viljandi kontoris ning Keskkonnaameti koduleheküljel.

Vastuväiteid ja parandusettepanekuid kaitsekorralduskavade kohta saab esitada kirjalikult Keskkonnaameti Pärnu-Viljandi regioonile (Paala tee 4, Viljandi 71014) või e-postiga viljandi@keskkonnaamet.ee, märksõnaga “Soomaa” kuni 3. maini 2011.

Lisainfo: Meelis Suurkask, tel 5164997, meelis.suurkask@keskkonnaamet.ee

Kurgja talumuuseum kutsub kevadpühi pidama

Kurgja talumuuseum kutsub pühapäeval, 17. aprillil tähistama kevadpühi vanade eestlaste kombel.

Kevadet on alati oodatud. Selleks puhuks on eestlaste rahvakalendris üks tore püha, mis kirikukalendris kannab ülestõusmispühade nime ja mida rahva seas on tuntud ka lihavõtte-, kiige- ja kevadpühadena.

Kes meist ei oleks mune värvinud ja pereringis nende tugevust proovinud, kuid kui paljud meist teavad, et kevadpühade toimetuste hulka kuulus palju muudki vallatut. Et need kombed meie elust ei kaoks, ootab C. R. Jakobsoni talumuuseum kõiki huvilisi 17. aprillil kell 12 Kurgjale talumuuseumi rehetuppa kevadpühi tähistama.

Kavas on urpida vanade eestlaste kombel end virgaks ja ilusaks, hüpata kehad kergeks, värvida mune, trikseldada ja koksida neid ning ajada lihavõttejuttu. Tegevust jätkub paariks tunniks ja lusti jagub nii suurtele kui väikestele.

Päevast osasaamiseks palutakse registreeruda telefonil 445 8171 või muuseumi e-posti aadressil info@kurgja.ee.

Jalga tasub panna kummikud, sest kevadveed võivad muidu nina tatiseks teha!

Jürikuu tegemised Kurgjal

Kevad mõõdab üha pikemaid samme ja kevadekuulutajaid on juba nii puude otsas laulmas kui tänavatel põristamas. Ka Kurgja muuseumi töid määrab aastaring – talvised metsatööd on tehtud ja laut on täis tallede heledat häält. Muuseumipere eabpõnevuses, peatselt on hobusele Ramsile sündimas varss..
Talukultuurikoolis õpetatakse sel kuul korve punuma. Kahjuks on need grupid juba täis.

10., 17. ja 24. aprillil, algusega kell 12.00, kutsutakse aga kõiki mune värvima ja mängima lihavõttemänge. Kuigi lihavõtted on usupüha, tunnevad eestlased läbi sajandite neid kevad- ja kiigepühade nime all. Muuseumis saab vanade eestlaste kombel end virgaks ja ilusaks urbida, hüpata kehad kergeks, trikseldada ja koksida mune ning ajada lihavõttejuttu. Tegevust jätkub paariks tunniks ja lusti jagub nii suurtele kui väikestele. Tunnis osalemistasu on 3 €. Osavõtuks palutakse registreerida muuseumi meilil info@kurgja.ee või telefonil 445 8171.
Vt ka www.kurgja.ee

Pühapäeval saab Kurgjal pätte valmistada

Pätid on riidest jalatsid, mida on kantud eelkõige Muhu rahvarõivaste juures. Tänapäeva mõistes on pätid oma olemuselt sussid. Neid on võimalik väheste abivahenditega ise kodus valmistada.

Susside pealsed võib teha kas linasest või villasest kangast. Ajaloost on teada, et sageli kasutati pättide valmistamiseks juba kantud rõivaesemeid. On teada, et selline kokkuhoidlik käitumine on tekitanud omal ajal vanavara kogujatele meelehärmi – vanad pikk-kuued ja vammused elasid nii juba oma uut elu pättidena. Taldadeks on kasutatud pargitud veisenahka. Tänapäeval teatakse Muhu pätte, mis on kaunistatud lopsaka tikandiga. Kuid algselt on pätid olnud tööjalatsid ja seetõttu lihtsad ning kaunistamata.

Susside tegemine on Kurgjal kavandatud kahele pühapäevale – 13. veebruarile ja 13. märtsile. Veebruarikuus plaanitakse tegeleda susside kaunistusliku poolega. On võimalik õppida lilltikandit, geomeetrilist tikandit ja aplikatsioontehnikat. Kavandatakse endale meelepärane muster ja selle paigutus sussil. Märtsis on kavas susside tallutamise õppepäev, mida tuleb õpetama Muhu juurtega ja hetkel TÜ Viljandi Kultuuriakadeemias studeeriv Talvi Sarapuu.

