President Konstantin Päts otsustas 1938. aastal Eesti haldusjaotust lihtsustades kaotada alevid ja nimetada need linnadeks. Nii sai 1. mail 82 aastat tagasi ka Sindi alevist linn, mida taheti tänavu jällegi suurejooneliselt avaliku üritusega tähistada. Seda on läbi aegade erineval viisil tehtud, kuid käesoleval korral jääb riigis kehtiva eriolukorra tõttu varem kavandatu olemata.
Selles teadmises tekkis mõte valikuliselt meenutada Sindi linna sünnipäeva pidustusi ja asjalikke ettevõtmisi, mis võibolla ongi juba mõnes üksikasjas hakanud mälus tuhmuma.
Viivi Palmissaare mälestused viiekümnendast
[pullquote]Aasta asus huvitavas ajajärgus, mis jätkus mõnda aega veel hiljemgi.[/pullquote]Pöördelisel ajahetkel tähistas Sindi linn 1988. aastal suurejooneliselt oma 50. aastapäeva. Juubeliaasta peakorraldaja oli tollane Sindi linnapea Viivi Palmissaar, kes heal meelel meenutab tookordse tähtsündmuse tegemisi nõnda kuidas asjad mällu jäänud ja kirjalikud ülestähendused abistada suudavad. Olgu kohe täpsustavalt lisatud, et tollal oli tegemist iseäraliku administratiivse moodustisega, mida kutsuti ametlikus kõnepruugis Pärnu linna Sindi linnaks!
„Käisin eelnevalt Tallinnas Maneeži tänaval asunud riiklikus arhiivis vanu materjale Sindi linna kohta uurimas ja leidsin sealt Sindi lipu ning vapi joonised. Selle järgi lasime valmistada lipu ja vapi ning võtsime need Sindi sümboolikana kasutusele. Esmakordselt tutvustasime neid linna juubeli kontekstis,” jutustab Palmissaar.
Samuti lasi ta valmistada suveniir-vimplid, mis pidid tollel ajal igal enesest lugupidaval asutusel olemas olema. Telliti Sindi raekoja kujutisega suveniirklaasid ja kilekotid. Kilekotid olid siis päris uus nähtus ja paljude jaoks väga ihaldatud kaup. „Kujunduse tegi minu palvel minu kunagine kunstiklassi kaaslane ja tegevkunstnik Lilian Tumma-Juhkam. Sindi linnal puudus kuni sinnamaani igasugune suveniiri kogu, mida oleks saanud külalistele kaasa anda, meenutamaks tähtsündmusi väikelinnas. Kulud kandis vastastikusel kokkuleppel Sindi vabrik,” jutustab Palmissaar.
Aasta asus huvitavas ajajärgus, mis jätkus mõnda aega veel hiljemgi. Ühelt fotolt näeb hägusalt Sindi vappi, mis leidis väärika koha täitevkomitee saali seinal ENSV vapi ja Lenini kujutise vahel. Samade kujutiste all asuval punase linaga kaetud laual seisab sinimustvalge laualipp. Vana fotot vaadates selgitab Palmissaar, et siis võis olla juba 1989 a jaanuar või veebruar. „Saali pildid tehti siis, kui meid külastas Välisministeeriumi poolt saadetud esindusdelegatsioon Anjalankoskist. Tutvustasin neile Sindi elu-olu ja sel korral me sõlmisime ametlikud sõprussidemed kahe linna vahel, mis jäid veel pikalt kestma kuni Anjalankoski liitmiseni veel suurema territoriaalüksuse külge.”
Linna juubeliaasta erinevad sündmused jaotusid tervele aastale
Elanikkonnale tehti üleskutse korrastada õuealasid ja hoonete ning piirete fassaade. Kogu tegevust kontrolliti. „Korrastasime koostöös majavalitsuse ja kommunaalosakonnaga vabriku ja linna elamufondi fassaade ning õuealasid. Koostöös Eduard Rajandi ja Johannes Juurikaga said parema väljanägemise Sindi pargid ja haljasalad. Kogu linnas oli asutustele ja organisatsioonidele ülesanded ja territoorium ära jagatud,” meenutab kunagine linnapea. Sel puhul sai uue välimuse ka Pärnu mnt 27a ühiselamu, mis on omal moel kestnud ja kulunud kuni tänaseni.
