Fotogalerii
Täna kella kolmeks kogunes Pärnu Iseseisvuse väljakule arvatavalt umbes 1200 inimest, kes avaldasid oma kohalolekuga toetust Ukraina rahvale, kellel tuleb oma kodumaal osutada vastupanu Venemaa poolt vallapäästetud sõjale.
Pärnakas Toomas Voll seisis ühena sarnaselt paljude teistega sinikollast Ukraina lippu käes hoides tihedalt kokkusurutud rahva hulgas. Ta ütles, et esmalt plaanis minna Tallinna Vabaduse väljakule samal kellaajal toimuvale meeleavaldusele. Aga siis kuulis samasuguse ürituse toimumisest Pärnus ja otsustas jääda kodulinna. Voll kiitis Annely Akkermanni, et sellise mõttega välja tuli.
Karmen Vesselov ütles, et kui Annely tema ja Imbi Reiväli poole oma ettepanekuga pöördus, pidid nad kõigi ettevalmistustega toime tulema napilt 22 tunniga. „Kirjutasime Pärnu linnavalitsusele avaliku ürituse korraldamise taotluse ja kooskõlastasime politseiga. Mõlemad mõistsid meie tahet poolelt sõnalt ja tegutsesid välgukiirusel,” kiitis Vesselov kohalikku omavalitsust ja korratagajat. „Taotluse peale märkisime osalejate hulgaks kuni 300 inimest, samas arvasime, et hea kui tuleb 60 inimest. Püüdsime kohaletulnuid oma oskuseid appi võttes kokku lugeda. Pidasime tõenäoliseks, et ei eksi palju, kui pakume tipphetkeks umbes 1200 inimest, sest ühed tulid juurde, teised olid lahkumas,” selgitas Vesselov.
Helikandjalt kõlasid Eesti ja Ukraina hümnid.
Ühiselt kuulati president Alar Karise kõnet Tallinna Vabaduse väljakul. „Maailma, mida me veel nädal tagasi tundsime, ei ole enam,” lausus president. Täies mahus saab kõnet lugeda uudisele järgnevast osast. Iseseisvuse väljakul kõnelesid Annely Akkermann, Isabell Maripuu, Mark Soosaar ja ukrainlane Mykhailo Fedoryshyn. Vesselov oli tänulik selle eest, millega Mark kolme naise ettevõtmist toetas.
Inimesed küsisid, kuidas muretseda sinikollaseid linte, rosette ja lippe. Lipuvabrik on andnud teada, et töötavad võimete piiril. Vesselovi sõnul tõi Akkermann hommikul Lipuvabrikust nii mitukümmend käsilippu, kui parajasti võtta oli. „Siniseid ja kollaseid õhupalle tõi väljakule keegi meesterahvas, kes palus eelnevalt korraldajatelt luba nende kinkimiseks,” rääkis Vesselov. „Meil olid vabatahtlikud võtta, kes aitasid õhupalle jagada.
Foto: Urmas Saard / Külauudised
Plakatid väljendasid inimeste tegelikku meelsust ausalt ja faktipõhiselt. Ilmselt ei vajanud venekeelne tekst “Русский военный корабль, иди нахуй” täiendavat selgitust. Eesti keeles öeldi: „Saatke tõprad tribunali alla”. Putinile sooviti surma.
Ukraina rahva heaks kutsuti inimesi annetama esmaseid eluks vajalikke asju. Kõike Ukrainasse ei saadeta. Muist jääb kohapeale neile, kes saabuvad põgenikena Eestisse.
Urmas Saard
President Alar Karis Tallinna Vabaduse väljakul: „Juba sadades ja sadades Ukraina ja Venemaa peredes on laual leinaraamis foto”
“Head sõbrad, ma tänan, et teid siin täna nii palju on!
Maailma, mida me veel nädal tagasi tundsime, ei ole enam. President Putini otsus saata Venemaa sõjavägi ründama Ukraina riiki tõi Euroopa südamesse uuesti sõja.
Juba sadades ja sadades Ukraina ja Venemaa peredes on laual leinaraamis foto, sest keegi lähedastest on hukkunud selles arusaamatus sõjas. Minu sügav kaastunne kõigi nende ohvrite peredele.
Isa ja vanaisana, lihtsalt inimesena on mul hingematvalt valus näha, kuidas Ukrainas lähevad lastega pered sõja jalust ei tea kuhu, tütrel kaasas vaid kaisukaru. Ja see kõik toimub just praegu, keset Euroopat.
Kiievi metroojaamad, kuhu inimesed varjuvad surma eest, meenutavad pommivarjendeid teise maailmasõja aastail. Sealt otsisid Vene, Ukraina ja Valgevene elanikud kaitset natside õhurünnakute ajal.
