Augustis Navi külas peetud Kaika suveülikooli tänavuseks nooreks rektoriks valiti ajalootudeng Talis Timmi, kes praegu jätkab magistriõpinguid välisülikoolis. Foto: Kylauudis.ee
Erkki Peetsalu
Novembrikuu esimesel nädalal peetava üle-eestilise võro keele nädala puhul esitasime ühele välisülikoolis õppivale noorele võrokesele 10 KÜSIMUST seoses omakultuuri ning kodupaigaga. Küsimustele vastab tänavuse Kaika suveülikooli nooreks rektoriks valitud Talis Timmi, kes lõpetas kevadel Tartu Ülikooli bakalaureuseõppe ajaloo erialal ning siirdus magistriõpingutele välismaale.
Olid augustis korraldatud Kaika suveülikooli rektor, kui hästi sa kõneled võro keelt ning kus ja kellega seda peamiselt kasutad?
Ma kõnõlõ külh veidüq võro kiilt, a mitte väega häste. Päämidselt kõnõlõ ma seod uma vanaimäga ni tõisi võro nuuriga. Vaihõpääl proovi ka uma perega kõnõlda.
Kus sa praegu õpid ning miks just selline erialavalik?
Õpin hetkel Austrias Viinis, täpsemalt Kesk-Euroopa ülikoolis hilisantiigi ja keskaja uuringute erialal. Selline valik sai tehtud mitmel põhjusel: saada välismaal õppimise ja elamise kogemus ning leida uusi tutvusi üle maailma. Ja muidugi seetõttu, et mulle südamelähedast teemat, milleks on Ida-Rooma (Bütsants), Eestis õppida ei saa, sest puuduvad eksperdid.
Sa oled kasvanud Võru lähedal Navi külas, mida oled Eesti kagunurgast, oma kodupaigast eluks kaasa saanud?
Praktilised oskused ja praktilise meele, Võromaa armastuse ja austuse, maaelu ja maatööde kogemuse. Mulle meeldib alati tuua teistele ka esile oma maakooli kogemuse eelist: kui meie õpetajad tahtsid, tegid nad tunni värskes õhus. Kui tahtsid, ehitasid nad välja keskaegse katapuldi ja linnuse. Selliseid võimalusi suurlinna koolides pole.
Pean Kagu-Eesti tugevusteks meie inimesi, loodust ning omakultuuri ja keelt.
Millised on sinu meelest Kagu-Eesti tugevused ja väljakutsed?
Pean Kagu-Eesti tugevusteks meie inimesi, loodust ning omakultuuri ja keelt. Väljakutseteks on kindlasti inimeste väljavoolavus ja regionaalpoliitika ebaõnnestumine ehk riigi vähene tähelepanu piirkondadele nagu Võromaa.
Mida peavad tänased noored oluliseks oma elu alustamisel ja sisseseadmisel?
Turvatunnet, võimalusi – nii ametialaseid kui ka majanduslikke, vaimseid ja materiaalseid, samuti elukeskkonda ja toe olemasolu, olgu siis lähedastelt, KOVilt või riigilt, ka head hariduslikku baasi.
Millisel Võromaal sa ise sooviksid elada?
Minu jaoks on olulised avatud meel, soojad inimesed, hea haridus, ühtehoidmine, hea ühendatus transpordivõrgu näol, töökohad ja puhas loodus.
Kas plaanid tulla tagasi, kui oled ära käinud, ja kuidas teisi noori tagasi kutsuda?
Kindlasti plaanin, juhtub see siis varem või hiljem, ühel või teisel moel. Usun, et kindlasti on kasulik käia ära, ammutada uusi kogemusi ja teadmisi ning tulla selle pagasiga tagasi ja panustada kohalikku ellu. Ma arvan, et seotust Võromaaga peab ehitama lapsepõlvest. Kui noortel on olnud siin turvaline, tore ja huvitav, jääb neisse ka soov olla seotud Võromaaga. Samuti ei saa ainult noored Võromaale midagi pakkuda, vaid Võromaa peab pakkuma midagi ka noortele, olema atraktiivne.
Kindlasti on kasulik käia ära, ammutada uusi kogemusi ja teadmisi ning tulla selle pagasiga tagasi ja panustada kohalikku ellu.
Kuidas sa näed enda rolli praegu või tulevikus seotuna Võrumaa või Kagu-Eestiga?
Tunnen enda vaimset seotust Võromaaga ka praegu väga tugevana. Hea näide on kasvõi see, et elades 1500 km kaugusel, lehvib minu toas väike kaheksakannaga roheline lipp. Kui ma kujutan ette, kus tahaksin elada, siis paratamatult kangastub silme ette Võromaa ja Kagu-Eesti.
Milliseid oma oskusi ja kogemusi oleksid valmis kodupaiga heaks juba praegu rakendama?
Usun, et lisaks mu konkreetsele erialale on minu tugevuseks ja südameasjaks haridusteemad, millega saaksin ehk tulevikuski Võromaale kasulik olla.
Mida soovid öelda seoses võro keele nädalaga nii teistele noortele kui ka neist vanematele, et omakultuur ja keel oleksid paremini hoitud?
Tuleb olla heas mõttes veidrik ja proovida rääkida uma kiilt, tuleb huvituda uma kultuurist. Kui keelt ei oska, tuleb pinda käia nendele, kes lähikonnast veel oskavad. Lisaks tasub laiemalt ühiskonnas end nähtavamaks teha ning aktiivsemalt nõuda neid samme, mis aitaksid võro keelt ja kultuuri hoida. Muidugi tuleb igal võrokesel ise see teema enda jaoks lahti mõtestada ja küsida, miks on uma keel ja kultuur neile olulised.
Võro keele ja kultuuriruumi hoidmisele pühendatud Kaika suveülikooli loengud toimusid tänavu Navi külas Padari küünis. Foto: Kylauudis.ee
Võro keele nädala programm
Võro keele nädal kutsuti 2005. aastal ellu selleks, et innustada võrokesi rohkem oma keelt kõnelema ning võro keelele ka kaugemal tähelepanu tõmmata. Keelenädala sisse mahub mitmeid eriilmelisi võrokeelseid ettevõtmisi, nt mälumäng, keeleklubi, muusikaõhtu, raamatuesitlused, kohtumised tuntud võrokestega jm. Aktiivsed võro keele nädalal kaasalööjad on Vana-Võromaa lasteaiad ja koolid, aga ka asutused ja ettevõtted. Vaata võro keele nädala programmi ja võta sündmustest osa – uuri lähemalt siit.