„Meie linna pidustuste ja ürituste kulminatsioon pidi esialgselt saabuma kevadsuvel, aga kuna vabariiklik spordiühing Kalev pöördus minu poole ettepanekuga siduda pidustused veel teisegi tähtpäevaga, milleks oli augustis toimuv „Eesti ujumissport 75“, siis viisimegi lõpp-pidustused üle augusti algusesse.” Palmissaare sõnul oli Eesti ujumisspordi häll Sindis ühes oma kuldujujatega. „Eks ikka seetõttu valitigi Eesti ujumisspordi juubeli tähistamiseks Sindi. Nädala jagu toimunud erinevate ürituste hulka kuulus koostöös Vabariikliku Spordiühingu Kalev nõukoguga triatlon, milles osalesid võistkonnad üle Eesti ja mis toimusid sel ajal veel igati korras ja nõuetele vastavas Sindi väliujulas.”
Juubeliaastal peeti Sindis ka tähtsündmusele pühendatud väikelinnade suvespartakiaad. Spordisündmust vedas linnapea koostöös ühiskondliku spordinõukoguga, mille esimeheks oli nüüdseks manalasse lahkunud Sindi gümnaasiumi kehalise kasvatuse õpetaja, hiljem direktor Ervin Vilepill. Nõukogusse kuulus teiste hulgas praegugi gümnaasiumis töötav kehalise kasvatuse õpetaja Nanni Kull.
„Seltsimaja eestvedamisel toimus Sindis missi valimiste õhtu, mis oli küll esialgselt planeeritud koos vetevana ja näkineidudega väliujulasse, aga et ilmad pöörasid väga vihmaseks ja külmaks, sai see üle viidud klubi seinte vahele.” Nalja ja elevust pakkus see üritus kuhjaga.
Muinsuskaitseamet tegi ettepaneku paigaldada Sindi ajalooliselt olulistele hoonetele mälestustahvlid. Valituks osutusid Eesti Tarvitajate Ühisuse maja (praegune muuseum), rullikuur ja Pärnu mnt. 55 hoone. „Tutvustasin põgusalt nende lugu, kaasates ka kunagise linnasekretäri Olga Kalda. Külalisena kutsuti kohale Aadu Must, kes oli mõni aasta varem üllitanud ajaloolise ülevaatega raamatu Sindi vabrikust ja põgusalt ka linnaelust. Ta viibis kohal, kui avasime mälestustahvlit tarvitajate ühisuse majal. Kõne pidas seal hr. Kiisk (eesnime kahjuks ei mäleta), kes oli otseselt selle kooperatsiooniga seotud.” Palmissaar räägib, et kuna oli nädala ürituste kulminatsioon, ees ootas õhtune suurüritus piduliku rongkäigu, kontserdi ning rahvapeoga Sindi väliõhupidustuste kompleksis, siis oli nüüdseks lammutatud kutsekooli ette katuse alla üles rivistatud Pärnu puhkpilliorkester, et elanikkonda äratada ja tervitada hommikuse kontserdiga.
Õhtul leidis aset finaal-pidu, mis algas piduliku rongkäiguga uue vabriku väravast ja suundus puhkpillihelide saatel läbi linna Pärnu jõe äärde lauluväljakule. Videos näeb kaadreid raekoja eest möödumisest. Tornis lehvis Sindi lipp, aga rongkäigu peas liikus sinimustvalge. Küllap on huvitav teada sedagi, et Palmissaar tahtnuks juubeliks heisata raekoja torni sinimustvalge lipu, aga Pärnu parteimajas oldi sellele kategooriliselt vastu. Meenutuseks, et sama aasta aprilli keskpaigas toodi Tartu muinsuskaitse päeval välja kolme eraldi kangana sinine, valge ja must lipp.
Laululava polnud siis veel lõpuni valmis ehitatud. „Metallkonstruktsioonid olid küll püstitatud, katus ja kõrvalruumid ootasid veel ehitamist. Aga katus sai ajutise katte ja pidu peeti ära. Oli kohutavalt tuuline ja ajutiste vihmahoogudega päev.” meenutab Palmissaar.
Laululava ajutise varikatuse serva kaunistas Sindi vapp, tantsupõrandal asuvatele alustele asetati kaks rongkäigus kantud sinimustvalget lippu. Viivi Palmissaar heiskas lipuvardasse Sindi linna lipu.
