Arvamus
Ulvi Tammer-Jäätes, Eesti Diabeediliidu juhataja
Ulvi Tammer-Jäätes, Eesti Diabeediliidu juhataja. Foto erakogust
Viimastel kuudel on Eesti tervishoius tekitanud patsientides ja erialaringkondades põhjendatud muret olukord, kus mitmed endokrinoloogid ja diabeediõed on lahkunud Tartu Ülikooli Kliinikumist. Tegemist ei ole üksnes personaliküsimusega, vaid arenguga, millel on otsene mõju krooniliste haigustega inimeste ravile, ravikogemusele ja turvatundele.
Diabeet on eluaegne haigus, mille edukas juhtimine eeldab pidevat, järjepidevat ja isikustatud eriarstiabi. Endokrinoloogide ja diabeediõdede roll ei piirdu ravijuhiste järgimisega – nad tunnevad patsienti, tema haiguskulgu, varasemaid ravimuudatusi ja igapäevaseid väljakutseid. See pikaajaline ravisuhe on osa ravist.
Miks selline olukord tekkis?
Patsiendi jaoks oluline arsti vahetus ei ole tekkinud tema enda valikust ega ravivajaduse muutumisest, vaid tervishoiusüsteemi tasandi probleemide tulemusena. Endokrinoloogide ja diabeediõdede lahkumine avalikust haiglast on seotud töökorralduslike pingete, suure koormuse ning juhtimiskultuuriga, mis ei ole võimaldanud kõigil spetsialistidel jätkata senisel kujul.
Mitmed kogenud arstid on seejärel jätkanud oma erialast tööd väljaspool avalikku süsteemi. Patsiendi jaoks tähendab see aga olukorda, kus aastaid kestnud ravisuhe katkeb ning sama arsti juures on võimalik jätkata ainult tasulises kliinikus. See seab diabeediga inimesed ebavõrdsesse olukorda ja tekitab tunde, et ravi järjepidevus sõltub nüüd rahalisest võimekusest.
Arsti vahetus ja patsiendi kogemus
Arsti vahetus põhjustab diabeediga patsiendile sageli märkimisväärset ebamugavust ja stressi, isegi juhul, kui ravikvaliteet objektiivselt ei lange. Kroonilise haiguse puhul on oluline usaldus, koostöö ja harjumuspärane suhtlus, mis kujunevad aastate jooksul.
Uue arsti juurde sattumine tähendab patsiendi jaoks vajadust oma haiguslugu uuesti selgitada, kohaneda uue suhtlusstiiliga ning taastada usaldussuhe. Kuigi uus ravi võib olla professionaalne ja ravijuhistele vastav, on see patsiendile koormav olukord, mis ei oleks pidanud tekkima süsteemsete probleemide tõttu.
Hetkeolukord ja professionaalne vaade
Eesti Endokrinoloogia Seltsi juhataja dr Kristina Isand on kinnitanud, et hetkel on Tartu Ülikooli Kliinikum suutlik tagama e-konsultatsioonide, haiglakonsultatsioonide ja kontaktvisiitide jätkusuutlikkuse.
Eesti Diabeediliit hindab seda kinnitust ja tunnustab kõiki spetsialiste, kes praegustes tingimustes patsiente teenindavad. Samas tuleb rõhutada, et teenuse olemasolu ei ole sama, mis järjepidev ja isikustatud ravi, mida diabeediga inimesed vajavad kogu elu vältel. Hetkeline toimimine ei lahenda patsientide muret ravisuhte katkemise ja ebakindla tuleviku ees.
Ravi järjepidevus ei tohi olla luksus
Eesti Diabeediliidu hinnangul on lubamatu olukord, kus kroonilise haiguse ravi järjepidevus muutub tasuliseks võimaluseks, mitte avaliku tervishoiusüsteemi loomulikuks osaks. Diabeediga inimene ei vali oma haigust ega tohiks valida ravi kättesaadavust rahakoti järgi.
Kutsume tervishoiu juhte ja otsustajaid üles vaatama olukorda mitte ainult hetke suutlikkuse, vaid pikaajalise kestlikkuse ja patsiendikogemuse vaatenurgast. Diabeet ei oota ning ka patsiendid ei saa jääda ooterežiimile lootuses, et süsteem kohaneb iseenesest.
Ravi järjepidevus peab olema garantii, mitte privileeg.