Mujal Euroopas haruldane lammiöölane peab enda jaoks parimaks paigaks Eestit. Tallinnas võib lammiöölast kohata Pirita jõe ürgorus ja Liiva kalmistu servas.
Foto: Urmas Jürivete
Päevatoimetaja
Tallinnas on leitud üle 1700 ööliblikaliigi, mis moodustab ligi kolmveerandi Eesti ööliblikaliikidest, selgub hiljuti valminud ülevaatest.
Piksepeni suve nautimas Pääsküla rabas. Foto: Urmas Jürivete
Tallinna keskkonna- ja kommunaalameti tellitud ülevaates võetakse kokku andmed ööliblikate esinemise kohta Tallinnas sel ja eelmisel sajandil. Lepidopteroloog Urmas Jürivete koostatud ülevaatest selgub, et Eesti ligi 2400 ööliblikaliigist on Tallinnast leitud 1761. Ööliblikate mitmekesisus näitab Tallinna looduse jätkuvat mitmekesisust, mis pakub sobivaid elutingimusi ja toitu paljudele liikidele.
Paljud liigid on spetsialiseerunud konkreetsele taimeliigile või -perekonnale, millele sageli viitab ka nende ööliblikate eestikeelne nimi. Kuigi mõned neist väikeliblikatest tekitavad aiapidajatele ja linnahaljastajatele meelehärmi kahjuritena, on ka kõigil koidel ja mähkuritel ökosüsteemis oma roll.
“Ööliblikatel on toiduahelate võrgustikus kandev roll, kuna nii röövikud kui ka valmikud on toiduks paljudele selgrootutele, lindudele ja imetajatele,“ kommenteeris Tallinna keskkonna- ja kommunaalameti keskkonnahoiu osakonna juhataja Meelis Uustal. „Ööliblikate seas on ka olulisi tolmeldajaid, nagu surud ja öölased, kellest sõltuvad paljud looduslikud ja kultuurtaimed, nagu praegu aedades õitsevad floksid.“
Tallinnas on ööliblikaid püütud ja uuritud juba ligi 150 aastat. Kui algusaegadel oli fookuses suurliblikate kogumine ja uurimine, siis 90ndatel hoogustus Soome eeskujul ka pisiliblikate ehk rahvakeeli koiliblikate kogumine, tänu millele Eesti liblikate nimestik täienes kiiresti ning avastati kümneid uusi liike.
“Uuring annab hea ülevaate pealinna ööliblikatest. Nende seas leidub ka mitu haruldast liiki, kellele sobivad siinsed elutingimused. Ainuüksi Tallinna kesklinna pargid, kust on leitud Euroopas haruldane pisiliblikas Chrysoclista linneella, võivad varjata tõelisi üllatusi. Paljud linna rohealad pakuvad siiski veel tööpõldu, näiteks on seni vähem uuritud loopealseid, liivikuid ja märgalasid,” lisas Uustal.
Nii pika aegrea puhul on ühtlasi näha, et põhjapoolse levikuga liigid on kliimamuutuste tõttu taanduma hakanud, samas kui asemele on viimastel kümnenditel saabunud ridamisi liike, kes veel möödunud sajandil elutsesid Eestist 500 kuni 1000 km lõuna pool. Kliimamuutuste tulemusena leitakse Tallinnas pea igal aastal uusi liike nii pealinnas kui Eestis. Teisalt avaldab ööliblikate mitmekesisusele mõju inimtegevusest tingitud spetsiifiliste elupaikade hävinemine.
Enim ööliblikaliike on leitud liblikauurijate koduaedadest, näiteks ülevaate autori aianimestikus Tallinnas on registreeritud 1555 liiki ööliblikaid. Looduslikel aladel on põhjalikke uuringuid tehtud vähe, kuid näiteks Pääsküla rabast on leitud 981 liiki ja Tallinna Botaanikaaiast ligi 800 liiki.