LEINAPARGIS MÄLESTATAKSE MÄRTSIKÜÜDITAMISE OHVREID JA OLLAKSE MÕTETES UKRAINAGA

Pärnumaa Memento lipp. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Reedel, 25. märtsil toimub Pärnus küüditamise mälestusüritus kell 12 Riia maantee äärses Leinapargis, raudteejaama kunagises asukohas, kus küüditatud 1949. aastal loomavagunitesse aeti ja Siberi poole saadeti. Möödub 73 aastat päevast, mil Eestist deporteeriti Siberisse üle 20 000 inimese.

Pärnu linnavalitsuse teatel juhatab mälestustalituse oma sõnumiga sisse Pärnu Eliisabeti koguduse praost Tõnu Taremaa ja Pärnumaa represseeritute ühingu Memento liikmed süütavad 73 mälestusküünalt.

Mälestuskivi juures seisavad auvalves Pärnumaa Kaitseliidu maleva relvastatud võitlejad ja leinavalves noorkotkad Eesti Lipu Seltsi lippudega.

Sõnavõttudes mõeldakse nendelegi, kes praegu sama vaenlase õigusjärglaste käe läbi hukkuvad või taluvad ebainimlikke kannatusi.

Mälestuskivi jalamile asetatakse pärjad ja küünlad. Oma küünla võib küüditamises kannatanute meenutuseks Leinapargi mälestuskivi juurde tuua igaüks. Pärnu linnavalitsuse poolt asetab pärja abilinnapea Meelis Kukk.

Tarmo Kruusimäe kirjutas Facebooki postituses, et tema heiskab igal aastal, 25 märtsil, meie rahvuslipu leinalipuna. „Teen seda ka 9. märtsil (Tallinnaaa pommitamise ohvrite mälestuspäev) ja 23 augustil (Kommunismi- ja natsismiohvrite mälestuspäev).”

Laulab Pärnu kunstide kooli solist.

Küünla võib süüdata ka koduaknal. Sellega meenutatakse neid tuhandeid süütuid inimesi, kes 25. märtsil 1949 Eestist vägivaldselt Venemaale viidi ning kelle hauad on teadmata kohtades võõramaa mullas.

Samuti võib küüditamise mälestuspäeval heisata Eesti riigilipu leinalipuna. Riigikogu ja lipu seltsi juhatuse liige Tarmo Kruusimäe kirjutas Facebooki postituses, et tema heiskab igal aastal, 25 märtsil, meie rahvuslipu leinalipuna. „Teen seda ka 9. märtsil (Tallinnaaa pommitamise ohvrite mälestuspäev) ja 23 augustil (Kommunismi- ja natsismiohvrite mälestuspäev). Ta selgitab, et lipuseadus ei keela lipu heiskamist nii pidu kui leinapäevadel. „Kõike mida seadus ette näeb või ei näe, ei võta meilt võimalust käituda inimlikult ja eneseteadlikult,” lausub Kruusimäe. Järgimist väärivat eeskuju näitavad Tori ja Sindi piirkonna kultuurikorraldaja Argo Juske sõnul ka Sindi seltsimaja, Sindi muuseum, Tori sotsiaalmaja, Tori rahvamaja ja Eesti Sõjameeste Mälestuskirik, kes samuti heiskavad sinimustvalge lipu leinalipuna. Aga neid on kindlasti palju rohkemgi.

Urmas Saard

Samal teemal:

ARVAMUS MÄRTSIKÜÜDITAMISE AASTAPÄEVAKS

Share via
Copy link
Powered by Social Snap