Midä ja ku pall’o kasvatat?
Maad om vilä ja rapsi all 300 hektärit, vabarnat 0,4 ha ja 50 tsika. Väiksembä pinnaga iks är ei elä. Naksimi 1990. aastil 20 hektäriga pääle. Edimädse traktori ostsõmi mõtsaraha iist, viläst es saa midägi. Sai jala ala ja no olõmi vii pääle jäänü.
Kuis timahavanõ saak om?
Keskmäne – siin omma savidsõ maakundi, suuri saakõ ei olõ tan kunagi saadu. Ma olõ rahul ja vilä hind om kah hää. Ku mõni aasta tagasi sai kaara müüdüs 70 senti kilo, sis nüüt om hind ligi 2 kruuni (0.12 eurot – UL). Seo rapsikuurma, mis läts’, om 430 eurot tonn. Tuu tege 6,7 kruuni kilost, ku ümbre rehkendä. A rapsi om ka kolmõ krooniga kilost müüdü, nii et hind om iks nõsõnu.
A ku vilä hind nõssi, nõssi õkvalt ka väetüse hind. Ma vissi müügimiihile nall’a, et tiiä-i, kas väetüst tetäs sis nüüt viläst vai?
Mi põllumehe kõgõ suurõmb hädä om tuu, et toetusõ omma niru võrrõldõn tõisi Euruupa riikega. Tehnika hind om meil sama vai eski kallimb. Küte niisama. Või-olla tüüjõud om tsipakõsõ odavamb, a ku kõrralikku tüümiist tahta, om tuu hind kah sama.
Pall’o sul tüüjõudu om?
Uma perrega põhilidsõlt olõmi. Poiss om abin, ku täl vaba aig vai puhkus om ja pernaanõ om muidoki tragi mul!
Tüüjõud omgi kõgõ suurõmb murõ. Tehnikat ja kõkkõ saa osta, a maal tüüjõudu lihtsäle ei olõ! Viinahädä om tuu kõgõ suurõmb hädä! Tuu miis, kes meil omgi, om parhilla kaotsin jälki. Sändsil miihil ei olõ tuu palganummõr kah tähtsä. Ku tuud rahha rohkõmb om, sis kulus pikemb aig, inne ku tä jäl tüüd tegemä nakkas.
Talvõl olli tsiakasvataja hädän: es jakku söödävillä. Kuis tuu ao üle ellit?
Ma piirdsõ vilämüüki, tsia saiva iks söönüs, kinäste sai vahtsõ vilä kah, ku vana otsa sai. A et tsigala omma inämbüs ostõdu vilä päält, sis tsiakasvatusõlõ pandsõ tuu matsu muidoki. Ja tsialiha hind ei olõ õigõlõ nõsõnu seoniaoni. Tuud arvati külh, a eks sis tuvvas muialt jäl lihha sisse.
Kas tsiko kasvataminõ tasus är?
Mul jääs lihtsäle säänest villä, mis müügis ei kõlba. Tsiko pidämine and aasta läbi väikut sissetulõkit. Viläkasvataja elo om jo sääne, et üts kõrd sügüse saat tuu raha ja tuuga piät aasta läbi elämä. Kõik piät olõma plaanitu, et järgmädse sügüseni vällä tulla.
Vinnemaalõ viiäs parhilla kõvastõ tsialihha?
Jah, a mu kogussõ ei olõ nii suurõ, ma saa-i kõrraga kuurmat tsiko kokko. Meil jo lähkül Arke, inämbüs tsiko lätt sinnä.
Kas massinit jõvvat sändsit osta, nigu vaia lätt?
Vaia olnu suurõmba tuutlikkusõga kõrralikumbit massinit, millel remondikulu es olnu nii suurõ. Sis ei olõ ka tüüjõudu nii pall’o vaia, tulõt uma perrega parõmbidõ toimõ. Traktor Valtra om ostõtu PRIA toetusõga, kats külbjät, mõtsanõstja, vilävidämiskäro. Teimi keväjä vahtsõ traktori pääle taotlusõ, a sis tull’ vällä, et mi käive om pall’o suur, ja toetust es anta.
Sis tulõ midägi vällä nuputa?
Midä sa sääl nuputat! Mõtsavele talo nuput’ ja nigu vällä tull’, kehväste nuput’! Nuurtalonigu saava rohkõmb punktõ ja ütistü ja meile ei jakku rahha.
