Foto: Urmas Saard / Külauudised
Māris Andžāns, Riia geopoliitiliste uuringute keskuse direktor analüüsib artiklis „Head ja halvad naabrid: arusaamad Läti ühiskonnas” uuringut, mis toimus tänavu juulis Riia Stradiņši ülikooli koostööna Riia geopoliitiliste uuringute keskusega.
Küsitluse käigus jõuti 1021 vastajani, kellel paluti etteantud nimekirjast nimetada viis kõige sõbralikumat riiki ja sama palju vähem sõbralikke riike, sealhulgas Valgevene, Kanada, Eesti, Soome, Prantsusmaa, Gruusia, Saksamaa, Leedu, Hiina, Poola, Venemaa, Rootsi, Ukraina, Ühendkuningriik ja Ameerika Ühendriigid. Küsimustik hõlmas Läti geograafiliselt lähimaid naabreid ja ÜRO Julgeolekunõukogu alalisi liikmeid. Saksamaa lisati üheks Euroopa Liidu jõukeskuseks koos Kanadaga, mis on Lätis asuva mitmerahvuselise NATO lahingugrupi juhtriik. Ukraina ja Gruusia lisati seepärast, et kumbki on langenud Venemaa sõjalise agressiooni ohvriks ja Läti toetab mõlemaid tugevalt.
Vastustest ilmnes, et Lätile kõige sõbralikumad on Eesti (69,2%) ja Leedu (65,3%). Mõlemad Balti naabrid on teiste riikidega võrreldes kaugel ees. Ülejäänute seas asub järgmisel ja üldarvestuses kolmandal kohal Poola (30,2%), järgnevad USA (27,3%), Ukraina (26,2%), Ühendkuningriik (24,1%) ja Rootsi (20,9%). Teisi riike nimetas vastanutest vähem kui 20%.
Spektri teises otsas näeb kõige vähem sõbralike riikide nimekirja. Kolm kõige vähem sõbralikku riiki vastajate arusaamade järgi on Venemaa (70,5%), Valgevene (53,7%) ja Hiina (29%). Teised nimekirjas olevad riigid jäid oluliselt maha; neist ükski ei jõudnud 20%-ni.
Foto: Urmas Saard / Külauudised
Ootuspäraselt esines lätikeelsete ja venekeelsete vastajate vahel teatavaid, kuigi mitte põhimõttelisi erinevusi. Kuigi kumbki rühm ei ole monoliitne, kalduvad etnolingvistiliste rühmade arvamused sarnastes küsitlustes lahku minema, eriti välis- ja kaitsepoliitika osas.
Huvitaval kombel olid kõige sõbralikumate ja vähemsõbralike riikide nimekirjad mõlemas keelerühmas üsna sarnased.
Huvitaval kombel olid kõige sõbralikumate ja vähemsõbralike riikide nimekirjad mõlemas keelerühmas üsna sarnased. Nii läti kui ka vene keele kõnelejate seas olid esikolmikus kõige vähem sõbralikud riigid identsed: Venemaa, Valgevene ja Hiina. Rõhuasetus oli aga erinev. Läti keele kõnelejad nimetasid neid riike ebasõbralikeks sagedamini kui venekeelsed.
Piia Karro-Selg, Y’s Men International Soome-Balti piirkonna direktor (praegu Y’s Men International Euroopa eelpresident) ja Ginta Kraukle, Livani maavolikogu aseesimees 2019. aastal Livani koduaias. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Sõprade edetabelis olid Eesti ja Leedu esikohal nii läti kui ka vene keelt kõnelejate seas: Läti keelt kõnelevatest nimetas Eestit 75,8% ja Leedut 70,7%, venekeelsete seas aga vastavalt 58,7% ja 56,7%. USA sai rohkem lahkarvamust tekitava hinnangu. Läti keelt kõnelejate seas on sõbralikkuselt kolmandal kohal 33%, kuid venekeelsete seas alles seitsmendal kohal, 18,1%. Venekeelsete seas tuli kolmandale kohale Poola 27,1 protsendiga.
Venemaa kuvand kukkus täielikult kokku 2022. aastal pärast täiemahulist Ukrainasse tungimist. Läti seim nimetas Venemaa ametlikult genotsiidi kaasosaliseks aprillis ja terrorismi riiklikuks toetajaks augustis.
Üleriigiliselt esinduslik uuring on vaid ühekordne ja tulemuste üldistamisel tuleb olla ettevaatlik. Küsitluse tulemused annavad alust argumendile, et Läti ametlik välis- ja kaitsepoliitika resoneerub ühiskonnas hästi. Kui läti- ja venekeelse elanikkonna positsioonid lähevad lahku, siis siin olid erinevused oodatust väiksemad.
Selles artiklis väljendatud seisukohad on ainult autori omad ja ei pruugi kajastuda välispoliitika uurimisinstituudi seisukohtadena.
KU päevatoimetaja
Allikas: „Good and Bad Neighbors: Perceptions in Latvian Society”