Tunamullu 27. novembril valis Tori vallavolikogu Lauri Luuri uutes mõõtmetes sündinud Tori valla esimeseks vallavanemaks. Juba aastal 2011 sai temast Are vallavanem, aga enne seda töötas neli aastat abivallavanemana. Seega laias laastus tosin aastat omavalitsuse tippjuhi kogemusi. Kuna oleme sama valla mehed ja mingist hetkest märkamatult saanud sinatuttavateks, siis kulgeb vestlus mõistetavalt nüüdki samas vaimus.
→Ütlesid Tori valla esimesel sünnipäeval Sindi seltsimajja kogunenud rahvale: tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb ka armastus – armastus ka Tori valla vastu. Mida ütled kolm kuud hiljem?
[pullquote]mõistan neid, kes on haldusreformi järgselt nimetanud Torit värdvallaks[/pullquote]Tegelikult ütlesin seda väga läbimõeldult. Pean tunnistama, et ühtepidi ma mõistan neid, kes on haldusreformi järgselt nimetanud Torit värdvallaks. Eks alguses oligi segadust. Panime erinevatest kohtadest tulnud inimesed kokku ja siis hakati sagima. Üksteist ei tuntud. Vaadati, kes on kangem, kuni lõpuks selgusid jõujooned. Siis prooviti siin igasuguseid kombinatsioone harrastada. Ja aegajalt käis läbi ka mõte, et see vald ei kõlba mitte kuskile. Ma aktsepteerin seda, kui linnaäärsele asumile sobib elada pigem linna koosseisus. Aga ma ütlen, et elada saab ka Tori valla koosseisus ja mitte midagi ei lähe selle tõttu halvemaks. See on ainult emotsionaalne küsimus. Me peame mõistma, et esmalt tuleb näha vaeva, aga mitte minna kohe kodaratesse taguma. Öelda, et see ei sünni mitte kuskile, tuleb lõhki kiskuda ja ära lammutada – siis see ei ole suhtumine, millega peaks avalikus sektoris toimetama. Mina olen seda meelt, et tööd tuleb teha ja vaeva näha. Alles siis saame aru, et see ongi meie oma ja ehe koduvald. Tulles selle tsitaadi juurde tagasi, pidasin silmas vaeva nägemist, mis annaks lõpptulemusena rahuldava tulemuse, millega vaev saab tasutud.
→ Kuidas iseloomustaksid volikogu ja valitsuse vahelist praegust koostööd? Kas midagi annaks muuta koostöös paremaks?
Algus oli konarlik. On kindlasti erinevad huvid, erinevad jõujooned, erineva suurusega egod. Tänaseks on siiski pigem rahunetud. Valitsuse poolt ettevalmistatud eelnõud on varem läbi arutatud ja need leiavad üldjuhul ka volikogu heakskiidu. Ega me ei soovigi midagi enamat, kui asjad hoolega läbi mõelda ja pidada nõu volikogu liikmetega, et leida mõistlik kõigile sobiv kesktee. Areng peab olema tasakaalus nii valdkondlikult kui piirkondlikult.
→Kuidas on vallavalitsus kokku töötanud? Kas kõik on andnud endast parima?
Ma pean siiralt kiitma kogu meeskonda, sest see vaev ja pingutus mida kõik osakonnad tegid esimesel poolel aastal ja osalt ka eelmise aasta lõpuni, on olnud imetlusväärne. Sisuliselt tuli ju kõigi asjadega nullist alustada. Peale selle pidi taluma volikogust tulevat poliitilist pinget. Oli ka selline olukord, kus Vestmann peal ja Piibeleht all ning vastupidi. Käis positsioonide võtmine, mis tekitas teatavat segadust. Üldiselt alustasime suhteliselt tagasihoidliku seltskonnaga. Mehed ja naised töötasid erinevates osakondades kohati 80 tundi nädalas. Arvutitööd võeti koju kaasa ja tegutseti ülla eesmärgi nimel.
Küll ei saa öelda, et aastaga saanuks organisatsioon lõpuni valmis. Ka täna peame struktuuri ülesehitust vaatama ja tegema mõningaid ümbertõstmisi. Üks suuremaid takistus, millega me kurja vaeva näeme, on kolmes erinevas majas asumine.
“Suure omavalitsuse puhul jääb omavalitsus kaugeks
→Kas ametkond on nüüdseks lõplikult oma käe järgi komplekteeritud, või on kavas luua veel mõni ametikoht või mõni olemasolev koondada? Kuidas vallavanem näeb kultuurivaldkonna töö koordineerimist, kui kultuurinõuniku ametikoht on pikka aega täitmata?
