Stalini-järgses Nõukogude Liidus seaduslikkuse suitsukatte varjus toimetatud justiitsmõrva ohvri Jüri Kuke mälestuseks ja okupatsioonirežiimile vastupanuliikumise austuseks peetakse traditsiooniline iga-aastane konverents Tartu Ülikooli peahoones 24. oktoobril.
Langenud vabadusvõitleja päeva konverents on seni leidnud aset kevadeti, kuid puhkenud pandeemia nihutas selle tänavu seitse kuud hilisemale ajale. Akadeemiline mälestuskeskus Hereditas on alates aastast 1997 korraldanud Tartu ülikoolis Jüri Kuke mälestuskonverentse. Üritus, mis sedapuhku juba kahekümne neljas, pühendatakse Eesti Vabariigi lähiajaloo olulistele sündmustele ja praegustele arengutele.
Väärib meenutamist, et tähistaeva Draakoni tähtkujus on üks taevatähtedest nimetatud Kuke auks ja poliitvangistuses surmale määratud teadlase mälestuseks on Ameerika Ühendriigid andnud välja alistumatu mehe portreega suveniirmargi.
1940. aasta 1. mail Pärnus sündinud Jüri Kukk võinuks käesoleval aastal tähistada oma kaheksakümnendat sünnipäeva. Kukk käis kooliteed Mõisakülas ja Abjas. Olles astunud omaaegse nimetusega Tartu Riikliku Ülikooli keemiaosakonda spetsialiseerus ta elektrokeemiale. Kesk-Aasias toimunud armeeteenistuse järel sai Kukest ülikooli õppejõud, kes avaldas paarkümmend erialast teadustööd. Aastatel 1975–1976 stažeeris ta keemikuna Pariisi lähedal Bellevues.
Aasta Läänes viibimist muutis oluliselt Kuke maailmavaadet ja tõekspidamist. Kodumaale naasmisel jutustas ta kartmatu avameelsusega elust kapitalistlikus ühiskonnas, mis saigi järgneval eluteel otsustavalt saatuslikuks.
Vabameelselt mõtleva ja tegutseva mehe jälitamist ning tagakiusamist võtsid vedada Eesti NSV prokuratuuri eriti tähtsate asjade uurija Erich Vallimäe ja Tartu KGB tolleaegne ülem Anti Talur.
Patarei vanglas näljastreigiga alustatud protestimine justiitsterrori vastu lõppes Kuke jaoks surmaga Vologda repressiivasutuses 1981. aasta ööl vastu 27. märtsi. Lesk Silvi Kukk ja võitluskaaslased sängitasid põrmu Vologda linna kalmistule 30. märtsil. Sügisel 1989 andis Venemaa loa Kuke säilmete ümbermatmiseks kodumaa mulda. Viimse puhkepaiga leidis ta Kursi kalmistul 1989. aasta 25. novembril.
Süü tõendamatuse tõttu rehabiliteeriti asjaosaline täielikult postuumselt 1988. aasta jõulukuul.
KU Külauudised