Mõlemad õppepäevad algavad kell 10 ja kestavad 16ni ning toimumiskohaks on muuseumi käsitöömaja õppeklass. Esimesel õppepäeval võib susside tarvis kaasa võtta endale meelepärased pealiskangatükid (kaks tükki, naisterahva sussidele A4, meestele suuremad). Materjaliks võib olla nii villane kui linane. Teisel õppepäeval on vaja kaasa võtta sama suurusega linased voodrikangatükid ning tallast pisut suuremad nahatükid. Nii kanga kui ka naha puhul sobib kasutada vanu rõivaid ja nahkkotte. Hädalistel on võimalik kangast, nahatükke ja tikkimislõngu osta ka kohapealt. Raha võiks ka lõunasöögi tarvis tasku pista.

Kuna kohtade arv on piiratud, on vajalik eelregistreerimine esimeseks õppepäevaks hiljemalt kolm päeva enne toimumist. Teisele õppepäevale lõpetatakse registreerimine 1. märtsil. Ennast kirja pannes on oluline teada tegema hakatava sussi numbrit, et saaksime muretseda vajalike numbritega pätipakud ehk liistud. Info või registreerimine tel 4458 171 või 5665 7134 või info@kurgja.ee.

Kurgjal ootab huvilisi talukultuurikool

majamuuseum
Kurgjal korraldatakse huvitavaid käsitöökoolitusi.

Aasta 2011 on C. R. Jakobsoni Talumuuseumi talukultuurikoolis kuulutatud käsitööaastaks.

23. jaanuaril alustati kõlapaelte kudumise õpitoaga. Kõlapaelad on lisaks ilule ka praktilised. Oma tugevuse tõttu kooti vanasti neid isegi hobuseohjadeks. Tänapäeval sobib kõlapaelu kasutada kaunistustena rõivastel või kodutekstiilidel näiteks kotisangadena, võtmehoidjatena või järjehoidjatena.

30. jaanuaril korraldatakse „vaseliste“ õpituba. Vaselised on metallist spiraalsed detailid. Juba muinasajal on pronksspiraalidest peaehteid tehtud ja nendega rõivaid kaunistatud. Täna on võimalik vanade töövõtetega teha endale tore käevõru, peaehe või lausa vöö. Väiksed detailid sobivad hästi kottide või rõivaste kaunistuseks. Miks mitte kasutada vaselisi isegi kinda kaunistusena. Kursusel vajalikud töövahendid ja materjalid saab kohapeal.

Õppepäev algab kell 10 soojas hästi valgustatud õppeklassis muuseumi uues käsitöömajas.  Lisatasu eest pakutakse muuseumi rehetoas lõunasööki. Kuna kohtade arv on piiratud, on vajalik eelregistreerimine hiljemalt kolm päeva enne õppepäeva toimumist. Info ja registreerimine tel. 4458171 või 56 657 134 või info@kurgja.ee.

Jakobsoni talumuuseumis valmistutakse jõuludeks pikalt

Aastaring hakkab täis saama ja Kurgjal asuva Carl Robert Jakobsoni talummuseumi talukultuurikooli selle aasta viimane õppepäevgi on pidupäevane.

Tänapäeval on poodides küll kõike, mida süda jõululauale ihkab, aga seda päris oma saab ikka ainult ise tehes. Vanemad inimesed oskavad veel teha sülti, pasteeti ja tanguvorsti, aga nende valmistamisega saavad hakkama kõik, kel veidi pealehakkamist. Et need oskused meie köökidest ei kaoks, oodatakse kõiki huvilisi 5. detsembril kell 12 muuseumi rehetuppa talutoite valmistama.  Peale liharoogade küpsetatakse ka üks korralik jõulusai. Ja loomulikult hakatakse vaikselt kõhtusid jõuluroogadega harjutama. Kõik soovijad saavad kaasa Kurgja perenaiste kokaraamatu III osa.

Meie esivanemad uskusid, et nendes peredes, kus jõuluroogi ei valmistata, ei ole tuleval aastal küll midagi head oodata.

Kuni 22. detsembrini ootab muuseum uudistama, kuidas vanasti taludes jõule peeti.
Programmi eesmärk on viia osalejad vanemasse jõuluaega, kui Eestis veel ei tuntud päkapikke ega jõuluvanasid. Veskis küpsetatakse ja maitstakse pühadeleiba. Rehetoas ootavad talutoidud ja vanaaegsed mängud, laudas söötmist ja paitamist loomad – meie taluabilised. Ka metsaloomi ei unustata – neile saab söödasõime kaasavõetud kapsast või porgandit jätta. Püstkojas saab lõkke peal “linnupetet” küpsetada – vorstid muusemi poolt. Kestab 3 tundi, sobib igale eale.

