Kui TÜ Pärnu Väärikate ülikooli suvevaheaega veetvad õppurid Raba talu väravas bussist maha astusid, tervitas neid lustlikul meelel vastu tõtanud perenaine Terje Luik, keda teatakse peamiselt näitleja ja režisöörina, võibolla vähem õpetajana.
[pullquote]Ühtset tervikut moodustav iluaed koosneb Terje sõnul neljast erinevast osast[/pullquote]Kõige rohkem terendas 50+ õppurite silme ette siiski kultusfilmis “Vallatud kurvid” peaosa mänginud 17-aastane neiu, kelle rolliks oli kaksikõdede Mareti ja Vaike kehastamine. Siiski ei sõidetud nüüd Raplamaale Juuru valla Mahtra küla teele selleks, et meenutada 1959. aasta detsembri lõpul esilinastunud filmi menu. Esmahuviks oli iluaed, mida Terje kujundab ja hooldab juba ümmarguselt 15 aastat.
Aga Terje esmane huvi oli kuulda, kas keegi külastajatest on temast ka vanem. Kelmikal naerul küsides pidi ta siiski tõdema, et üliõpilasedki võivad temast eakamad olla. Kiiruga rääkis Terje üht ja teist endastki. 25 aastat elas ta miljonite inimeste linnas Moskvas, sellest 17 aastat teenis meeldiva tööga leiba Kesktelevisioonis. Eestisse tagasi tulles ta päris sellist elupaika ei saanud, mida alguses igatses ja nii leppis Mahtras ühe maha jäetud paigaga.
Mahtras on Terje osalenud ühiskondlikus tegevuses sama suure innukusega nagu ta nüüd toimetab oma 0.8 hektari suuruses iluaias. Ta on hoogustanud siinset viljeelu, olnud Mahtra külavanem ja Juuru vallavolikogu liige. Juuru gümnaasiumis ja Hagudi põhikoolis õpetas lastele vene keelt. Meilt ta ei küsinud, kas vene keelt znajete? Aga vangutas muu jutu sekka pead ja ütles arvustavalt, et otšen ploho utshjatsa russkii jazõk – nüüdsel ajal.
“ema oli Eesti iluaianduse pioneer
Ühtset tervikut moodustav iluaed koosneb Terje sõnul neljast erinevast osast, mis rajatud saviseguse mullaga põllulapile. Ta peatus ühte liiki lepa juures (nimetus läks kõrvust mööda) ja ütles, et selle istutas oma ema auks ja mälestuseks. Terje selgitas, et ema Laine Lepp oli Eesti iluaianduse pioneer.
Silma hakkavad kopsakad raudkivid. Esimese osana kujundatud eesaias näeb püsilillepeenraid ja kiviktaimlaid. Teises osas voolab vesi ühest veesilmast teise. Vahepeal palus võõrustaja külalised maja terrasile erinevaid veinisorte proovima. Edasi kutsus Terje kogu seltskonna enda järel jalutama kuiva jõe sängi. Alpiaia lookleval teel vahelduvad erinevad haljastused. Kaldaid ääristavad kääbusokaspuuliigid ja mägitaimed. Kusagil osutas ta vesikanepile, aga lisas täiendava küsimuse peale kiirelt juurde, et sellest mõnuainet ei saavat. Viimases osas, turbaaias, võib imetleda rododendronite suurte õite rohkust.
Iluaia kodulehe andmetel kasvab Terje kodus 343 okaspuu taksonit, lehtpuid-põõsaid on 154. Teiste taimerühmade taksonite arv: roose 50, flokse 50, kõrrelisi 25, astilbesid 30, rododendroneid 15. Kokku 667 taksonit, lisaks lillemaailm ja alpitaimed.
Raba talu eluhoonet kaunistab tähis „Kaunis kodu 2003”.
Urmas Saard & Kärt Saard
