Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse järgi tuli kinnisvara omanikel käesoleva aasta 1. jaanuariks korrastada ehitisregistri andmed ehk kanda kõik üle 20 ruutmeetrise ehitusaluse pinnaga hooned ehitisregistrisse.
Pärnu linnavalitsuse ehitusjärelevalveteenistuse juhataja Maire Niguli sõnul ei tähenda tärmini möödumine seda, et ehitisregistrisse seni veel kandmata hoonete andmeid enam korrastada ei saaks või asuks omavalitsus registrisse kandmata hoonete omanikke karistama.
„Kõik kinnisvara omanikud, kes ei jõudnud 1. jaanuariks oma kinnistul asuvaid ehitisi ehitisregistrisse kanda, saavad seda jätkuvalt teha, sest neid hooneid, mille osas on andmed jätkuvalt puudulikud, leidub veel üksjagu,“ ütleb Nigul.
Riigi aadressandmete süsteemi andmete kontrollimise ja korrastamise käigus on ilmnenud, et Pärnus asuvad puudulike andmetega hooned enamjaolt osavaldades. Pärnu keskuslinnas leiab ehitisregistrisse kandmata ehitisi harvem.
Oma kinnistul asuvate ehitiste andmeid saab igaüks ise kontrollida ehitisregistri kodulehel www.ehr.ee. Üle tasub vaadata ka hoone(te) nõukogudeaegsed hooneregistri dokumendid ja kontrollida, kas need on ikka ehitisregistrisse üle kantud.
Kui andmed vajavad korrastamist, siis tuleb pöörduda kodulähedase osavallakeskuse järelevalveinsener-menetleja või siis linnavalitsuse ehitusjärelevalveteenistuse poole.
Hoonete ehitisregistrisse kandmine ja korrektne dokumentatsioon on vajalik eelkõige kinnisvaraomanikule endale.
„Kinnisvara dokumentatsiooni kontrollivad pangad siis, kui inimene soovib näiteks kinnisvara tagatisel või kinnisvara ostuks laenu võtta. Ehitiste seaduslikkus on oluline ka kindlustusfirmade jaoks,“ selgitab Nigul.
Registrisse kandmata majja ei ole ka võimalik end sisse kirjutada, kuna sellisel ehitisel puudub aadress.
KU päevatoimetaja