2018. aastal algatas Eesti Folkloorinõukogu koostöös Eesti Rahvakultuuri Keskusega aktsiooni “Hakkame santima!”, mille eesmärgiks oli elavdada meie põliseid mardi- kadrisanditavasid.
Nende aastate jooksul on toimunud hulgaliselt eripalgelisi sündmusi – rahvusvahelisi festivale, koolitusi, kontserte, sanditajate rahvaloendusi ning valminud on kodulehekülg hakkamesantima.ee. Loomulikult on kõik päädinud sellega, et tuhanded pärimussõbrad on käinud mardi- ja kadrilaupäeval sõpradele-tuttavatele õnne jagamas.
Kui varasemalt käisid santimas pigem vallalised abieluealised mehed, siis tänapäeval on santijatest umbes 80% lapsed
Mardi- ja kadripäeva tähistamine on meie mail iidne tava, mis on sajandite jooksul tublisti muutunud. Kui varasemalt oli sanditaja surnud esivanemate hingede kehastaja, siis tänapäeval pigem meelelahutaja. Santijate vanimaks kihistuseks peetakse loomamaskeeringuid (sokk, hani, karu), hilisemal ajal lisandus selle kõrvale traditsiooniline mardi- või kadripere. 19. sajandi lõpul meeldis sanditajatele riietuda moodsateks ametimeesteks nagu kroonu- või pritsumees, koolmeister, korstnapühkija. 20. sajand lisas juurde aga populaarsed raamatu, mängu- ning multifilmide tegelased. Sajandite jooksul on muutunud ka sanditajate sugu ja vanus. Kui varasemalt käisid santimas pigem vallalised abieluealised mehed, siis tänapäeval on santijatest umbes 80% lapsed, kuid trend näitab üha enam, et täiskasvanud on hakanud ohjasid taas enda kätte võtma.
2023. aastal on võetud sihiks uurida välja, millised mardi- ja kadrisandid kõnetaksid 21. sajandi inimest. Selleks kuulutasime välja ideekonkursi “Aita leida 21. sajandi mardi- ja kadrisant“. Osalemisel puudub vanusepiirang. Ideekonkurss lõpeb 25.novembril, komisjon teeb oma valiku 4. detsembril.
Täpsemad konkursitingimused leiab SIIT!
KU päevatoimetaja