Euroopa spordipealinna tiitli üleandmine Tallinnale
Päevatoimetaja
Euroopa spordipealinnade ja linnade liidu (ACES Europe) president Gian Francesco Lupattelli ning Euroopa Komisjoni kultuuri- ja spordivolinik Glenn Micallef andsid Brüsselis toimunud mainekal galal Tallinnale üle Euroopa spordipealinna 2025 tiitli.
Loe edasi: TALLINNALE ANTI ÜLE EUROOPA SPORDIPEALINNA TIITEL
Brüsselis, Euroopa Ülemkogul leppisid riigi- ja valitsusjuhid kokku ühtsetes vaktsineerimistõendite kehtivusaja põhimõtetes.
Loe edasi: KALLASE SÕNUL MUUTUB VAKTSINEERIMISTÕENDITE KEHTIVUSAEG KÕIKJAL EUROOPA LIIDUS ÜHETAOLISEKSÜhisgümnaasiumil koos partnerkooliga Lätist, Prantsusmaalt, Sloveeniast ja Türgist saab 31. augustil eduka lõpu 2014. aastal alanud Erasmus+ projekt „The EU : a free cultural exchange area“ (EL: vaba kultuuriruum kogemuste vahetamiseks).
Projekti peamisteks eesmärkideks oli õppemeetodite kohandamine tänapäeva maailma vajadustele vastavaks, enda kultuuri ja teiste kultuuride parem teadvustamine, negatiivsetest stereotüüpidest ja eelarvamustest loobumine Euroopas elavate kultuuride ja rahvuste suhtes; interkultuuriliste pädevuste arendamine õpetajas- ja õpilaskonnas ja noorte osaluse ning sotsiaalse sidususe soodustamine demokraatlikus ühiskonnas.
[pullquote]Eesti puhul toodi välja külma kliimat, blonde juukseid ja sinisilmi, kauneid naisi, Skype’i[/pullquote]Eesmärkide elluviimiseks viidi kolme aasta jooksul läbi erinevaid tegevusi, mis päädisid silmaga nähtavate ja käega katsutavate projektiviljade küpsemisega.
Esimesel projektiaastal keskenduti enesekuvandile ja eneseväärtustamisele.
Loe edasi: Pärnu Ühisgümnaasium lõpetab kolmeaastase projekti rohkete projektiviljadega
9. mail 1950. a pidas toonane Prantsuse välisminister Robert Schuman kuulsa kõne, milles tõi esile Euroopa lõimumise kui tee, mis tagab sõjajärgsele Euroopale rahu ning viib õitsengule.
Euroopa Ülemkogu otsustas 1985. aastal Milanos toimunud kohtumisel tähistada 9. mail Euroopa päeva ja esimest korda tehtigi seda mainitud tippkohtumise järgsel aastal.
Euroopa päeva puhul heiskavad lipu Eestis kõik riigi- ja omavalitsusasutused, samuti avalik-õiguslikud juriidilised isikud. Koos Eesti lipuga heiskavad Euroopa Liidu lipu riigikogu, president, valitsus, riigikohus, riigikontroll, õiguskantsler, ministeeriumid, maavalitsused ja omavalitsusorganid, kaitseväe peastaap ja Eesti Pank. Mõlemad lipud võivad heisata teisedki. Siiski peab meeles pidama, et Euroopa lippu ei heisata iseseisvalt ilma Eesti liputa ja seejuures tuleb jälgida heraldiliselt õiget järjestust.
Robert Schumani büst Brüsselis. Foto: Urmas Saard →
Urmas Saard
MTÜ Lastekaitse Liit esitas Eesti saadikutele Euroopa Parlamendis erinevate Euroopas tegutsevate rahvusvaheliste organisatsioonide koostöös algatatud üleskutse allkirjastada lastesse investeerimise deklaratsioon, millega tulid kaasa kõik Eesti saadikud. Kokku allkirjastasid deklaratsiooni kaks kolmandiku Euroopa Parlamendi saadikutest.
Lastesse investeerimise deklaratsiooni eesmärk on juhtida liikmesriikide ja Euroopa Komisjoni tähelepanu laste vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vähendamise vajalikkusele. Ühtlasi kutsutakse Euroopa Komisjoni üles kaaluma laste sotsiaalsete heaolunäitajate loomist ja kasutusele võtmist.
Oluliseks peetakse, et liikmesriigid kasutaksid Euroopa Liidu rahalisi ja muid vahendeid laste ja perekondade kaitsmiseks. Sealhulgas on vajalik, et eelarvepuudujäägi vähendamise korral säästetaks lapsi ja nende peresid, hoides neid poliitilise prioriteedina. Ühtlasi rõhutas deklaratsioon Euroopa Komisjoni kohustust koostada kindel tegevuskava, mille järgi eelnev täide viia.
MTÜ Lastekaitse Liit tunnustab ja tänab Tunne Kelamit, Kaja Kallast, Urmas Paeti, Yana Toomi, Marju Lauristini ja Indrek Tarandit, kes deklaratsiooni allkirjastasid.
Lastekaitse Liit
Lõppeva nädala kaks viimast päeva nn Euroopa pealinnas kujunesid esmakülastajale väga põnevaks ja reisi lõppedes koguni ehmatavas koguses adrenaliini doosi suurendavaks. Reisi peamine eesmärk oli siiski Tunne Kelami kutsel kohapealne Euroopa Parlamendi tööga tutvumine.
Arvestada tuli kahe magamata ööga
Otselennul Tallinnast Belgia pealinna pole kolm ja pool tundi õhusõitu ajalises mõõdus mitte kuigi kauge geograafiline sihtpunkt. Aga kui arvestada teekonnale juurde vahemaa kodust lennuväljale mitte kilomeetrites, vaid tundides, siis võib Brüsselisse jõudmine muutuda päris väsitavalt pingutavaks katsumuseks. Ometi vääris kõik, mida nägin ja kuulsin, kahte magamata ööd. Jõudmaks väljuvate lendude pääslasse hiljemalt 05:30, pidin kodust lahkuma juba eelmise päeva õhtul, et istuda Pärnus Vilniusest saabuvale bussile. Suures Lux Ekspressis oli sõitjaid ühe käe sõrmedel lugeda. Muretsesin mõttes, kuidas kümne aasta pärast hakkavad Rail Balticu trassil iga paari tunni tagant pooltühjad kiirrongid kihutama? Tallinna bussijaamast lennujaama astub sportlikult kärmel kõnnakul paarikümne minutiga. Kuna kell polnud veel esimest öötundigi löönud, võis ka lonkida, aga ikkagi pidi ootesaalis palju pikki tunde konutama.
Minnes maandusime esmalt Kopenhagenis. Tund aega vahepeatuses jalutamist andis aimduse reisiterminali mõõtmatust suurusest. Meelde jäi suur tuledesäras jõulupuu ja lõputu inimeste liikumine. Pilvede peal lendamine lubas nautida tõusva päikese sära, aga ei andnud lootust eelseisvateks imekauniteks ilmadeks. Aga üllatus oli suur, kui Brüsseli kohal avanes pilvitu taevas ja pealegi kogu seal viibimise ajani.
Loe edasi: Täna on Sinterklaasi nimepäev ehk Tunne Kelami kutsel pühade-eelses Brüsselis
