VAIKUSE LASTE RAHUPAIGA RAJAMISEST MÖÖDUB 15 AASTAT

Vaikuse laste rahupaigas Harju-Ristil, Risti kiriku aias. Foto: Masha Bakhtina

Päevatoimetaja

Pühapäeval, 19. juulil tähistati Harju-Ristil 15 aasta möödumist vaikuse laste rahupaiga loomisest Risti kirikaeda. Eesti ainus mälestus- ja matusepaik emaüsas või vastsündinueas surnud lastele pakub peredele tröösti elu raskeimatel hetkedel, samuti võimaldab rahupaik rituaalselt lõpetada lugusid, mis jäänud omal ajal lõpetamata.

Vaikuse laste rahupaigas Harju-Ristil, Risti kiriku aias. Foto: Masha Bakhtina

Meenutusüritusele kogunesid inimesed, kelle eestvedamisel rahupaik 2011. aastal sündis, samuti lapse kaotanud pered ja neile tuge pakkuvad meditsiinitöötajad ning hingehoidjad. Sõnavõttudest jäi enim kõlama tõdemus, et kuitahes suur võib olla lapse kaotusega kaasnev kurbus ja soov juhtunut olematuks teha, on oluline anda leinale aeg ja koht.

Juta Palmeri, Vaikuse rahupaiga ja MTÜ Vaikuse Lapsed üks eestvedajatest. Foto: Masha Bakhtina

„Lapse kaotusega kaasneb mõõtmatu valu, ent ometi on Risti kirikaeda loodud rahupaigaga seotud ka palju armastust, lootust ja toetust,“ sõnas Juta Palmeri, rahupaiga ja MTÜ Vaikuse Lapsed üks eestvedajatest. Ta rõhutas, et leinamine on alati individuaalne ja esialgu võib šokk olla nii suur, et kõigeks muuks ei ole peas ruumi. „Siiski on leinaprotsessi jaoks oluline, et oleks koht, kus oma vaikselt sündinud või väga lühikest aega elanud beebit mälestada, ja et oleks võimalus saada tuge teistelt, kes on midagi sarnast läbi elanud.“ 

Naatan Haamer Vaikuse laste rahupaigas Harju-Ristil, Risti kiriku aias. Foto: Masha Bakhtina

Rahupaiga mitmekülgset tähendust tõi esile ka hingehoidja Naatan Haamer. „Lapse kaotuse puhul tuleb lõpp kätte juba enne algust,“ sõnas ta. „Lein vajab aga kindlat punkti ja nii on vaikuse laste rahupaik justkui värav kaotatu juurde – koht, kuhu leinav inimene saab aeg-ajalt liikuda, aga kust ta saab ka ära tulla, harjutada loobumist. Sest lõpetamata lood käivad meiega kaasas ja söövitavad. Tõsiste teemade eest ei saa põgeneda.“

Vaikuse laste rahupaigas Harju-Ristil, Risti kiriku aias. Foto: Masha Bakhtina

Rahupaika võib enda omaks pidada igaüks, kes soovib oma last mälestada – pole tähtis, mitmendal rasedusnädalal tema elutee emaüsas katkes või kui palju aega lapse kaotusest möödas on. Samuti pakub mälestuspaik tuge neile, kellel lapse hauda polegi.

Vaikuse laste rahupaigas Harju-Ristil, Risti kiriku aias. Foto: Masha Bakhtina

Lapse kaotanud pered võivad oma pisikese matta ka kalmistule, näiteks perekonna hauaplatsile, ent kui sellist kohta pole või seda teha ei soovita, saab matusetalituse kokkuleppel Risti koguduse õpetajaga korraldada rahupaigas. Korraldada võib ka üksnes mälestustalituse ilma tuha sängitamiseta.

Annika Laats Vaikuse laste rahupaigas Harju-Ristil, Risti kiriku aias. Foto: Masha Bakhtina

Vaikuse laste rahupaiga kivil seisab Doris Kareva luulerida: „Vaikuse laps, las valvab su üle valguse vaim – rahu ja armastus.“ Rahupaiga mälestusplaadil asuvad tillukesed jalajäljed, millest üks jääb poolikuks. Neid jalajälgi võrdles Risti koguduse õpetaja Annika Laats jälgedega, mis jäävad alatiseks vanema südamesse. „Valu ära võtta ei saa, aga armastus ometigi jääb,“ sõnas Laats. „Meie kõrvalseisjatena saame lapse kaotanud inimestele olla toeks eeskätt sellega, et oleme nende jaoks olemas. Me ei pea, ja ei saagi eriti lohutada, aga saame olla inimese kõrval, mitte juhtunut pisendada.“

Vaikuse laste rahupaigas Harju-Ristil, Risti kiriku aias. Foto: Masha Bakhtina

Lapse kaotanud inimeste toetamiseks loodud MTÜ Vaikuse Lapsed tegeleb lisaks rahupaigale veel ka nõustamise, meditsiinitöötajate koolitamisega, mälestuskarpide loomise ja teavitustööga. Kokku on pandud praktilist abimaterjali ning jagatud kogemuslugusid, mis raskes olukorras veidigi tuge pakuksid. Rohkem infot leiab lehelt vaiksed.ee ja MTÜ FB-lehelt.

Vaikuse laste rahupaigas Harju-Ristil, Risti kiriku aias. Foto: Masha Bakhtina

MTÜ Vaikuse Lapsed algatasid 2010. aastal Arita ja Paul Featherstone, kes pärast oma pisikese poja Oliveri surma otsustasid rajada Eestisse mõnede teiste riikide eeskujul raseduse ajal või imikueas surnud laste mälestus- ja matmispaiga. Vaikuse laste rahupaiga arhitektid on Urve Sinijärv ja Kaido Areda. Rahupaik avati 23. juulil 2011.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Share via
Copy link
Powered by Social Snap