„Andsin seal ülevaate linna hetkearengust, tänasin kõiki tegijaid ja toetajaid linna tänukirja ja suveniiridega. Üks säilinud mustvalge foto meenutab hetke, mil laululavale on tulnud linna õnnitlema ja tunnustama tollane Pärnu linna parteikomitee esimene sekretär Kersti Rei ja Pärnu linnapea Rein Kask. Nende kõrval näeb vabriku direktorit Neeme Roosimägi. Laua taga seisan mina koos linnasekretäri Lia Orasega. Pildil näeb ka tervet pidu ähvardavat tumedat pilve.” Palmissaar ütleb seda fotot vaadates, et fotosid sellest ajast palju ei ole. Siiski oli linnavalitsuse poolt kutsutud filmima Sindi oma mees Mihkel Saar. Pärnu linna poolt oli saadetud samuti keegi filmija – nii et tegelikult valmis linna juubelipidustustest kaks videofilmi erinevatelt autoritelt, mis mõlemad võiksid olla Sindi muuseumis,” lausub Palmissaar.
Pärast kontserti suundus kutsutud külaliste seltskond linnavalitsuse saali, kus toimus bankett. Lauluväljakul jätkati rahvapeoga.
Linna sünnipäevad lähiminevikus
Sindi sünnipäevasid pole suurejooneliselt tähistatud mitte üksnes ümmarguste numbritega tähtpäevadel. Linna 71. sünnipäeval – tervelt jumalatosin aastat tagasi – kogunes arvatavalt sadakond inimest raekoja ette pidulikule sündmusele, mis jättis Sindi ajalukku märgilise tähise. Tollase Sindi seltsimaja juhataja Priit Kase ja tema mõttekaaslaste algatusel heisati linna raekoja torni lipumastis lipp, mis lehvib nüüd alaliselt ja ööpäeva ringselt tänini. Esimese mastilipu muretsemiseks kogusid linnakodanikud vajaliku summa raha. Annetajate nimed on Priit Kask, Vallo Vaargas, Ene Michelis, Mati Michelis, Anne Pusse, Riina Soomre, Ilme Prenge, Ain Keerup, Marika Kask.
Esimese lipu tõmbas vardasse Priit Kask. Tema asendas sama lipu täpselt aasta hiljem ka uue sinimustvalge vastu, sest tolle trikoloori materjal ja lisaõmblused pidasid nõnda kaua sedavõrd hästi vastu. Hiljem on tulnud lippe siiski sagedamini vahetada. Esimene lipp anti väärtusliku museaalina hoiule Sindi muuseumisse. Hiljem kinkis linnavalitsus erilise au väljendamiseks üksikud hea väljanägemisega maha võetud lipud silmapaistvatele viljetegelastele. Sindi gümnaasiumi direktor Ain Keerup sai lipu kingituseks 50. sünnipäeval. Raeküla Vanakooli keskusele kingiti koguni kaks lippu, mida nad saavad kasutada igal aastal korraldataval Uhla-Raeküla jooksul.
2009. aasta 1. mail mindi rongkäigus pidulikule tähtpäeva aktusele seltsimajja. Hiljem pole enam linna sünnipäeval selliselt puhkpilliorkestri saatel mööda Pärnu maanteed sammutud, küll aga muudel juhtudel: lipu päeva ning iseseisvuspäeva tähistamisel.
2013. aastal tähistas Sindi linn 75-ndat juubelit erilise uhkustundega, sest sintlased täitsid riigi esimese presidendi ees oma auvõla. Paljude annetajate rahaga osteti ja paigaldati raekoja torni kell. Vabariigi Presidendi kantseleiga kooskõlastatult nimetati ajanäitaja Presidendi kellaks. Kogu asjaajamise eestvedaja oli praegune Riigikogu liige Marko Šorin. Selleks juubeliks valmis peamiselt sama mehe poolt koostatult ka album „Sindi elu piltides”, millest tehti mitu kordustrükki.
2015. aastal tuli Sindis Krulli kohvikut pidav abielupaar – Kadri Kärg-Varris ja Urmas Varris – mõttele algatada linnakeses päris uus traditsioon. Ühiselt koos paljude innukate abilistega otsustati 1. mail tähistada Sindi linna sünnipäeva laada ja sisuka viljekavaga. Päeva heale kordaminekule aitasid kaasa linnapea Marko Šorin, seltsimaja juhataja Anneli Uustalu, kommunaali juhataja kt. Heli Ruus, Sindi gümnaasiumi õpilased, Mart Nõmm, Elmo Mollok, Alice Laanemaa, Virgo Vellend, Margus Kask, Fein Elast Estonia, Pajo trükikoda ja teised.
