Keskkonnaagentuuri 2020. aasta veekasutuse koondaruande kohaselt tarbisid mullu Eesti elanikud sarnaselt üle-eelmisele aastale 42,9 miljonit kuupmeetrit olmevett. Sellest nähtub, et keskmiselt kulub Eesti elanikel olmeks 88 liitrit vett ööpäevas. Seda on pea kaks korda vähem kui keskmisel Euroopa Liidu tarbijal. Kui kasutaks kogu vee ära näiteks dušši võttes, veedaks keskmine eestlane duši all ligi 64 tundi aastas, keskmine eurooplane aga 103 tundi.
Olmeveena loetakse vett, mida kasutatakse joogiks, toidutegemiseks ning teisteks olmevajadusteks. Valminud koondaruandest leiab infot 2020. aasta veevõtu, -kasutuse, -heite ja reostuskoormuse kohta. Nende andmete põhjal nähtub, et kogu Eesti veevõtt 2020. aastal jäi 862 miljoni m3 piirimaile. Kogu veevõtust moodustab elektrijaamade jahutusveevõtt 62,4%.
Keskkonnaagentuuri andmehalduse osakonna peaspetsialisti ja aruande ühe koostaja Triin Trautmanni sõnul on olmevee tarbimine Lõuna-Euroopas suurem sealse kultuuri ja kliima erinevuse tõttu. „Paljudel on näiteks basseinid ja kuna kliima on palju soojem, siis näiteks aiad vajavad rohkem kastmist. Kindlasti võib siin mõju olla ka kliimamuutustel, sealhulgas Lõuna-Euroopas kuumalainetel, mis tingib inimeste suurema veevajaduse,“ selgitab Trautmann.
Värske aruanne toob veel välja, et eelmise aastaga võrreldes on kogu veevõtu maht Eestis vähenenud 13,8% (1 miljard m3, 2019). See on valdavalt tingitud elektrijaamade jahutusveevõtu mahu vähenemisest. Jahutusveevõtu järel on teiseks suurimaks veevõtu liigiks kaevandus- ja karjäärivesi, mille maht on samuti võrreldes 2019. aastaga vähenenud – 184 miljonilt m3 176 miljonile m3. Selline mahu langus ei ole Triin Trautmanni hinnangul küll drastiline muutus, kuid on valdavalt tingitud väiksemast sademete hulgast võrreldes üle-eelmise aastaga. Lisaks veevõtu mahtude vähenemisele on läinud väiksemaks ka heitveehulk ja seega ka üldine reostuskoormus.
Lisaks 2020. aasta veekasutuse koondaruandele leiab nüüd Keskkonnaagentuuri kodulehelt ka uued indikaatorid, mis hõlmavad sõltuvalt teemast andmeid alates 2002. aastast. Uued indikaatorid on valminud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni, ühiskanalisatsiooni seisukorra, reoveekogumisalade, veeteenuse hinna ja investeeringute ning reoveesette andmete näitlikustamiseks.
Veekasutuse 2020. aasta koondaruande autorid Keskkonnaagentuuri andmehalduse osakonna peaspetsialistid Liisa Kõmmits ja Triin Trautmann.
KU päevatoimetaja