Luua küla

Luua metsanduskoolis oli aegade edukaim vastuvõtt

Luua Metsanduskooli uute õpilaste vastuvõtuperioodil laekus enam kui 360 avaldust, mis on metsa- ja loodushariduse andmisele spetsialiseerunud kutseõppeasutuse viimaste aastate rekordvastuvõtt. Populaarseimad erialad on matkajuht (3,4 inimest kohale), forvarderioperaator (2,08), harvesterioperaator (2,00) ning arborist (1,90). Sel aastal toimus Luua metsanduskoolis esmakordselt vastuvõtt ka metsatehniku erialale. Uuele õppekavale kandideerib 43 inimest.

Luua metsanduskool. Foto Urmas Saard — Luua metsanduskool. Foto: Urmas Saard

Luua Metsanduskooli direktor Haana Zuba-Reinsalu tunnustab õpilaste huvi: „Tihe konkursisõel nii noortele suunatud päevaõppes kui täiskasvanute seas näitab, et metsandus- ja aianduserialad on populaarsed, mis lisab kindlust, et ka tulevikus on Eesti metsandussektoris töökäsi, kel on praktikas lihvitud oskused ja laialdased teadmised. Luua Metsanduskooli õpilased paistavad silma erakordselt laia loodusteadmiste silmaringiga ning kindlasti tõmbab noori metsaerialadele ka sektori keskmisest kõrgem palgatase.“

Lisaks metsanduserialadele on täiskasvanute seas üha populaarsemad matkajuhi, maastikuehitaja (1,56) ning puukooliaedniku erialad. „Kutsehariduse eeliseks on, et siia võib tulla erinevatele õppeastmetele teadmisi omandama või praktilisi töövõtteid omandama juba erialal töötav inimene, kuid võimalus on leida väljakutse ka sootuks uues valdkonnas, avardades silmaringi ja lisades võimalusi tööturul läbi lüüa. Tööandjad hindavad üha rohkem kutsehariduse omandanud kandidaati, sest neil on töö tegemiseks päris oskused. Luua Metsanduskool on sektoris tuntud ja hinnatud õppeasutus, mis paneb meile juba õpilaste vastuvõtuprotsessis kohustuse valida õppima vaid parimad tulevikutegijad,“ lisas Zuba-Reinsalu.

Luua Metsanduskoolis algab uus õppeaasta 2. septembril, õpinguid alustab enam kui 270 uut õpilast. Luua Metsanduskool on ainus kutsehariduskool Eestis, kust saavad parima praktilise hariduse kõik metsanduse ja loodusvaldkonna tulevikutegijad.

Toomas Kelt
Luua metsanduskooli kommunikatsioonispetsialist

Luua Metsanduskool ja Ogre tehnikum
sõlmisid koostööleppe

Koostööleppele kirjutasid alla Luua Metsanduskooli direktor Haana Zuba-Reinsalu (pildil paremal) ja Ogre tehnikumi direktor Ilze Brante. Foto: Luua Metsanduskool

12. jaanuaril sai ametliku vormistuse juba pool sajandit kestnud koostöö Eesti ja Läti metsanduskoolide vahel. Lätis Ogre tehnikumis allkirjastasid koostööleppe Luua Metsanduskool ja Ogre tehnikum, mis on Lätimaal juhtiv metsandusharidust andev kutseõppekeskus.

Esialgu viieks aastaks sõlmitud koostöölepe näeb ette mitmeid ühiseid tegevusi. Kavas on tegeleda metsanduslike kutsevõistluste ettevalmistuslaagrite ja võistluste korraldamisega, õpetajate ja õpilaste vahetusega, praktikaprogrammide ja õppekavade arendusega ning ühiselt osaleda Euroopa Liidu programmides.

“Meie koostöö on kestnud juba üle viiskümne aasta, nüüd fikseerisime selle ka täpsemalt ära,” sõnas Luua Metsanduskooli direktor Haana Zuba-Reinsalu. Ta lisas, et koostöö Läti metsanduskooliga on väga oluline ka laiemas mõttes – see annab Eesti metsameestele võimaluse arutada erinevaid teemasid kolleegidega, kes tegutsevad igapäevaselt samasugustes metsades. “Tihti vaatame siit Eestist Soome ja Rootsi poole, õpime nende kogemustest ja arutame nendega metsandust, kuid Läti on ju meile lähem ja samasuguse taustaga nii kultuuriliselt kui looduslikult. Omavaheline suhtluse tihendamine on väga oluline,” rõhutas Zuba-Reinsalu.

Loe edasi: Luua Metsanduskool ja Ogre tehnikum
sõlmisid koostööleppe

Harvesterioperaator Põlvamaalt saab homme
100 000. kutsetunnistuse

Nii tehakse harvesteriga metsatööd. Foto: Luua metsanduskool

Homme, 16. juunil annab SA Kutsekoda välja 100 000. kutsetunnistuse läbi aegade. Ümmarguse numbriga kutsetunnistuse saajaks on harvesterioperaator Põlvamaalt, kes saab kutsetunnistuse kätte Luua metsanduskoolis raielangil.