Teeme kuuse ilusaks

Suurematele lastele alates 5. klassist ja täiskasvanutele pakub muuseum jõuluprogrammi väikese muudatusega. Lõkke ja metsaskäigu asemel õpetatakse, kuidas oma käega teha midagi vahvat koduse kuusepuu otsa. Et aga kõik ennast hästi tunneksid, on siin grupi maksimumsuurus 20 inimest.

Programmides osalemiseks palutakse kindlasti registreerida telefonil 445 8171 või info@kurgja.ee

Kurgjal tuleb 19. sajandi naiste ja naishariduse konverents

Homme, 19. novembril toimub Kurgjal C. R. Jakobsoni abikaasa Julie Emilie Jakobsoni 160. sünniaastapäevale pühendatud konverents “Naised ja naisharidus 19. sajandil”.

Ettekanded:

  • “Kooliteemad Lilli Suburgi esimese eestikeelse naisteajakirja “Linda” veergudel.” Anu Raudsepp (PhD, Tartu Ülikool)
  • “Lydia Jannseni suur ülikoolieksam ja naisharidus Vene impeeriumis.” Malle Salupere (kultuuriloolane)
  • “Amalie Sophie von Husen- Kreutzwald – Lauluisa pärandi hoidja.”. Aimi Hollo (Dr. F. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseumi juhataja)
  • “Kurgja talu perenaised Julie, Linda, Elsa ja Ida Jakobsonid.” Monika Jõemaa (C. R. Jakobsoni Talumuuseumi direktor)

Näitus Julie Jakobsoni ja tema tütarde käsitöödest.

Konverents algab kell 11 C. R. Jakobsoni perekonna kalmistul Kurgjal ja lõpeb ühise sünnipäevatordi söömisega muuseumi rehetoas.

Ootame kõiki huvilisi aga palume endast teada anda muuseumi telefonidel 445 8171, 524 5054 või meilil info@kurgja.ee

Kurgjale oodatakse jõulukaunistusi tegema

Jõuluaeg on rõõmu ja ilu hetk, mil lisaks heale-paremale toidulaual on juba vanadel aegadel eluruume kaunimaks tehtud. Eestis muutus tavaks jõulupuu tuppa tuua ning ehtida alles 19. sajandi viimasel veerandil.
Pühapäeval, 21. novembril, tehakse Kurgjal naturaalseid ja omanäolisi jõulupärgi ning küünaldega lauaseadeid.  Lisaks on osalejatel võimalus kell 12 algaval ettevõtmisel tutvuda jõuluaegsete ruumide ehtimistavadega – mil moel ruume tervikuna muudeti pidulikuks, kuidas on küünlaid kuusele kinnitatud ning millised olid vanasti kuuseehted. Huvilistel on võimalik lisatasu eest osta vajalikke materjale kohapealt.

Ettevõmtine toimub eelmise aasta sügisel alustanud Talukultuurikooli ühe osana ja kel soovi minna Kurgjale ilu looma, palutakse sellest eelnevalt teada anda muuseumi telefonil 445 8171 või info@kurgja.ee. Päeva osalemistasu on 50 krooni, selle sees ka lõunasöök (tangupuder soolasilguga).

Selle aasta viimane Talukultuurikooli õppepäev toimub 5. detsembril ja siis õpitakse jõulutoitude valmistamist.
Lisateave
Inna Raud
C. R. Jakobsoni Talumuuseumi peavarahoidja
445 8171
info@kurgja.ee

Kirjanike tuur jõuab teisipäeval Pärnumaale

Teisipäeval, 2. novembril jõuavad 7. üle-eestilise kirjanike tuuri “Eesti kirjanikud Eesti raamatukogudes” raames Pärnumaale Teet Kallas, Vahur Afanasjev, Kai-Mai Olbri ja Tarmo Teder, edastas Pärnu Postimees.

Kell 13 saab kirjanikega kohtuda Vändra raamatukogus, kell 17 ootavad kirjanikud huvilisi Pärnu keskraamatukogu suures saalis.

Traditsiooniline kirjanike tuur saab teoks Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu, Eesti Kirjanike Liidu ja Eesti rahvusraamatukogu eestvedamisel.

Varem on Pärnus käinud Jürgen Rooste, Karl-Martin Sinijärv, Olavi Ruitlane, fs, Kauksi Ülle jt.

Vändra saab uue vee- ja kanalisatsioonisüsteemi

Täna allkirjastasid AS Merko Ehituse juhatuse liige Andres Agukas ja alevivanem Toomas Sonts Vändra alevi vee-ja kanalistasioonirajatiste ehitustööde lepingu. Leping annab aluse lähikuudel alusutada trasside ehitustöödega. Lepinguline tööde maksumus koos käibemaksuga on 69 ,33 miljonit krooni.

