Võrokesed käisid Jõgeva- ja Lääne-Virumaal
ideid noppimas

Eelmise nädala neljapäeval ja reedel, 11. ja 12. novembril külastas ligi 30 Võrumaa ettevõtjat, omavalitsustegelast, arendustöötajat ja MTÜlast erinevaid Jõgeva- ja Lääne-Virumaa asutusi. Võru maavalitsuse korraldatud kahepäevane ringreis kandis pealkirja „Innovatiivsed ELi projektid Eestis” ja seda toetas Europe Direct Võru teabekeskus.

Vudila peremees Kajar Lember.

Vudila

Kõigepealt viis teekond Jõgevamaale Tabivere valda Kaiavere külla Vudila mängumaale.

Vudila juht Kajar Lember rääkis, et alguses oli plaanis Kaiavere järve äärde Aavo Pikkuusile kuulunud maatükile rajada eliitvanadekodu, ent peagi jõuti arusaamisele, et Eestis puudub kogu pere keskus, kus peale laste saaksid ka emad-isad sisukalt aega veeta. Lastele on kehtestatud teadlikult kõrgem piletihind kui täiskasvanutele.

2009. aastal sai Vudila PRIAlt 4,1 miljonit krooni, see võimaldas ehitada hoonekompleksi koos köögiga.

„Sellist asja ilma toetusteta pärapõrgusse teha ei saa,“ sõnas Lember. „Sama asja väärtus Tallinnas oleks 10 korda suurem.“

Kõige raskem oli Vudilal elektri ja interneti saamine. Külameetme 3.2 abil ehitati torn, mis tagab normaalse netilevi. Elekter oli tänavu suvel seitse päeva ära, voolu saadi sel ajal üksnes tänu oma generaatori olemasolule.

Vudila teeb koostööd ja ühisturundust vahetus läheduses asuvate Palamuse O. Lutsu kihelkonnakoolimuuseumi ja Elistvere loomapargiga. Kolmest külastuskohast koosnevat paketti saab müüa näiteks lätlastele. Öömaja pakutakse Äksi motellis. Loe edasi: Võrokesed käisid Jõgeva- ja Lääne-Virumaal
ideid noppimas

Eesti soouurimine saab 100 aastat vanaks

Tänavu on Eesti soouurimisel väärikas juubel: 100 aastat tagasi asutas Balti sooparanduse selts Toomale sookatsejaama, mis oli esimene tolleaegse Vene impeeriumi aladel ja üks esimesi kogu maailmas. Sajandi jooksul on Toomal tegutsenud mitu asutust, kuid kõigil neil on olnud ühine eesmärk: uurida soid ning anda edasi teadmisi ja oskusi sooteaduse, sookultuuri- ja maaparanduse kohta.

Tooma jaama asutamine võimaldas hakata Eesti soid sihikindlalt uurima, algul soode kuivendust ja põllumajanduslikku kasutust, hiljem, 20. sajandi teisel poolel, lisandusid soometeoroloogia ja -hüdroloogia pidevvaatlused. Viimastel aastakümnetel on olulisemaks muutunud soode kaitsega seotud uuringud.

Tooma ei kujunenud Eesti soouuringute keskuseks juhuslikult. Veeolusid reguleeriti ja maid kuivendati siinmail juba varem. Aastail 1871–1872 laskis Vaimastvere mõisnik kaevata viie kilomeetri pikkuse ja kahe-kolme meetri sügavuse Suurkraavi ehk Uusjõe Endla järvest läbi raba Sinijärve ning sealt Põltsamaa jõkke. Loe edasi: Eesti soouurimine saab 100 aastat vanaks