Kuna lihaveisekasvatust ei toetata ka loomade heaolu meetmes, seab see lihaveisekasvatajad võrreldes teiste põllumajandustootjatega ebavõrdsesse olukorda, kirjutatakse Saarte Hääles.
Rääkides aga mahepõllumajanduse toetusest, siis püsirohumaa mahetoetus langeb uue maaelu arengukava kohaselt 77 eurolt 25 eurole hektari kohta. Kuigi mahetoetus loomühiku kohta tõuseb 32 eurolt 60 eurole, väheneb lihaveisekasvataja mahetoetus 2015. aastal kokkuvõttes praegusega võrreldes 50%.
Näiteks mahetootja, kellel on 100 ha maad ja 30 loomühikut loomi, saab praegu 8627,8 eurot mahetoetust, 2015. aastal aga hakkab saama 4300 eurot mahetoetust.
Samal ajal tõuseb hektaritoetus sertifitseeritud teravilja maheseemne kasvatamisel 119 eurolt 132 eurole, kartulikasvatamisel 119 eurolt 210 eurole ja köögiviljakasvatuses 349 eurolt 600 eurole.
“Eestis on palju rohumaid, suur osa neist siiani mõistlikult kasutamata. Ametnikud ja poliitikud aina rõhutavad, et lihaveisekasvatusel rohumaadel ja mahedalt on meil suur potentsiaal, aga toetuste planeerimine seda juttu ei toeta,” mõtiskleb Aldo Vaan.
Targo Pikkmets ei pea õigeks ka seda, et loomade heaolu meetmest on lihaveised praeguse seisuga üldse välja jäetud. Ometi on just lihaveised need, kes inimtoiduks kõlbmatu rohumassi kvaliteetseks ja inimestele söödavaks veiselihaks muudavad, kirjutas Maaleht.
Pealegi karjatatakse lihaveiseid sageli sellistel karjamaadel, mida on masinatega väga keeruline kui mitte võimatu hooldada. “Piimalehma loetakse võrdseks kahe loomühikuga, lihaveist ainult ühega. Söötmine on sama, karjatamine ja pidamine samuti. Lüpsmine nüüd nii keeruline ka pole, et see tervet ühikut väärt oleks,” arvab Pikkmets ning lisab, et kui lihaveisekasvatajad ise enda eest ei seisa, siis ei tee seda ka keegi teine.
“Leiame, et tegemist on maheloomakasvatajate ebavõrdse kohtlemisega,” möönis Eesti lihaveisekasvatajate seltsi juht Aldo Vaan.
Lihaveisekasvatajate hinnangul tuleks loomühiku toetus tõsta kavandatud 60 eurolt 233 eurole. Lisaks teevad lihaveisekasvatajad ettepaneku hakata loomade heaolutoetusest maksma ka mittemahedalt karjatatavatele lihaveistele. Ühikumääraks võiks olla vähemalt 125 eurot looma kohta, praegu on see 51,13 eurot looma kohta.
Eestis on PRIA andmetel ligikaudu 61 000 lihaveist ja umbes pooled neist on maheveised, keda karjatatakse püsirohumaadel.
KOMMENTAAR
Toomas Kevvai
põllumajandusministeeriumi asekantsler
Toetusmäärad pole veel lõplikud ja kindlasti arutame need mahetootmise arengukava tegemise käigus veel korra läbi. Mahe lihaveisekasvatus on seni olnud pigem eelisseisundis võrreldes teiste maheloomakasvatuse suundadega, näiteks piimakarjakasvatusega. See on kajastunud ka maheliha-veisekasvatuse väga kiires laienemises, samas kui Eesti turule jõuab maheveiseliha väga vähe.
Kõrge toetus oli vajalik perioodiks, kus pigem karju suurendati, aga müügile veel ei jõutud. N-ö ajalooliselt kõrge toetusmäär ei saa aga olla põhjenduseks, et “nii peabki jääma” − need otsused lähtuvad vajadustest ja võimalustest.
Positiivne on see, et mahepõllumajandustootmine on viimase kümne aastaga oluliselt laienenud. Paraku on maaelu arengukava eelarvel omad piirid, mis tähendab, et samade toetustasemetega pole võimalik jätkata ja peab tegema teatud strateegilised valikud. Eelkõige peame keskenduma sellele, et mahetooted jõuaksid mahemärgistatuna turule ja saaksid sedakaudu oma väärika hinna.
Olukord, kus pea 100 protsenti maheveistest müüakse tavalihaveise hinnaga, ei ole pikemas perspektiivis vastuvõetav ega põhjendatud.