Harjumaal asuvas Lagedis on koorilauluvaimu hoidjaks ja edendajaks segakoor Heliand. Koor on esinenud nii paikkondlikel, kui ka üleriigilistel laulupidudel, samuti isamaalisel sündmusel Vaba Rahva Laul. Alates 2019 aastast juhatab koori dirigent Ragne Rüütelmaa. Tema ja teiste koorilauljate jutust sai kokku pandud lugu ka Külauudiste infoveskile.
Millised on üldse olulisemad märksõnad Lagedi vaimsuses ja millise väärtuse annab sellele paigale koorilaul?
Lagedi on Tallinna linna lähedust arvestades küll väike alevik kuid kaugeleulatuva ja mitmekülgse kultuuritegevuse ajalooga.
On teada, et Lagedi koolimajas tegutses kunagi rahvamaja kus tegutsesid erinevad ringid: rahvatantsuring, orkester, naisansambel, solistid, näitering. Esineti eelkõige Lagedil, aga ka Aruküla kultuurimajas, Jõelähtme rahvamajas, Vaskjala külas Rae koolimajas, Tallinnas Nõmme kultuurimajas ja tselluloosivabriku klubis Tallinnas. Tegutses ka lastering, kus koolieelikutele õpetati laule, tantse, laulumänge. Seega, Lagedil on kultuurist väga lugu peetud, kuid kahjuks jäi see rahvamaja likvideerimisega seoses 1967. aastal soiku.
Uuesti hakkas kultuuripisik levima paarkümmend aastat tagasi, kui kool sai huvijuhi ametikoha ning lisaks lastele hakati kaasama ka täiskasvanuid. Tekkis segakoor ja näitering. Praeguseks tegutseb Lagedil ka huvistuudio Õhin, kus lisaks lastele on õhinal tegutsemas ka naisrahvatantsurühm.”
Kümnenda tegutsemisaasta puhul andsime välja plaadi “Hetked teel”
Lagedi segakoor Heliand tähistas Eesti Vabariigi 100. juubeli aastal kümnendat aastapäeva. Kuidas tekkis idee koori loomiseks ?
Heliland loodi 2008. aastal Lagedi põhikooli muusikaõpetaja Silja Tammelehe eestvedamisel. Tulid kokku lauluhimulised mehed ja naised, kes murdsid kaua kestnud vaikuse täiskasvanute koorilaulus. Nõudlik ja suurte kogemustega dirigent seadis hoolega lauluhääled kokku kõlama ning 10 aasta jooksul jõuti oma küla lavadelt üleriigilistele laulupäevadele, kahele üldlaulupeole, võistulaulmisele, anti kontserte Eestis, Lätis ja Peterburis. Kümnenda tegutsemisaasta puhul andsime välja plaadi “Hetked teel”. 2019. aastast alates laulame noore dirigendi Ragne Rüütelmaa juhatamisel.
Kui palju on kooris liikmeid ja kuivõrd nende arv on läbi aegade muutunud?
Lagedi segakoor on olnud läbi kümnendi väike kodune kollektiiv, kus liikmeid püsivalt kuueteistkümne ringis. Kokku on kooris laulnud 35 lauljat, kellest viis on meie ridades koori asutamisest tänaseni.
Mitmed segakoorid kurdavad meestenappust. Milline on Lagedi kandi meeste lauluhuvi?
Oleme veendunud, et Lagedi kandis on mehi, kellel lauluhuvi täiesti olemas. Tundub aga et, enamasti on meesterahvad tööga väga hõivatud ja ei julge võtta kohustust kooriproovides käia. Meil on mehi vähe, aga nad on võimsad ning me hoiame neid väga. Tenoreid kipub nappima ja neid asendavad hetkel kaks imelist alti. Siinkohal tahaks julgustada kõiki mehi – leidke ikka laulmiseks aega ja küll tunnete varsti, mida koorilaul pakkuda võib!
Kuidas sai segakoor Helinad endale nime?
Heliandi nimi on tulnud meie kooriliikme Anne-Ly ideena, kes omakorda ammutas inspiratsiooni lapsele etteloetud unejuttudest. Nimelt olevat seal tegutsenud haldjas Helianne. Koorile pakutud nimi meeldis väga, aga kõlas naiskoori nimena. Meeste sõnaõigusega kohandati nimi segakoorile sobivamaks – Heliandiks, mis sümboliseerib nii „heli andmist“ kuulajatele kui ka andi ehk kingitust koorile, kes saab laululusti välja elada.
