Lota Vana, Võrumaa Arenduskeskuse kommunikatsioonispetsialist
Lota Vana
Seekordne noorte laulu-ja tantsupidu oli Võru maakonnale märgilise tähendusega. Nii laulu- kui tantsupeol võis kuulda võro keelt, näha laval kohaliku kultuuri edasikandjaid ning näiteks isegi tantsupeo muusikalise juhi juured on Setomaal.
XIII noorte laulu- ja tantsupidu algas 30. juuni hommikul piduliku liputseremooniaga. Kuue peol esineja seas oli kahel Rõuge 2.-3. klassi rahvatantsurühma Präänikud tantsijal Oskar Hallopil ja Annika Mirkal samuti austav ülesanne assisteerida riigilipu heiskamist Pika Hermanni tornis.
Kõige rohkem on aga kõneainet pakkunud laulupeol esitatud Mari Kalkuni võrokeelne lugu “Sata-sata!”, mida lugu korrates autor ka ise dirigendipuldist kaasa laulis. Sama lugu kõlas kahel päeval ennelaulupidu ka tantsupeol, kus segarühmade esituses võis näha Maido Saare loodud tantsu “Elotähti”. Lugu sai nõnda populaarseks, et Madis Hindrele Vikerraadios antud otseintervjuus kaks Tõrva neidu just seda laulu näidisena repertuaarist esitasid.
Tantsupeo muusikaline juht oli endine noorsootska
Tantsupeol oli kokkupuutepunkte Võru maakonnaga aga isegi enam. Nii tantsupeo proloogis kui ka vahetult enne finaali kõlanud muusikapala “Tsillokese tähe” autor on Võrumaa pärimusmuusik Anu Taul. Muusik kandis loo ise peo alguses ette. Lisaks oli Taul 1.-2. klassi tantsijate tantsu “Vikerkaart otsman” muusika autor.
Ka tantsupeo kunstilise juhi Matis Leima juured Võru maakonnas ning ta on isegi valitud 2021. aastal Setomaa noorsootskaks.
Rahvamuusikapidu jättis osalejatele sügava mulje
Pillipidu on toimunud kõrvuti laulu- ja tantsupeoga alates 2009. aastast. Sel aastal toimus kontsert Vabaduse väljakul. Varem on pillipeo kontsert toimunud Raekoja platsil, Kalevi staadioni või laulukaare läheduses.
Võrumaa pillilapsed võtsid osa kandle- ja akordioniliigi kavast ja koondorkestrist. Vastseliina muusikakool osales koondorkestris. Laval oli 330 pillimeest ning kokku osales pillipeol 830 noort pillimeest. Meie maakonnast osales rahvamuusikapeol kuus kollektiivi.
Rahvamuusikapeo “Päriselt” loomingulise meeskonna toimkonda kuulusid Võru maakonna rahvamuusika kollektiivide juht, muusik ja õpetaja Kadri Lepasson kannelde liigijuhina ning muusikaõpetaja, koorijuht Cathlen Haugas akordionite liigijuhi assistendina. Muuhulgas oli rahvamuusikapeo noorim osaleja just liigijuht Kadri Lepassoni äsja sündinud poeg.
Võrdselt laulu- ja tantsupeoga olid tunded ka rahvamuusikapeol ülevad. “Meid on üks väike seltsike, kui merevee sees saareke….Selleks korraks kõik palad siis mängitud. Nii ilus, et lausa valus. Ja süda rõõmustab! Suured tänud toimekale toimkonnale, et see pidu just selline tuli,” väljendas Võru Loovuskooli pilliringi juhendaja Mare Visnapuu mõtteid ja tundeid peale pidu.
Vastseliina Muusikakooli pilliklubi juhendaja Kersti Kamberg oli sama meelt: “Mulle meeldis väga Raekoja platsi 2009. aasta kontsert, aga kõige rohkem selle aasta kontsert. Ma arvan, et sel aastal oli kindlasti publiku rekord! Pinke oli vähe, aga inimesed nautisid kolmetunnist kontserti seistes ja kaasa tantsides. See oli super vaatepilt!” Ta lisas, et repertuaaris oli nii arhailist rahvamuusikat, kui ka moodsamaid rahvamuusika seadeid.
Rongkäigus osaleti nii uue kujunduse kui ka saunavihtadega
Võru maakond oli rongkäiguks hästi ettevalmistatud ning rahvatantsijate, muusikute, lauljate, juhendajate ning teiste maakonna esindajate vahel võis näha uhiuusi maakonna sümboolikaga elemente. Rongkäigu visuaalide looja kunstnik Epp Margna ja tehniline teostaja AdExpert OÜ.
Visuaalide loomisel kasutati avalikul korjel saadud lühikesi võro – ja setokeelseid väljendeid. Idee kannab looduse ja elukeskkonna väärtusi rohelistes toonides kaheksakand looduse väe kandjana ja samas ka hoidjana. Tumepunane värv kaheksakanna südames ja mujal kujunduses viitavad Setomaa kultuuriruumile Võru maakonna sees. Võrumaa ja Setomaa väärtustavad oma puhast loodust, peavad pühaks oma maad, oma keelt ja kultuuri!
Piirkonnale omaseid elemente võis leida aga rohkemgi. Näiteks oli Rõuge vald võtnud ühes värsked saunavihad tähistamaks käesolevat sauna-aastat.
Kogu peo võib aga võtta kokku Silvi Jansonsi sõnadega: “Võru maakonna noor laulu- pilli- ja tantsuvägi pärit säält, kus Kuksina ja Munamägi. Seal põlised kultuurimaad: Setomaa ja Võromaa”
XIII noorte laulu- ja tantsupidu arvudes
Kokku lähetati peole Võru maakonnast 1040 esinejat. Neist laulupeol osales 659, tantsupeol 327 ning rahvamuusikapeol 32. Võru maakonna staabis oli kokku 22 abilist.
Võrumaa Arenduskeskus tänab kõiki, kes Võru maakonda peol väärikalt esindasid!