Pärnu linnavalitsuse, Pärnu Tre raadio ja Türi noortekeskuse selleaastase helkuripuu aktsiooniga liitus 91 kogukonda. See tähendab, et üle Eesti ehiti esmaste elupäästjatega 91 puud. Üleriigilise helkuripuu projekti eestvedaja Regina Jaaksoni sõnul registreeriti kõige enam – 24 helkuripuud – Järva maakonnas.
Järvamaale järgnevad Raplamaa 12, Harju- ja Pärnumaa kumbki 11, Tartumaa kümne, Võru- ja Viljandimaa mõlemad viie, Ida-Virumaa nelja, Lääne-Virumaa kolme ja Jõgevamaa kahe helkuripuuga ning Lääne-, Saare-, Valga- ja Põlvamaa igaüks ühe helkuripuuga.
Kõige enam on esmaste elupäästjatega puid laste ja noortega seotud asutuste juures, kuid Jaaksoni ütlust mööda on näha, et kohalikud omavalitsused kui mitmed ettevõtted ja organisatsioonidki on tänavu üleskutsega rohkem kaasa tulnud.
Kui varasematel aastatel kutsusid projekti eestvedajad ehtima oma piirkonna helkuripuid täpselt ühel ja samal ajal, siis tänavu kestis helkuripuude avamine pikemat aega – 28. septembrist kuni 9. oktoobrini.
Helkuripuude endi mõte on aga jäänud samaks: kel on helkur üle, saab selle puule riputada. Kel on see väike elupäästja puudu, saab selle puult võtta ning end pimedal ajal nähtavaks teha.
Projekti eestvedaja tunneb suurt rõõmu, et väga paljud kogukonnad ehivad oma piirkonna puud mitmendat aastat järjest. Oma kodukandi helkuripuude täitmisel saavad kõik inimesed ja asutused ise kaasa lüüa. Väikeste elupäästjate puu külge riputamine ei ole Jaaksoni ütlust mööda kindlasti helkuripuu avaja kohustus, vaid igaühe võimalus teha kaaskodanikele natuke head.
2015. aastal suvepealinnast alguse saanud ja tänaseks üle-eestiliseks kasvanud helkuriaktsiooniga pööratakse inimeste tähelepanu ohutule liiklemisele ning tuletatakse meelde helkuri kandmise vajalikkust. On ju helkuri kandmine pimedal ajal jalakäijale kohustuslik nii valgustatud kui valgustamata teel.
Täpse ülevaate helkuripuude mõttest ning puude asukohtadest saab helkuripuu Facebooki lehelt.
KU päevatoimetaja