Kuuldavasti teeb Lagedi segakoor proove Lagedi kooli hoones. Kas kohalik kool on ka koori kasvulava?
Läbi aegade on kooris laulnud mitmed kooli vilistlased ning õpetajad. Praegusel hetkel on laulmas kaks õpetajat ja vilistlane ning mitmeid endisi ja praegusi lapsevanemaid. Loodame, et tulevikus leiab ka rohkem Lagedi koolis õppinud noori tee meie koori.
Koroonaaeg takistab paljudel kooridel proovide läbi viimist. Millised on alternatiivsed väljapääsud?
Alates 2019. aasta sügisest on Heliandi uus koorijuht Ragne Rüütelmaa. Noore ja nutika koorijuhina on ta suutnud välja pakkuda leidlikud lahendused koori repertuaari omandamisel. Kasutame keskkonda Zoom, võimalusel kohtume üks-ühele ning eriti hästi aitavad häälepartiid selgeks õppida häälerühmadele salvestatud lindistused.
Mitmendat korda on segakoor Helinad osalenud sündmusel Vaba Rahva Laul? Millise laengu annab see sündmus koorimuusikale, eestluse elujõu hoidmisele?
Heliand on osalenud alates 2016. aastast kolmel Vaba Rahva Laulul: Kuressaares, Põlva Intsikurmus ja Haapsalus. Iga-aastane võimalus koos oma rahvaga eestlastele olulisi laule laulda on võimas kogemus ja hoiab koorilauljate vaimu virgena laulupidude vahelisel ajal.
Vaba Rahva Laul on toimunud erinevates paikades. Kuivõrd need väärikad paigad sündmusele oma võlu annavad? Näiteks kuidas kõlasid laulud möödunud aastal Haapsalu lossimüüride vahel?
Iga asukoht on andnud sündmusele oma väärikuse aktsendi. Vaatamata vihmasajule ja koroona ohule tuli Haapsalu Vaba Rahva Laulule kokku arvestatav hulk laululustilisi inimesi. Meie koorist jäid pooled lauljad ka erinevatel põhjustel tulemata, aga need, kes käisid, olid väga rahul ja laetud hea energiaga.
Millised on ootused tänavu Rakveres toimuvale Vaba Rahva Laulule? Ehk on segakoor Heliand varemgi Rakveres esinenud?
Rakvere on koht, kus Heliand veel esinenud ei ole ja ootame põnevusega suursündmusel osalemist. Samuti annab sündmusele erilise jume Rakvere Vallimäe vabaõhukeskus.
Kui pikaajalised on teie enda seosed Lagediga. Kuidas teist sai segakoori Heliand dirigent?Kes enne teid koori juhatasid?
Otsest seost minul Lagediga ei olegi. Sain pakkumise Rae Kultuurikeskuse kaudu pooltteist aastat tagasi ning nende rōōmsameelne seltskond sobis mulle koheselt. Olen ise näinud alati seda kui “ju oli määratud nii minema” minu sattumist sinna koori ette.
Millised on segakoori Heliand tuntumad traditsioonid?
Läbi aastate on Heliand osa võtnud igakevadisest Rae valla tantsu- ja laulupeost Jüri Klunker. Kaks korda oleme käinud üldlaulupeol, mitmel aastal esinenud Eesti Segakooride Liidu advendikontserdil Tallinnas ja suvisel laulupäeval Viljandis. Traditsiooniks on saanud ka suve alguse kontserdid Lagedi piirkonna külaplatsidel koos aleviku isetegevuslastega, samuti Rae valla kooride jõulukontserdid ja advendikontserdid Jüri kirikus.
Vahvaks traditsiooniks on olnud hooaja alustamise ja lõpetamise puhul omavahelised koosistumised, kus on mängitud lõbusaid mänge, tehtud koguni näitemängu ja omaloomingulisi luuletusi. Toredad on olnud kontsertreisid Saaremaale ja Hiiumaale (juhuslikult on meie esimene dirigent pärit Saaremaalt ja teine Hiiumaalt).”
Jaan Lukas
Samal teemal:
RAKKE NAISKOOR OOTAB ELEVUSEGA VABA RAHVA LAULU RAKVERE VALLIMÄEL
MERJE KALLIP: VABA RAHVA LAUL OLI NAGU PÄÄSEMINE
MUHU SEGAKOORI JUURED ASUVAD KARSKUSLIIKUMISES
LAULUKOOR KEVADPEALINNAS TÜRIL
VÕNNU KIHELKONNAKOOR ON MEGAÄGE
LEETARI KOOSTÖÖPARTNER ON URMAS LATTIKAS