Oleme tänaseks aru saanud, et kogukondade kaasamisel on valla elu kujundamisel oluline roll. Suure omavalitsuse puhul jääb omavalitsus kaugeks ja selles mõttes kasvab kogukondlik roll. On siis seltsid, seltsingud või lihtsalt üks grupp inimesi oma kodutänavalt, aga kaasamise mudelit tuleb arendada. Seetõttu näeme vajadust luua struktuuris vabaühenduste koordinaatori ametikoht. Talle saaks võibolla lisada teisigi ülesandeid. Me tahame, et keegi keskenduks kodanikeühenduste tegevusele. Neli korda aastas on olemas toetusmeede, keegi peaks seda menetlema. Peab kontakte koguma ja ühendustega suhtlust arendama. Tuleb minna kohapeale ja küsida, mis on teie tänaval või külas oluline – et saada taoline suhtlusvõrgustik hästi tööle. Neid saaks kaasata ka eelnõude koostamisel.
Kultuurinõunik on lapsehoolduspuhkusel. Vajadusel võtame tööle asendaja, aga praegu selge vastus puudub.
→Elanikega juteldes olen täheldanud huvi ja soovi, et vallaleht tutvustaks vallavalitsuses töötavaid ametnikke – nii nagu näiteks Sindi Sõnumites seda omal ajal tehti.
[pullquote]ettepanek on mõistlik ja arvan, et see võiks isegi päevakorda tulla[/pullquote]Mõte pole paha. Aegajalt on mingisuguseid väikseid nupukesi avaldatud. Alustades komplekteeriti vist korraga 30 inimest. Neid ei ole tutvustatud. Nüüd on inimesi juurde tulnud, viimaste kohta on teateid olnud. Aga ettepanek on mõistlik ja arvan, et see võiks isegi päevakorda tulla.
→Sindi ajaloolist raekoda hinnati valmimise hetkel kogu riigi moodsamaks omavalitsuse hooneks, nüüd jääb pinda väheseks. Kuidas kavatsetakse ruumikitsikust lahendada ja kas tingimata ikka peab kogu valitsus ühe katuse alla mahtuma?
Me asume olukorras, kus valitsus ei mahu ühe katuse alla ja ei hakkagi mahtuma. Küll olen veendunud asjades, mis on pühad. Aastavahetusel mängime me alati hümni. Ei ole nii kas me vahel mängime ja vahel ei mängi. Kui meil on raekoda, siis vallavalitsus asub raekojas, mitte kuskil mujal. Need pole kohad, millega peaks mängima. Oleme arutanud võimalust kõik ühte hoonesse mahutada ja küsinud, mis võiks olla alternatiiv. Kuna ühinemisleping ütleb, et keskus asub Sindis, kuhu omal ajal on ehitatud raekoda, siis see peabki nii jääma. Käesoleval aastal püüame muinsuskaitse eritingimused kätte saada ja asuda kiirelt projekteerima. Loodame sügisel ehitustegevusega alustada.
Valla arhitekt Kristjan Kullerkan pakkus välja ehitada raekoja kõrvale väiksemas mahus hoone, kuhu mahuks kümmekond või isegi vähem töökohta, mis lahendaks ruumipuuduse ja võimaldaks kasutust ka liikumispuudega inimestele. Külge midagi ehitada ei saa. Arhitekt leiab, et see ei sobi. Meil on kuus osakonda. Kui 52 mahub raekotta, siis ülejäänud paigutaks kõrvalhoonesse.
Kaalusime ka võimalust võtta Sindi linnas mõni muu hoone kasutusele, aga siis jääks jälle eraldi. Siiski on praegu veel väga ennatlik öelda, et me uusehituse teed läheme. Lõplik lahendus, kas uus maja või mõni muu hoone linnas, on veel lahtine. Omalt poolt olen pakkunud, et üks osa asub Sindis ja teine Saugas. Kahe maja vahet sõitmine on juba tunduvalt lihtsam, kui kolme vahel. Ajaline vahemaa on läbi Urge umbes 15 minutit.
→ Millised võiksid olla tähtsamad märksõnad tehtud töö kohta uue valla juhina?
Mis võibolla lugejat vähem huvitab, on olnud loodava organisatsiooni käima ajamine. Kahtlematult oli see suur väljakutse, kus tuli kõigil pingutada, et saada tasakaal volikogu ja valitsuse vahel. Alguses oli väga palju juhte ütlemas mida, kus ja kuidas peaks tegema. Keerukal ajal tuligi koguaeg seda tasakaalu punkti otsida. Et mitte tülli minna ja samas igas valdkonnas oleks vabadus otsustada. Käivitamine oli suur kogemus ka endale.
