Viljandi Pärimusmuusika Ait tähistab 23. märtsil kaht sünnipäeva. 16-aastaseks saavas aidas täitub 15 aastat ainulaadsel pärimusmuusika teabekogul ning sel puhul pakutakse külastajatele vaatemängulist programmi.
Milliseid õppematerjale teabekogust leiab ja mida nendega peale hakata, näitab sünnipäeva puhul Cätlin Mägi loodud audiovisuaalne kontsert ”Oma lugu otsides”, kus laval ja ekraanil ühendavad vana uuega TÜ VKA, EMTA, MUBA, Heino Elleri Muusikakooli ansamblid ja üllatuskülalised.
Pidu on laste- ja peresõbralik ning kaminasaalis on ruum ka lastele, kus mängib põnnidega laulumänge ning pakub pillide põnevust Annika Mändmaa, lubades lapsevanemad samal ajal kontserti nautima ja õnnitlusi edasi andma.
Sünnipäeva puhul avatakse Pärimusmuusika Aidas näitus “Ruhnu viiuldajad”, mis teeb kummarduse ruhnu-rootsi traditsioonilisele viiulimuusikale. Näitust tulevad piduliku lühikontserdiga avama ansambli Ruhnu saare lood ja laulud liikmed Karoliina Kreintaal, Kairi Leivo, Lee Taul ja näituse autor Sänni Noormets.
Lisaks multimeedia kontsert-lavastusele ja lühikontserdile on peoliste kõrvu hellitama kutsutud kõrgele muusikataevasse tõusnud Lonitseera, kelle helilisse kõverpeeglisse vaadates muutub igaühe argipäev meeldejäävaks pidupäevaks.
Eesti Pärimusmuusika Keskuse ja selle toimimise kontseptsiooni looja ning rajamise eestvedaja Ando Kiviberg meenutab, et teabekogu avas uksed Pärimusmuusika Aidast aasta hiljem, kuna aega võttis nii juhataja leidmine kui ruumi sisustamine. “Pärimusmuusika Aida kontseptsiooni, sealhulgas teabekogu ideestiku, eesmärgid, toimimise loogika ja tehnilised vajadused töötasime rahastuste tarvis välja juba enne aida renoveerimise algust. Aida saime avada 2008. aastal, aga nii teabekogu kui vabahariduskooli erinevate fondide mitmes järgus rahastuse tõttu alles aasta pärast. Täna on mul hea meel tõdeda, et Eesti Pärimusmuusika Keskus on saanud just selliseks institutsiooniks, millisena ta oli mõeldud. Mulle ei meenu Eestis ühtki teist üleriigilist organisatsiooni, mis on võtnud ühiskonna ees valdkondliku vastutuse ning oleks loodud kodanikualgatuse korras, nii-ütelda alt üles põhimõttel. Teabekogul on selle ülesande täitmisel väga eriline ning vastutusrikas roll teha pärimusmuusika õppimiseks vajalikud materjalid kõigile võimalikult lihtsalt ja mugavalt kättesaadavaks,” märkis Kiviberg.
tooge oma üleliigsed rahvapärimuse raamatud ja plaadid Pärimusmuusika Aida väikse saali riiulisse ringlema
Milliseid vajadusi täidab pärimusmuusika teabekogu? 2019. aastal avatud teabekogu tüüpiline kasutaja on teabekogu juhataja Inga Ronga sõnul täna noor pillimängija, keda huvitavad repertuaarikogumikud. “Kõige sagedamini kasutatavad osad kollektsioonist on noodikogu ja õppevideod, mis asuvad virtuaalsel kujul veebis. Üheks noodikogu loomise tõukejõuks oli TÜ Viljandi kultuuriakadeemia tudengite vajadus rikkama repertuaari järele,” meenutas Ronk.
Noodikogus on tänaseks üle 300 loo noodistuse, ligi 100 õppevideot ja pea 80 saatepartiid. Lood on esitatud 13-l erineval rahvapillil, pärinevad 40-st erinevast Eesti piirkonnast ning 68-lt pillimehelt. 2023. aasta jooksul külastati noodikogu veebis 6656 korda, mis näitab, et noodikogu on usaldusväärseks vahendiks nii muusikakoolide õpetajatele kui harrastajatele.
Teabekogul on Eesti Pärimusmuusika Keskuse juhataja Tarmo Noormaa sõnul kaks peamist funktsiooni – talletamine ja kättesaadavaks tegemine. “Meie juures on võimalik kasutada pea täielikku fondi trükitud väljaannetest regilaulu, laulumängude, uuema rahvalaulu, pärimuspillide repertuaarikogumike, folkloori, rahvakultuuri ja pedagoogiliste materjalidega. Pärimusmuusika on igaüheõigus ja meie soov on, et meie väljaantavad õppematerjalid jõuaksid paljude kasutajateni, olgus siis veebis või Aidas kohapeal,” lisas Noormaa.
Teabekogus saab ülevaate ka valdkondlikest üliõpilastöödest ning on võimalik tutvuda kõikide Viljandi pärimusmuusika festivali salvestustega — nii video- kui audiomaterjaliga. Kasutatavad on ka üleriigiliste võistumängimiste ja Vabariigi Pillimehe konkursi materjalid.
Sünnipäevapeo korraldajatel on külalistele ka üks üleskutse: tooge oma üleliigsed rahvapärimuse raamatud ja plaadid Pärimusmuusika Aida väikse saali riiulisse ringlema, kust iga soovija saab peo jooksul endale meelepärase kaasa haarata ning väärt teave jõuab uue ringiga taas huvilisteni.
Vaata pärimusmuusika aida ja teabekogu sünnipäeva kava.
KU päevatoimetaja