Keskkonnaminister allkirjastas kümmekond päeva tagasi kanakulli 41 uue püsielupaiga kaitse alla võtmise. Ekspertide hinnangul on nüüd Eestis kaitse all üle 56 protsendi kanakulli pesapaikadest.
„Kuna kanakulli elupaigavalikut ja pesitsust mõjutab enim lageraie, on uute püsielupaikade moodustamine igati õigustatud,“ selgitas muudatuse vajalikkust Keskkonnaministeeriumi looduskaitseosakonna juhataja Taimo Aasma. „See samm suurendab elurikka kaitsealuse metsa pindala Eestis ja lisaks kanakullile saavad kaitset ka teised liigid, kes vajavad elupaigana vanemat metsa.“
Eestis pesitseb hinnanguliselt 400-600 kanakullipaari, eelmise sajandi lõpul oli nende arvukus kaks korda suurem.
Püsielupaikade moodustamine on aidanud kaasa selle linnuliigi kaitsele
Kanakull on Eestis teise kaitsekategooria liik. Püsielupaikade moodustamine on aidanud kaasa selle linnuliigi kaitsele ja võimaldanud kanakulli asurkonnal püsida viimasel ajal stabiilsena.
Uute ja laiendatavate püsielupaikade kogupindala on 1656,23 ha, millest 1490,9 ha moodustavad sihtkaitsevööndid ja 165,33 ha piiranguvöönd. Uutes sihtkaitsevööndites on ekspertiis kindlaks teinud 59 ha vääriselupaiku, mis tähendab, et seal on ohustatud ja haruldaste metsaliikide esinemise tõenäosus suur.
Kanakullielupaikade lisandumisega suureneb rangelt kaitstavate laane-, sooviku-, salu- ja loometsade pindala 435 ha võrra. Sihtkaitsevööndisse jääb 202 ha laanemetsi, 6 ha loometsi, 44 ha salumetsi ja 183 ha soovikumetsi. Väärtusliku metsa kaitse alla võtmist toetavad ka ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegia ja metsastrateegia.
KU päevatoimetaja