Omanike liidu hinnangul peab riik hakkama pöörama muinsuskaitse all olevate hoonete seisukorrale senisest suuremat tähelepanu, sh vajadusel neid turuhinnaga omandama, säilimiseks vajalikul määral toetama või riikliku kaitse alt vabastama.
Liidu juhatuse esimees Andry Krass ütleb, et Eesti riik ei saa muinsuskaitses lõputult omanike peale lootma jääda.„Riik peab hakkama tegudega tõestama, et ta suudab tagada kultuuriväärtuslike hoonete säilimist, nii nagu nõuab põhiseadus. Selleks peab Vabariigi Valitsus hakkama omandama kultuuriväärtuslikke hooneid, millel puudub kasutusväärtus. Need hooned tuleb riigil korda teha, kanda kütte-, hoolduse-, valve jt korrashoiukulud – Tallinna Linnahallist alustades ning ajaloolistes linnakeskustes sadade tühjalt seisvate elu- ja ärihoonetega lõpetades“, ütleb Krass.
Eestis on riikliku kaitse all 16 000 hoonet ning see arv jätkab Kultuuriministeeriumi juhtimisel jõudsalt kasvamist.
Samal ajal on näiteks terve Soome peale riikliku kaitse all 2000 ja Norras 5000 kinnistut.
Eesti eristub muinsuskaitses oma naabritest ülirikkaliku kultuuripärandi poolest, mida iseloomustab olukord, kus Eestis on riikliku kaitse all 16 000 hoonet ning see arv jätkab Kultuuriministeeriumi juhtimisel jõudsalt kasvamist. Juba üksi Võru linnas on plaanis riikliku kaitse all olevate hoonete arv kolmekordistada, suurendades see ligi 1000 hooneni. Samal ajal on näiteks terve Soome peale riikliku kaitse all 2000 ja Norras 5000 kinnistut.
Meie ülimastaapne muinsuskaitse suudab eksiteerida tänu erasektori suurele abile, kellele kuulub 80% muinsuskaitse all olevatest hoonetest. Paberil riik küll muinsuskaitse all olevaid hooneid toetab, kuid reaalsuses suunab Vabariigi Valitsus suuremad toetused riigi omanduses olevatele hoonetele, näiteks Rüütelkonna hoonele ehk tõstab sisuliselt raha ühest taskust teise. Sellisest rehepaplusest saavad enim kahjustatud Tallinna Linnahalli sarnased kasutusväärtuseta hooned, mille omanikel puudub riigi rahaline toetus. Siit võib järeldada, et Linnahalli probleemi ainsaks lahenduseks on kui Vabariigi Valitsus selle omandab ja siis korda teeb – sest üksnes Vabariigi Valitsus saaks endale lubada tuhandete kasutusväärtuseta hoone ülalpidamiskulusid.
KU päevatoimetaja