Tallinna Metsakalmistul mälestati täna Eesti esimest valitsusjuhti ja presidenti Konstantin Pätsi, kelle kodumulda ümbermatmisest möödus 30 aastat.
Hauale oli rivistunud lipuvalve – Eesti Muinsuskaitse Selts, MTÜ Konstantin Pätsi Muuseum, Kindral Johan Laidoneri Selts, Eesti Vabadusvõitlejate Liit, Westholmi Gümnaasium.
Küünlad olid süüdatud juba enne talituse algust, s.h. kalmukünka trepil.
Mälestuskõnes ütles peaminister Jüri Ratas, et Eesti riigi sünd 102 aastat tagasi ei olnud enesestmõistetav. “Meie riigi loomine vajas esmalt soodsate tingimuste kokkulangemist ning teisalt inimesi, kes tekkinud võimalusi tajusid, mõistsid ning olid valmis meie rahva unistuse nimel kiiresti tegutsema,” ütles ta.
Konstantin Pätsi panus ja tähendus ei olnud tema sõnul vaid Eestimaa Päästmise Komitee või Eesti Ajutise Valitsuse juhtimises, Vabadussõja alguses sõjaministrina teenimises ega peaministri või riigivanema ülesannete ja vastutuse kandmises. “Need mainitud teod olid juba loodud riigi ehitamise ja arendamise koorem. Pätsil oli väga kaalukas roll ka meie vaba riigi loomise eelduste kujundamisel,” lausus peaminister.
Hingepalve lausus preester Justinus ja seejärel toimus pärgade asetamine. Mälestustalitust kaunistas segakoor Meriko. Koor laulis „Ta lendab mesipuu poole“, „Noktürn“, „Kaunistagem Eesti kojad!“
Eesti Muinsuskaitse Seltsi esimees Peep Pillak meenutab riigipea säilmete ülesleidmist Venemaa Tveri oblastist ning presidendi põrmu toomist kodumaale. President Konstantin Päts vahistati koos perekonnaga Nõukogude okupatsioonivõimu poolt 30. juulil 1940 oma kodus Kloostrimetsas ja küüditati Venemaale. Tema asukoht oli kaua teadmata. Riigipea suri 18. jaanuaril 1956 Tveri lähedal Buraševos, kust Eesti Muinsuskaitse Seltsil õnnestus 1990. aasta suvel üles leida tema säilmed.
Viimasena võttis sõna Konstantin Pätsi pojapoja poeg Madis Päts.
Mälestustalitust korraldas Eesti Muinsuskaitse Selts ja MTÜ Konstantin Pätsi Muuseum.
Urmas Saard