Andres Agukas(vasakul) ja Toomas Sonts(paremal) Allikas:vandra.ee

Järgmisena istuvad läbirääkimiste laua taha objektijuhid, et koos alevi esindajatega kokku leppida ehitustööde järjekorras ja selles, millistest alevi piirkondadest töödega alustada. Alevi elanikke hoitakse  töödega kursis koduleheküljel menüüpunkti “Alevi veeprojekt” all ja samuti ajalehes Vändra Teataja.

Allikas: vandra.ee

Kurgjal purgistatakse homme suvemaitsed

12. septembril ootab C. R. Jakobsoni talumuuseum Kurgjal jälle meie esivanemate tarkustest osa saama. Kell 12 algab juba neljateistkümnes Talukultuurikooli õppepäev.

Kui aastat alustati tubaste töödega – valmistati talutoite, kooti vööd, meisterdati pulgaloomi ja rätinukke, siis imeline suvi on lasknud ka palju väljas toimetada. Nii sai meelde tuletada vikatiga niitmise ja heina hangumise, tehti saunavihtasid ja värviti lõngu. Ja loomulikult mesilatööd – neid on tutvustatud terve suve jooksul. Jäänud on veel mesilaste haigused, aga nendest räägitakse 10. oktoobril. Praegu aga on viimane aeg hakata talvevarudele mõtlema.

Pole vist saladus, et kõige tervislikum on värske toit. Kahjuks ei püsi toiduained kaua värskena ja tuleb leida võimalusi nende säilitamiseks. Kui nüüdisaja perenaised on harjunud kasutama erinevaid idamaiseid vürtse ja õlisid, siis millised olid meie esiemade võimalused? Pere toidulaud on alati väga palju sõltunud sellest, mida oli keldrist, sahvrist või aidast lauale tuua. Ja ka kitsal ajal on perenaiste leidlikkus olnud otsatu – mida kõike andis soolata, kuivatada, hapendada. Aastatega on võimalused avardunud, kogemusi on juurde tulnud ja 12. septembril oodatakse kõiki, kel huvi „vanade-uute“ retseptide ja maitsete vastu. Proovitakse koos keeta, soolata, hapendada, maitsta erinevaid hoidiseid ja vahetada retsepte. Kui jaanuaris sai iga külastaja kaasa „Kurgja Kokaraamatu“ esimese osa, siis sel korral täiendatakse seda hoidistega.

Lastelegi on tegemist – nende tööks jääb purkide kaunistamine.

Öeldakse küll, et tühi kõht on kõige parem kokk, aga head asjad mahuvad isegi täis kõhtu!

Osalustasu on täiskasvanule 40 krooni ja lapsele 25 krooni.

Kell 16 etendub muuseumis Mai Talvesti “Varrud” Vändra kultuurimaja näitetrupi esituses, pilet 50 krooni.

Allikas: Carl Robert Jakobsoni talumuuseum

Soomaa uudised: värviküllane sügis alustab

Kuuseriisikas. Foto: www.loodusemees.ee

Kuigi seeneaeg on endiselt hoos, tasub pilk puude alt seeni taga ajades ka
juba veidi kõrgemale tõsta. Nimelt annab mets oma värvumisega märku üha
lähenevast sügisest. Nädalavahetusel kanuuga mööda Soomaa jõgesid kulgedes on huvitav jälgida seda sügisvärvide mängu nii puudel kui ka põõsastel. Nii
ruttu on see muutus toimunud, kuid just vaikselt värvi muutev looduspilt teeb matka kuidagi eriliselt rõõmsaks kohe.

Soomaa teated:

* Seenehuvilistel on endiselt metsa asja – kuuseriisikad on ka nüüd valmis!
* C. R. Jakobsoni Talumuuseumis peetav Talukultuurikooli õppepäev 12. septembril võimaldab osa saada meie esivanemate tarkustest. Seekord proovitakse koos valmistada hoidiseid vanade retseptide ja nippide järgi.
* Köögiviljakasvatuse infopäev mahetootjatele toimub täna, 10. septembril Tori vallas Klaara-Manni talus.
* Ussi urguminemise päeval 8. septembril pidavat ussid maausu kohaselt talvituma minema ja oma mürgi kaotama: vaata lisaks.
* Räätsamatkade hooaeg alustab. Kuigi räätsadega saab matkata igal aastajal, on just sügis üks neist aastaaegadest, mida tasub rappa uudistama minna.
* Kõigi septembrikuus soomaa.com tagasiside ankeedi täitnute vahel loositakse välja auhid, milleks on seekord räätsamatk kuuele inimesele. Täida  ka sina Soomaa.com ankeet ja osale oktoobrikuu loosimises!