TORI VALD ALUSTAB KRIISIVALMIDUSE KOOLITUSTEGA

Kui ühisveevärgist voolavat vett ei peaks kaua aega kraanist tulema ja samal ajal tabaksid teisedki hädad kortermaja elanikke… Foto: Urmas Saard / Külauudised

Mida teha, kui kodus kaob elekter päevadeks, ei ole pikka aega vett ning kodust lahkuda ka ei saa, sest kõik ujutab ja teed on tormimurdu täis? Nendele ja paljudele teistele küsimustele annavad vastuse Tori valla korraldatavad praktilised koolitused kogukondadele, mis on kujundatud vastavalt iga piirkonna eripäradele.

„Koolitajateks on päästeameti spetsialistid ning kokkusaamisi on plaanis korraldada kevadeni. Esimene kohtumine toimub 4. detsembril kell 17.30-19 Sindi seltsimajas, kuhu oodatakse kõiki Sindi elanikke (kaasa arvatud korteriühistute esindajaid).” teatab Kati Saagim, Tori valla kommunikatsiooninõunik. Lisainfot selle, aga ka järgmiste kokkusaamiste kohta saab Tori valla infokanalitelt (koduleht, Facebook).

kui midagi tõsist peaks juhtuma, siis päästjad, korrakaitsjad ja omavalitsus on hõivatud olukorra lahendamise ja avalike teenuste tagamisega, mistõttu kõigi abivajajateni koheselt ei jõuta

Kriis on ootamatu olukord, milleks keegi pole valmis. Tori vallavanema Lauri Luuri sõnul on kasulik igal isikul, ühistul ja kogukonnal mõelda sellele, et kui midagi peaks juhtuma vee, elektri, kütte või mõne muu elulise teenusega, siis kuidas sellises olukorras iseseisvalt hakkama saada. „Ühes võime olla kindlad: kui midagi tõsist peaks juhtuma, siis päästjad, korrakaitsjad ja omavalitsus on hõivatud olukorra lahendamise ja avalike teenuste tagamisega, mistõttu kõigi abivajajateni koheselt ei jõuta,“ märkis Luur. „Kui aga kõigil on olemas enda kriisiplaan ja -varud, siis ei löö tulevased kriisid meid jalust.“

Päästeameti ennetusbüroo juhataja Tarmo Volteini sõnade järgi saavad need kogukonnad, kes on ettevalmistunud ja kokkuhoidvad, kriisides lihtsamalt hakkama. „Päästjad on ju alati inimese kõrval, kuid kriiside ajal ei jagu päästjaid piisavalt kiiresti igasse külla ja peresse, seepärast on iga inimese kriisiks ettevalmistus kõige olulisem.“

Kriisi ajal peaksid inimesed olema suutelised ise toime tulema kuni abi saamiseni ja vajadusel olema valmis ka üksteist aitama. Viimaste aastate kriisid on näidanud, et abi võivad vajada kõik inimesed, mitte ainult need, keda traditsiooniliselt on haavatavaks peetud. Kogukonnas suudetakse ära tunda oma liikmete vajadused, teatakse, kes on eriti haavatavad ja kellel on võimekus abi osutada. Nii saabki kriisi korral kokku viia abi vajaja ja pakkuja.

kui Paikusel lõhkes veetrass, mis varustas Sindi linna

Mitme Sindi linna korteriühistu juhatusse kuuluv Elis Vahemets meenutas viimast suuremat kriisi, kui Paikusel lõhkes veetrass, mis varustas Sindi linna. Linna kortermajad olid äkitselt veeta ning abi saamiseks pöördusid inimesed juhatuse poole, kes paraku ei saanud aidata. „See kriis läks meil valuliselt ja pidime hankima nii infot kui vett, enamus lahendas olukorra poest ostetud veega,“ rääkis Vahemets, kelle sõnutsi oli tekkinud kriis äratuseks kogukonnale. Sellele vaatamata ei tea Vahemetsa hinnangul umbes pooled inimesed, mida kriisiolukorras teha ning jäävad ootama juhiseid kelleltki teiselt.

Inimeste teadlikkuse tõstmiseks hakkab Tori vald korraldama kogukondadele kokkusaamisi oma ala ekspertidega, et inimesed kriisiolukorras paremini toime tuleksid.

Tänu kohtumistel saadud teadmistele oskavad kogukonnad tulevikus kriisiolukorras edukalt toime tulla ning omavad ülevaadet oma ressurssidest – mis on juba olemas ning mida oleks vaja juurde. Arutlusele tulevad ka koostööpunktid kohaliku omavalitsuse ja naaberkogukondadega.

KU päevatoimetaja