Eile õhtul esitles ÜRO maailmamere ülevaadet, mille koostamist korraldanud 20 teadlase hulgas oli ka Tartu Ülikooli Pärnu kolledži mereökosüsteemide professor Henn Ojaveer.
Ülevaatest selgub, et muutuv kliima ja üha suurenev inimtegevuse mõju on jätnud tugeva jälje maailmamere seisundile. Mere ökosüsteeme ohustavad enim kalade ülepüük, laevandus, liiva ja mineraalide kaevandamine ning nafta ja gaasi ammutamine merest, samuti ka roheenergia taristu rajamine merre, ehitustegevus rannikualadel ning saasteainete ja kasvuhoonegaaside jõudmine merre.
Ligi 2000 liiki on tänaseks leidnud endale uue asukoha mõnes teises meres, kus nad ohustavad kohalikke liike. Ka Läänemerre on jõudnud üle saja võõrliigi.
Keskkonnaministeeriumi merekeskkonna osakonna juhataja Rene Reisneri sõnul on maailmamerede ja ookeanide mured paljuski samad, mis meile juba aastaid ka Läänemeres tuttavad. „Reostus on levinud nii laialdaselt, et hakkab nüüd endast märku andma ka kõige kaugemates ja sügavamates ookeanides,“ lausus Reisner. Näiteks Amazonasest Mehhiko lahte jõudvad hiiglaslikud fosfori- ja lämmastikukogused on tõstnud ekvaatorilähedase Atlandi ookeani toitainete sisaldust sedavõrd, et see on toonud kaasa massilise vetikate kasvu. Tekkinud tihke pruun vetikamass on tänaseks veninud pea 8850 km pikkuseks ulatudes Mehhiko lahest Aafrika läänerannikuni ning selle kasvul lõppu pole näha.
Reisneri sõnul on paljud probleemid saanud alguse aastakümnete tagant ning kiireid lahendusi pole kusagilt võtta. „Isegi kui täna kogu saastamine ja reostamine lõpetada, võtab olukorra taastumine pikalt aega. Kõige tõhusamalt aitab merel taastuda merealade kaitse alla võtmine. Samuti tuleb drastiliselt vähendada saastainete ja prügi jõudmist merre,“ selgitas Reisner.
Tartu Ülikooli Pärnu kolledži mereökosüsteemide professor Henn Ojaveer peab suurimaks maailmamere probleemide põhjustajaks seda, et inimese sotsiaal-majanduslik heaolu saavutatakse jätkuvalt mereökosüsteemide kandevõimet ületades. „Inimtegevus on mitte ainult intensiivistunud, vaid ka mitmekesistunud ning määravaks saab selle koosmõju kliimamuutustega. Peame seetõttu juba sageli rääkima inimese poolt rikutud ökosüsteemide taastamisest,“ lausus Ojaveer.
Suurte naftareostuste ja laevaõnnetuste arv on küll vähenenud ja meresõit muutunud ohutumaks, samas on sellega kaasnenud võõrliikide levik. Ligi 2000 liiki on tänaseks leidnud endale uue asukoha mõnes teises meres, kus nad ohustavad kohalikke liike. Ka Läänemerre on jõudnud üle saja võõrliigi.
ÜRO eestvedamisel teist korda koostatud maailmamere olukorra hinnang annab kõikehõlmava ülevaate sellest, mis maailma meredes ja ookeanides toimub – milline on inimtegevuse mõju ning kuidas kliimamuutused mõjutavad merede käekäiku tulevikus.
KU päevatoimetaja