Kas PRIAga majandaminõ om keerolinõ?
Projekti lasõmi iks tetä, tuud esi ei tii. A tiit taotlusõ är – ja ei saaki rahha! Võissi olla mändsegi kriteeriumi joba iin, et kellele jaetas – kas mul om ülepää mõtõt tuud taotlust tetä. Mille ma tühjä tüüd tii? Ma piät jo tuu kõik kinni masma!
PRIA investeeringide toetusõ süstem om sääne, et PRIA ei käü põllumehega ütte jalga. Üts aasta sai tettüs taotlus külvimassina pääle, tuud oll’ keväjäs vaia. A ma es saa müüjäle inne telmist tetä, ku oll’ teedä, et iks saa tuu toetusõ. Tuu saa aprilli lõpun vai mai algusõn teedä. Ku päält tuu tii telmise, jõud külvimassin peräle juuni lõpus. Sis mul ei olõ inämb tuud vaia! Saa õnnõ rahast vallalõ, massin sais aia veeren pia aasta aigu ja kassu ei midägi.
Mille lätt arvutiaol taotluisi läbikaemisõ pääle kolm-neli kuud? Kas tuud es saanu kipõmbalõ tetä vai taotlusõ varramba vasta võtta, et põllumiis saanu keväjäs massina põllu pääle? Kombainiga om kah: ku keväjä tetä telmine, sis vilävõtmisõ aos ei saa tuud kätte. Üts Koorastõ talomiis telse kuivusõ ja no koristusõ lõpus vast sai tuu kokko.
Kas põllumaad om nii pall’o, ku vaia lätt? Ku tulnu tahtminõ mano saia, kas saa?
Meil om talonikkõ küländ ja kõik maa om käügin. Ja ku talo pall’o suurõs aia, tulõ õkvalt tüüjõuprobleem. Ku tüü uma perrega är jõvvat tetä, om hää.
Soovitõdas kasvata midägi vahtsõt: arbuusõ, viinamarju.
Et vahtsõst as’ast är ellä ja tullu saia, piät tuu küländ suurõlt ette võtma. Näütüses maaskit piät pandma neli-viis hektärit. Ma sai vabarnakasvatusõ plaani päält Rootsin käümist. Suur pluss om, et aid või püssü eski 20 aastat. Meil om kümme olnu. Timahava tekk’ talv liiga, mõnõ sordi võtt’ külm peris är. A üts aasta saimi hektärisaagis viis tonni! Kaimi Internetist tõisi saakõ ja tull’ vällä, et oll’ supõrsaak.Tarton ost külmhoonõ vabarnat kokko, tuu aasta massõva kilost 25–30 kruuni.
Rohkõmb midägi ei plaani?
Ei. Mõtlõ, kuis vahtsõnduisi sisse viiä, et tüüjõukulu olnu väikumb. Kuivust olnu vaia ümbre tetä, vahtsõt puhastusmassinat, mahutit mano panda, et käsitsi tüüd veidemb olnu. Kasvukaitsõpritsi pääle tulõ mõtõlda ja traktoriilõ GPS-süstem pääle panda – tuu tege tüüd kipõmbas.
Talomehe vaidlõsõ, et kumb traktor om parõmb, kas vällämaa traktor vai Belaruss.
Ma olõ ostnu kah umal aol üte küländ vahtsõ Belarussi. A Belaruss om traktoritoorik, tuust või-olla saa kunagi traktori, ku putita ja ümbre ehitä. No ma tii iks kerembit töid Belarussiga.
Ku päiv aigu sääl kabiinin är olõt ja õdagu maaha ronit, sis säält valtas ja siist valtas. Ja kõik tuu tolm hambidõ vaihõl! Mürä ja kõik – taad ei saa vällämaa massinaga võrrõlda! Ku ma Lääne traktoriga päiv aigu sõida, hüppä krapsti maaha, ei olõ määnestki hätä!
Ja olkõgi, et jupi omma odava ja näid om saia, piät taad nii pall’o remontma ja õlikulu om nii suur, et ei tasu är. Belaruss või olla, ku nelä-viie hektäriga toimõnda.
Kas talo om kinkalegi edesi perändä?
Eks vast poiss võtt mul. Jah, eks tuud hätä om mõnõl kah, a ku ma kae taloliidun vai opipäivil, sis om iks nuuri hulgan. Ei olõ peris nii, et noorõ kõik maalt jalga laskva.
Harju Ülle, Uma Leht