Täna ennelõunal keskendus enam kui 400 kuulaja tähelepanu Sindi gümnaasiumi õpilaste jutustusele sellest, kuidas täpselt sada aastat tagasi alanud Eesti Vabariigi ja Venemaa vahelist rahuläbirääkimist saatis veel 1919. aasta lõpuni koletu sõjamöll.
[pullquote]Ajalootund jätkus viienda kuni lõpuklassi õpilastele kooli aulas[/pullquote]Määratud ajal seisis Julius Friedrich Seljamaa monumendi kõrval auvalves Sindi gümnaasiumi liputoimkond, koosseisus kolm gümnasisti: Rainer Aas, Merili Tambu ja Sirelin Kukk. Koolimaja esisele tseremooniaväljakule oli kogunenud terve koolipere: õpilased esimesest kuni gümnaasiumi viimase klassini koos oma õpetajatega. Välja toodi 70 suurt kandelippu ja pisematele jagati veel 30 käsilippu, mis olid hoidmiseks jõukohasemad. Sada lippu tähistas saja aasta möödumist rahukõneluste algusest. Sadade kohalviibinute hulgas võis näha teisigi linnakodanikke.
« 100 sinimustvalget lippu räägivad iseenda eest!
„Just need läbirääkimised avasid tee Eesti Vabariigi rahvusvahelisele tunnustamisele teiste riikide poolt. Meil on põhjust eriliselt uhked olla, sest Tartu läbirääkimiste delegatsiooni viiest liikmest üks oli meie koolikaaslane Julius Seljamaa,” ütles Sindi gümnaasiumi direktor Ain Keerup avasõnas. „Sindi kooli panus Eesti Vabariigi tekkimisse ja säilimisse on olnud märkimisväärne. Seda nii ajalooliselt, kui ka täna. Meie võimalus oma riigi eest seista, on hoida ja väärtustada Eesti riigi sümboleid. Need 100 sinimustvalget lippu räägivad iseenda eest! Olen uhke oma kooli, õpilaste ning õpetajate ja koolitöötajate üle. Ja nüüd annan sõna meie tulevastele riigimeestele Sten Ericule ja Braianile.”
Õpilased Sten Eric ja Braian vahendasid ajaloolaste Jaak Valge ning Hannes Walteri esitatud faktilisi kirjeldusi. Vabadussõja esimene lahing toimus Narvas ja ka viimane puhkes Narvas täpselt aasta hiljem. 1919. aasta 5. detsembril algasid Tartus rahuläbirääkimised. Aga pärast Eestile vastuvõtmatut bolševike poolset nõuet, nagu Eesti ei tohiks sõjaväge pidada kümnekilomeetrilises piiriribas ega kindlustada Narva jõe läänekallast, tugevdas Punaarmee sõjalist survet. Narva rindelõiku koondus 40 000 meest. Eesti sai vastu seada kõigest 15 tuhat kangelaslikku võitlejat.
[pullquote]venelased ei tunginud enam peale[/pullquote]Venelaste viimane meeleheitlik rünnak leidis aset 28. detsembril. Rünnet kaitses Eesti 9. rügemendi 11. kompanii. Sõjaajaloolane Walter kirjeldab olukorda: „Kompanii jooksis verest tühjaks, võideldi labidate, hammaste, tääkide ja granaatidega. Kõikjal vedeles laipu, omad ja vastased segamini. Kompaniis polnud enam ühtki elusat ohvitseri.” Juhtimise võttis üle veltveebel Ilves ja käputäis elus olevaid mehi kuuletus talle. Tulistamine vaibus, venelased ei tunginud enam peale. Mehed vajusid sealsamas unne, üleväsimuses ohtu tunnetamata. Enamik külmus surnuks.
11. kompaniid ei olnud enam, aga 11. kompanii võitis lahingu! Pealetung rauges aasta viimasel päeval. Vaenlane kaotas lahingus surnutena ligikaudu 5 000 punaväelast. Venemaa sõjasihiks oli Eesti sõltumatuse hävitamine, kuid seda ei saavutatud, seega kaotas Nõukogude Venemaa selle sõja. Kahe riigi vahel sõlmiti vaherahu, mis kulmineerus tuntuks saanud Tartu rahulepingu sõlmimisega.
„Poiste kohta tahan öelda, et nad on inimesed, keda usaldan. Eile saavutas Braian Kulp Pärnumaa luulekonkursilt esimese koha ja läheb edasi üleriigilisele võistlusele. Sten Eric Hansen jõuab inimeseks olemise kõrvalt väga hästi õppida ja tšellotki mängida. Mõlemad väga tublid poisid, hää tunne on,” Kiitis nende juhendaja õpetaja Eneli Arusaar oma näiterühma noormehi.
Noorte ajaloolise jutustuse järel mängis Sindi muusikakooli õpilane Kertu Kirke Hansen „Eesti lippu”, mille ta oli selgeks õppinud täiesti iseseisvalt ilma kõrvalise abita.
Koolijuht Keerup ja kooli õpilasesinduse president Pillerin Pihelgas asetasid muusikahelide taustal Seljamaa monumendi jalamile lillekorvi ning süütasid küünla. Sinimustvalge lindiga küünal oli ka Tori vallavalitsuse poolt.
[pullquote]Jaan Poska, Jaan Soots, Julius Seljamaa, Ants Piip ja Mait Püümann[/pullquote]Ajalootund jätkus viienda kuni lõpuklassi õpilastele kooli aulas, kus kuulati õpetaja Lembit Roosimäe ettekannet läbirääkimistel osalenud meeste kohta. Viie diplomaadi nimed on Jaan Poska, Jaan Soots, Julius Seljamaa, Ants Piip ja Mait Püümann.
Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistatakse 2017. aasta aprillist kuni 2020. aasta veebruarini, kui möödub 100 aastat Tartu rahulepingu sõlmimisest Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel.
Urmas Saard
Samal teemal:
Sindi tähistab rahukõneluste algust väärika pidulikkusega
