Eesti maa- ja rannaeluga seotud organisatsioonid teevad ühise pöördumise Vabariigi Presidendi, Riigikogu fraktsioonide ja Vabariigi Valitsuse poole palvega võtta senisest suurema tähelepanu alla Eesti maa- ja rannapiirkondade elu toimimine ja püsimajäämine.
Pöördumises tuuakse välja, et Eesti maa- ja rannaelanikele seatakse iga aastaga aina suuremaid piiranguid. Kitsenduste seadmisel jäetakse maarahvas tihtilugu läbirääkimistest kõrvale ning antakse aina suurem sõnaõigus kitsastele huvigruppidele. Pöördumisele on alla kirjutanud Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eestimaa Talupidajate Keskliit, Eesti Jahimeeste Selts, Liivi Lahe Kalanduskogu ja Eesti Erametsaliit.
Eesti Erametsaliidu tegevjuht Andres Talijärv: “Meie ühise pöördumise aluseks on maa- ja rannaelanikke ühendavad valdkondadeülesed mured: piirangud, mis võtavad eesmärgiks maainimese ja looduse vastandamise, liiga suure kaalu omistamine ebaprofessionaalsetele aktivistide ühendustele ning uute regulatsioonide loomine ühekülgsete uuringute põhjal, mis ei analüüsi tervikpilti. Põllu-, jahi-, kalamehi ja metsaomanikke ühendavad ühised mured maaelu püsimajäämise pärast ning peame vajalikuks seda väljendada uuele valitsusele.”
enamik Eesti keskkonnakoormusest ja saastest tuleneb linnade elutegevusest, kuid vastutus pannakse pigem maainimeste õlgadele
Pöördumises tuuakse välja, et enamik Eesti keskkonnakoormusest ja saastest tuleneb linnade elutegevusest, kuid vastutus pannakse pigem maainimeste õlgadele. Ometi aitavad just maa- ja rannapiirkondade elanike igapäevategevus tasakaalustada kaasaegse inimese keskkonnamõju ning tagada linnainimesele vajalik toit ja soe tuba.
Aktivistid ei varjagi oma tegelikku motiivi viia väikeste sammude haaval läbi süstemaatiline muutus liha tarbimise vähendamiseks
Eestimaa Talupidajate Keskliidu tegevjuhi Kerli Atsi sõnul väärtustavad Eesti inimesed kohalikku ja värsket toitu, liigirikast loodust, puidust maju ja keskkonnasõbralikku toasooja, kuid hetkel seatakse maa- ja rannarahva tegutsemisele asjatundmatuid piiranguid, mis takistavad nende hüvede tootmist. “Levimas on tendentsid, kus aktivistide survel seatakse loomakasvatusele ebamõistlikke piiranguid, mille eesmärgiks on loomakasvatuse vähendamine. Aktivistid ei varjagi oma tegelikku motiivi viia väikeste sammude haaval läbi süstemaatiline muutus liha tarbimise vähendamiseks, lõppeesmärgiga liikuda veganluse suunas,” sõnab Ats. “Ometi on loomakasvatusel ringmajanduses vältimatu roll kodumaise toidu ja kohaliku orgaanilise väetise tootmisel, mullaviljakuse hoidmisel ning elurikkuse säilitamisel ning Eestis loomade karjatamise vähenemine on juba põhjustanud putukate (sõnnikumardikas), lindude (suitsupääsuke, põldlõoke, rukkirääk, kiivitaja), kahepaiksete ja taimeliikide (nt. kullerkupu) arvukuse vähenemist,” selgitab ta.
Ülereguleerimise all kannatab ka Eesti kohalike rannakülade jätkusuutlikkus. Küsitavate keelualade loomine ja Vabariigi Valitsuse plaan ajalooliste püügiõiguste vähendamiseks läbi karistusseadustiku suretab kutseliste kalurite traditsioonilist kalapüüki. Samal ajal on riik jätnud tähelepanuta Eesti jaoks võõrliigi, kormoranide poolt tekitatud kahju rannaaladele ja kalandusele. Olulise näitena on pöördumises toodud ka Alutaguse rahvuspargi laienemine ja uute püsielupaikade moodustamine, mis on tekitanud kohalike elanike seas tugeva vastuseisu. Kohalikud on mures töökohtade säilimise ja piirangute tõttu saamata jääva tulu kompenseerimise pärast. Ometi jätkub rahvuspargi laiendamise planeerimine ilma, et oleks analüüsitud kavandatavate piirangute sotsiaalmajanduslikke mõjusid.
Tähelepanu juhitakse ka Euroopa piirangute liigagarale rakendamisele Eestis
Pöördumises esitavad organisatsioonid ettepanekud, mille abil toetada Eesti maa- ja rannaelu püsima jäämist. Ettepanekute seas on näiteks töötada välja terviklik maapoliitika, et toetada läbi põllu- ja metsamaa Eesti toidu- ja energiajulgeolekut. Samuti analüüsida erinevate piirangute kehtestamisel nende sotsiaalmajanduslikku mõju piirkonna inimeste toimetulekule. Tähelepanu juhitakse ka Euroopa piirangute liigagarale rakendamisele Eestis.
Pöördumist on võimalik toetada liitude Facebook’i lehtedel Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eesti Jahimeeste Selts, Eestimaa Talupidajate Liit, Liivi Lahe Kalanduskogu, Eesti Erametsaliit.
KU päevatoimetaja