Praegune sõda on uskumatu, absurdne ja õõvastav. Et ÜRO julgeolekunõukogu alaline liige Venemaa ütleb: mind ei huvita rahvusvaheline õigus, mind ei huvita naaberriigi territoriaalne terviklikkus, mind ei huvita hukkunud, mind ei huvita välispoliitiline isolatsioon ja sanktsioonid, mind ei huvita, et paljud peavad mind agressoriks ja kurjategijaks, mind ei huvita mitte miski, sest mina … tahan sõda.
Kahjuks rääkis ÜRO peasekretär António Guterres tühjusesse, kui pöördus ÜRO julgeolekunõukogu erakorralisel istungil Vene presidendi poole, et too peataks oma vägede sisenemise Ukrainasse. Kas te mäletate peasekretär Guterrese sõnu? Ma tsiteerin: “President Putin, peatage Ukraina ründamine, andke rahule võimalus, liiga palju inimesi on juba surnud.”
Lugesin ühe venelanna postitust, kuidas sotsiaalmeedias kirjutavad talle ukrainlased ja venelased. Ukrainlased kirjutavad: “Öelge venelastele, et meie oleme sõja vastu.” Ja venelased kirjutavad: “Andke edasi kõigile ukrainlastele, et meie oleme sõja vastu.” Kui ukrainlased ja venelased on sõja vastu, siis kes on sõja poolt?
See pole Vene rahva sõda Ukraina ja ukrainlaste vastu. See on president Putini sõda. Sest ta kardab demokraatlikku Ukraina riiki, kes valib ise, kuidas ja kellega oma olevikku ja tulevikku korraldada. Vabadus, meil on seda raske mõista, võib olla kellelegi ka hirmutav. Ta kardab demokraatlikku Euroopat, mille idee on laotud vabadusele, võrdsusele ja vendlusele. Ta räägib, et demokraatlik lääs on Venemaa ümber piiranud, kuigi ühelgi Euroopa riigil ega Ameerika Ühendriikidel pole vähimatki kavatsust Venemaad rünnata. Vastupidi, meie tahaksime Venemaaga sõbralikke suhteid, aga suhted on alati kahepoolsed.
Ukrainat rünnates ründab Venemaa president kogu demokraatlikku läänemaailma, keda ta kardab, demoniseerib ja põlgab. Põlates meie vabadust.
Ukrainlased võitlevad oma riigi eest vapralt. Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi on jäänud Kiievisse ja valmis seal lõpuni seisma. Herojam slava! Nende mehisus süvendab ahastust miljonitel, kellele tundub, et lääneriikide valitsused vaatavad Venemaa agressiooni jõuetult pealt ega suuda agressorit peatada.
Jah, NATO liitlased ei saada praegu sõdureid Ukrainasse. Küll saadame sinna lahingumoona, relvastust, varustust.
NATO ja Euroopa Liidu riigina on Eesti julgeolek võrreldamatult paremas seisus kui maadel, kes nendesse liitudesse veel ei kuulu. Seepärast peangi õigeks Ukrainale selge Euroopa Liidu perspektiivi andmist.
Lääneriigid on kehtestanud Venemaale kui agressorile uued majandussanktsioonid. Aga neist on vähe ja kokku tuleks leppida näiteks Vene pankade väljalülitamine rahvusvahelisest maksesüsteemist SWIFT. Oma valu oleks siin ka läänele, aga see valu tuleb ära kannatada. Ukrainlaste valu on suurem.
Ma toetan otsust sulgeda Euroopa Liidu õhuruum Venemaa lennukitele. Selle sammu tegi Eesti nagu juba mitu ülejäänud Euroopa riiki.
Ma kutsun kõiki kaasmaalasi avama Ukraina põgenikele oma hinge ja ukse. Näidakem, et kaastunne ja hoolivus on meile omased!
Ma kutsun kõiki olema toetavad Eesti ukrainlaste kogukonna suhtes, aitama neid, kelle lähedased on jäänud sõja kätte.
Loodan, et varsti on meil annetustelefonide numbrid. Seni võib minna leheküljele ukrainaheaks.ee ja teha oma annetuse sealt kaudu või annetades Punasele Ristile.
Ma tean, et Ukrainal ja ukrainlastel on Eestis palju sõpru. Näitame seda neile!
Слава Україні!”
Samal teemal:
PÄRNU LINNAVALITSUS VÄLJENDAB UKRAINA RAHVALE SOLIDAARSUST
LAUPÄEVAL 15:00 – 16:30 ⟩ PÄRNU MEELEAVALDUS UKRAINA TOETUSEKS JA SÕJA VASTU