Fotogalerii
Tartu Ülikooli Pärnu kolledži väärikate ülikooli õppuritega buss jõuab päris Läti piiri äärde. Taskutelefon piiksub ja edastab sõnumi, milles palutakse tähele panna, et Lätisse sisenemisel peavad kõik inimesed olema veebisaidil registreeritud. Meid see siiski ei puuduta, sest buss teeb pöörde vasakule ilma lõunanaabrite juurde põikamata. Sõidame piki riigipiiri, kus kusagil teiselpool teeäärset kraavi tuleks endast juba Läti riigile märku anda.
Oleme teinud sedakorda parema valiku. Lähenedes Uue-Jaani talu hoonetele, sammub üle punase vaiba meile vastu kahemeetrine mehemürakas, käed kõrgele üles sirutatud, mis teeb mehe veelgi suuremaks ja auväärsemaks. Rõõmsal meelel tervitab ta meie saabumist nii võimsal häälel, et kostab küll vist üle kogu tema valduse. Ja siis osutab peremees meilegi au astuda mööda punast vaipa edasi. Saame tuttavaks: meie ees seisab Uue-Jaani talu peremees Taavi Lass, kes on oma maalapil juba paarkümmend aastat vägevalt rassinud, müüre ja raudkiviaedu ladunud. Teinud kõike seda põnevat, mida siin uudistamas käiakse.
Põlvest-põlve pärandatud talu on majandatud sama suguseltsi käes juba tsaariajast peale. Praegune omanik rassib tõsisemalt juba alates 17. eluaastast saadik. Tegemise väe, osavad ja töökad käed päris Taavi teadjate sõnul oma vanaisalt Jaanilt. Uue-Jaani talu on ehitatud ja edendatud kire ja suure hingega. Mulluse suve alguses valmis kõige uuem ehitus, külaliste maja. Eriliseks teeb talu see, et ehitamisel kasutatavaks materjaliks on valdavalt looduslik või taaskasutust leidnud kraam.
Rohket taaskasutust selgitab asjaolu, et Häädemeeste Taavi Lass on lammutusfirma Lustrum juhataja, kes leiab säästliku eluviisiga mehena tarbetuks muutunud kividele, puidule ja muule träänile otstarbeka uuskasutuse. Ladusalt voolava jutustuse voost tabab kõrv lõputu hulga näiteid, kust midagi on lammutusest prügimäele viimata jäetud ja taaskasutusse võetud. Kohviku esise terrassi jalgealust katavad Pärnu Vallikääru lava lammutuse käigus kõrvale pandud tammepakud. Samuti saab kõndida ja tantsida omaaegse Sakala keskuse müürikividel. Ka kõrvalhoonet ilmestab tükike Sakala keskusest. Aidapõrandat katavad Raekoja platsi maja kivid. Vääna koolimaja palkidest ehitati väliköögi sein, aknad veeti kohale raadiomajast. Kasvuhoone tuli botaanikaaiast.
Järv on süvendatud nelja meetri sügavuseks. Paat, millega võib veel liuelda, kinnitub köiega miinisadamast saadud pollari külge. Järvele on ehitatud järvemaja ja selle juurde viiv sild. Järvest lubatakse püüda valget amuuri ja karpkala. Aga neid on põnev saiapuruga toita ja nõnda veepinnale vulpsama meelitada, et hea õnne korral ka pildistada. Vesi ei ole läbipaistev, et kogu vee-elu jälgida. Kuid vee paneb rohkem elama väike purskkaev.
Küüni, talli ja lauta on Taavi kogunud ajas üha enam väärtustuvat vanavara. Museaalide hulgast leiab palju huvitavat ja isegi ootamatut. Muu hulgas näeb tükikest Eesti lähiajalugu: kivimurdu monumendist, mis taasiseseisvunud riigis suure hulga immigrantide ja nende järeltulijate seas siserahutust tekitas.
Uue-Jaani talusse tullakse lisaks arhitektuurilise vaatamisväärsuse imetlusele teistsugustelgi põhjustel. Külalistemaja Mõisahärra tuba ootab romantikuid. Pakkuda on veel Jahimehe tuba ja
Talupoja tuba, et veidi pikemalt peatuda kaunis paigas. Meenutame, et 2014. aasta suvel toimunud Kabli päikeseloojangu festival alapealkirjaga “Piirist piirini” algas ja lõppes samuti Uue-Jaani talus. Vahepeal on siin toimunud palju muudki ja nii jätkub see külastajate arvates kahtlematult edaspidigi.
Urmas Saard
Samal teemal:
AVATUD TALUDE PÄEVAL RIINA JA TAIVO JUURES
PUUSEPPADE METT NÕUAVAD NII MÕMMID KUI PALJUD TARBIJAD
VÄÄRIKATE AVATUD TALUDE PÄEV ALGAS SILLAOTSAL VANATEHNIKA JA ROKKIVA REBASEGA