SA Kutsekoda juhatuse liige Tiia Randma ütles, et saja tuhandeni jõudnud kutsetunnistuste arv näitab kutsetunnistuste olulisust nii töötajatele kui tööandjatele.

„Kuigi kutsetunnistus pole enamasti töötamise eeltingimuseks, soovib siiski järjest enam inimesi sooritada kutseksamit,” ütles Randma. “On aru saadud, et kutsetunnistus annab tööturul mitmeid olulisi eeliseid. Nii näiteks ei pea tööandja eraldi töötaja oskusi ja kompetentsi kontrollima, vaid neid tõendab kutsetunnistus.“

Metsamasinate operaatoritele omistavad kutseid Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit (EMPL) ning Luua metsanduskool. Liidu tegevjuht Ott Otsmann selgitas, et alates aastast 2006 on liit välja andnud kokku 1822 kutsetunnistust, neist 284 masinaoperaatoritele. Lisaks metsamasinate operaatorite kutsele omistab EMPL kutset saematerjalide tootjatele ja töötlejatele, arboristidele, raietöölistele, metsuritele ja metsandusspetsialistidele, kelle ametile on loodud kutsestandard. EMPLi koostööpartnerid kutseeksamite korraldamisel on Luua metsanduskool ja Pärnumaa kutsehariduskeskus.

Luua metsanduskooli direktor Haana Zuba-Reinsalu sõnul on äärmiselt tore, et saja tuhandes kutsetunnistus sattus just harvesterijuhile.

„Metsamasinate operaatorite koolitamine on Luua metsanduskooli üks olulisemaid õppesuundi,” sõnas Zuba-Reinsalu. “Kutseeksamiga lõpetavad ka meie õpilased, kuid järjest enam muutub tähtsamaks enese täiendkoolitus, et tööturu nõuetele
vastata. Neid suundumusi järgime ka oma õppe korraldamisel.“

Täna algavad XIV Euroopa Noorte Meistrivõistlused Metsanduses

Täna õhtul avatakse Luua Metsanduskoolis pidulikult XIV Euroopa Noorte Meistrivõistlused Metsanduses. Üle-euroopalise tähtsusega metsandusõppe kutsevõistlused kestavad nädala lõpuni.

Võistlustulemuse hindamine Foto Urmas Saard — Võistlustulemuse hindamine. Foto: Urmas Saard

„Eestis toimuvad Euroopa Noorte Meistrivõistlused Metsanduses on korraldajale, Luua Metsanduskoolile suur au,“ rääkis Luua Metsanduskooli direktor Haana Zuba-Reinsalu. Ta lisas, et kahtlemata on see koolile ka suur vastutus, sest sel aastal võtab võistlustest osa 17 riiki. „Selliste suurvõistluste korraldamine on suur töö, kuid praegu võib öelda, et oleme kõigega hakkama saanud ja võistlused võivad alata,“ lisas Zuba-Reinsalu.

Võistluste tähtsust rõhutab ka fakt, et metsandusõppuritele on algavad meistrivõistlused pea ainsaks võimaluseks võtta mõõtu oma kutseoskustes teiste riikide sama eriala õppivate noortega. Nimelt ei kuulu metsanduslikud kutsevõistlused Euroopa ja maailma kutseõppe suurvõistluste EuroSkills ja WorldSkills programmi.

Kutsevõistluste tähtsust rõhutas ka haridus- ja teadusministeeriumi kutsehariduse osakonna juhataja Helen Põllo. „Kutsemeistrivõistlused aitavad ühelt poolt tutvustada metsanduse eriala ja selle töö sisu. Teisalt on võimalus näha, milliseid keerulisi ülesandeid peab suutma hea meister lahendada. Rahvusvaheliste kutsemeistrivõistluste korraldamine Luua Metsanduskooli poolt on seega erilist tunnustamist väärt ning see pakub Eesti kutseõppuritele head võrdlusmomenti teiste Euroopa noortega,“ rääkis Põllo.

XIV Euroopa Noorte Meistrivõistlustest Metsanduses võtab osa 17 Euroopa riiki. Neljaliikmelised võistkonnad võtavad omavahel mõõtu metsarajal ning raiespordis. Esimene võistluspäev on homme, siis võisteldakse metsarajal. Ülehomme võisteldakse langetamises, laupäeval raiespordi platsialade. Laupäevane võistlus toimub Tartu kesklinnas Vabaduse puiesteel.

Võistlused avatakse pidulikult täna õhtul Luua Metsanduskoolis. Avapalgi saevad kooli staadionil läbi Luua Metsanduskooli direktor Haana Zuba-Reinsalu ja keskkonnaminister Marko Pomerants.

Lisainfo: forestryskills.eu