1931. aasta 13. novembri Kaja kirjutas, et Sindis peetakse igal nädalal turgu. „Nüüd on sinilased otsusele tulnud, et Sinti tuleks ka laat asetada. Alewielanikel enestel muidugi waja ei ole aga eks maaelanikud saa siis alewi kauplustesse ja kõrtsi jätta omab sendid.“ Sellest võib järeldada, et pea 90 aastat tagasi peeti Sindis esimest laata. Hiljem olevat veel midagi üritatud, aga nüüdseks manalasse lahkunud elupõline Sindi elanik Juhannes Kask teadis viis aastat tagasi kinnitada, et midagi nii suurt pole Sindis varem toimunud, kui Varrised korraldasid. Nemad vedasid algatust veel mõnda aega kuni traditsiooni jätkamine läks üle uute tegijate kätte.
2016. aasta jäi meelde sellega, et linna sünnipäeva ja laata külastas Jaapani suursaadik Yoko Yanagisawa.
Linna 79. aastapäeva tähistamine pühendati Varriste eestvõttel Sindi 180 haridusaastale ja Julius Friedrich Seljamaale, kelle auks püstitatava mälestusmärgi toetuseks korraldati oksjon. Marko Šorin tegi mitu ekskursiooni Sindi kooli ajalukku. Paljude teiste Sindi gümnaasiumi vilistlaste hulgas külastas Sindit ka teleajakirjanik Anu Välba, kes lausus tunnustavaid sõnu SG Reporterit toimetavatele õpilastele. Tundes head meelt oma noorte koolivendade ja -õdede üle ütles Välba, et tegemist on väga hea tasemega, mis kohati võib täiesti nende oma majas tehtavate saadetega konkureerida.
Muidugi jätkati kolmandat aastatki laada ja meelelahutusliku kavaga.
Sindi linna 80. sünnipäeva hommikul avas Sindi gümnaasiumi seitsmenda klassi õpilane Kaur Kasemaa Sindi muuseumis näituse, kus võis näha tema poolt kodulinna juubeliks koostatud fotoalbumi „Sindi eile ja täna“ pildimaterjali. Samal päeval toimus Sindis riigi esimese tammepargi istutamine. Kevadlaada ja linna sünnipäeva peakorraldaja oli vahetunud. Eestvedajateks tulid MTÜ Loovus-looduskoda Rannarada juhatuse liige Ülle Ots, Alice Laanemaa ja seltsimaja juhataja Anneli Uustalu. Linna ümmarguse juubeli auks kavandati kogu päev ajaloohõngulisena, teemaks valiti Eesti Wabariik kolmekümnendatel.
Ka möödunud aastal jätkas laada ja linna sünnipäeva tähistamise korraldamisega tunamullu alustanud trio: Ülle Ots, Alice Laanemaa, Anneli Uustalu. Kuivõrd igal aastal seoti linna sünnipäeval korraldatud laat teatud kindla teemaga, siis jätkati selle tavaga ka 2019. aastal ja keskenduti 125-aastasele Sindi lasteaiale.
Kulsini vedamisel
Ülle Ots räägib, et tänavuse Sindi linna sünnipäeva ja laada läbiviimiseks loodi käesoleva aasta alguses MTÜ Kulsin, mis loodetavasti ka järgnevaid laatasid vedama asub. Uue kodanikeühenduse loomise vajaduse tingis asjaolu, et seni on korraldajateks olnud erinevad organisatsioonid ja osapooled sageli vahetunud. Asutatud MTÜ seab oma eesmärgiks korrastatud viisil kodanike algatuste eestvedamise, et arendada väikelinna viljega seonduvat laiemalt, tehes seda läbipaistvalt ja innovaatiliselt. „Kulsin teeb nii laada kui ka muude tulevaste projektide puhul koostööd kohaliku kogukonna inimeste, organisatsioonide ja vabatahtlikega. Ühing on kolmeliikmeline, kus kõik – Anneli Uustalu, Alice Laanemaa ja Ülle Ots – kuuluvad ka juhatusse.
Sindi Laat 2020 taheti pühendada Sindi seltsimaja 55. ja Sindi segakoori 150. aastapäevale. Paraku traditsiooniliselt linna sünnipäevale plaanitud kavatsus lükkub eriolukorra tõttu uue kava järgi 12. septembrile. Millise nime all see välja kuulutatakse, on hetkel veel kokku leppimata.
Ajalooliste fotode valiku Sindi linna viiekümnenda juubeli tähistamisest tegi ära ja skanneeris digitaalseteks piltideks Sindi muuseumi juhataja Aita Puust, kellele tuleb öelda siiras tänu. Kahjuks ei õnnestunud ootamatu tehnilise probleemi tekkimisel varem kavandatud suurt pildigaleriid artikli juurde lisada. Aga kindlasti avaneb selleks uus võimalus kunagi edaspidi.
Urmas Saard