Elanikke rohkem kõnetavaid tulemusi on täna võibolla veel vähevõitu, aga üks aasta ongi omavalitsuse jaoks millegi ettenäitamiseks liiga lühike aeg. Positiivne on see, et eelmisel aastal suutsime üle 20 km ehitada mustkattega teid, millest 17 km tuli Sindi linna. Kevadel lõpetame pindamise. Saime tolmlevast kruusast lahti, kevad- ja sügistingimustes teede hooldamine muutub lihtsamaks. Teine märgiline asi on Sindis Pärnu maantee 27a ühiselamu, mis pole küll veel valmis, aga saab tehtud. Tegelikult on kogu Sindi linn tervikuna märgiline küsimus. Volikogusse läheb ka vana kutsekooli omandamine ja teise otsaga taotleme selle lammutamist KredEx-i vahenditest. Sellega saavutaks Sindis ühe ajastu lõpu. Pärnu maantee saaks rohkem kesktänava ilme ja muutuks ilusamaks. Rohkem tähelepanu peab pöörama muinsuskaitse pärandile.
Selja ja Tori aleviku vahelise kergliiklustee ehitus oli kavandatud juba enne haldusreformi. Tori saab uue staadioni. Me oleme sõlminud kokkuleppe Tori hobusekasvandusega, et teha sellest külastuskeskus-muuseum. Tahame tekitada kõrvuti Tori muuseumiga ühtse tervikmuuseumi.
Suured sammud on kindlasti Sauga poole peal. Sauga on üle piiri kasvanud linn, mille loomulikuks osaks on tänavavalgustus, vee- ja kanalisatsiooni torustikud, kergliiklusteed. Tuleb mõelda, kuidas Sauga ja Tammiste poolel teenuseid edasi arendada. Kas seal peaks olema algkool või põhikool.
Are on minu enda kodukoht. Seal on valupunktiks teed. Kool ja lasteaed peavad saama korda. Tähtis on sotsiaalmaja soojustamine. Mu hing on arendaja.
→ Vahetevahel ei pruugi mõni hea kavatsus toimida. Kas avalikkuse tagasihoidlikul arvamusel on seni ka mõnest plaanist loobutud?
Elame pidevates muutustes. Asjad, mis kunagi tundusid olulistena, võivad uute eesmärkide seadmisel muutuda vähem olulisteks. Võib juhtuda, et mõni asi jääbki tegemata seepärast, et pole rahastamise võimalust või puudub kogukonnal piisav huvi.
→ Kas võib kinnitada, et avalikkus on üldjuhul kõigega nõus ja tuleb valitsuse ettevõtmistega kaasa?
[pullquote]Meil ei ole tegemist eraettevõtte juhtimisega[/pullquote]Üldjuhul võib nii öelda. Meil töötab ju valitsuseski palju enda kogukonna liikmeid, mistõttu on suhtlemist ja kaasamist parasjagu palju. Laekuvate ettepanekutega püüame ikka arvestada. Meil ei ole tegemist eraettevõtte juhtimisega ja me ei vii enda asju ellu. Me peame viima ellu seda, mis on kogukonnale tähtis.
→ Mis võiks olla vallavanema nägemuses Tori valla aasta tegu?
Tegelikult me valitsuse siseselt isegi valisime selle. Kõrvaltoas on märkmed. Vaatame selle üle. Kuue-seitsme pakkumise põhjal jäi valikute sõelale kolm tegu: Sindi kergliiklusteed, Sauga tänavavalgustus, Jänesselja lasteaed.
→ Kiitmist väärivat on kindlasti palju rohkemgi. Minu meelest seegi, et kuuldavasti olevat Sindi gümnaasiumi fassaadi taastamine valla arhitekti töölaual. Kui kaugele sellega on jõutud?
Ma ei tea, kui kaugel hetkel arhitekt sellega on. Oleme siin Jüriga (Jüri Puust, Tori valla majandusosakonna juhataja) väga ühte meelt ja loodan teisigi kaasamõtlejaid leida. See on üks tähtis element, mis sellelt uhkelt koolimajalt täna puudub. Ükskõik, kas taastatakse sissekäik või jääb lihtsalt maketina ennistatud detailiks, on olemas kindel tahe ikkagi see ära teha.
→ Kas oled pidanud tõdema, et koalitsioonilepingut koostades pole osatud mõnda asja õigesti ette näha? Ja sellepärast on midagi ka viltu läinud?
Ei ole. Õnneks on leping üldsõnaline ja kirjas põhiprintsiibid. Midagi piiravat tegurit ei ole, et peaks hakkama ringi vaatama. Ühe korra sai koalitsioonilepingut muutes ühe asja välja visatud. Aga see ei seganud asjaga edasi tegelemist. Asi puudutas Tori hobusekasvandust.
“tunnustamine valla sünnipäeval
→ Kas vallal on valmimas statuut aasta inimese (või kuidas seda tiitlit iganes nimetatakse) valimiseks, või millisel viisil plaanitakse tulevikus tunnustada vallas teenekaid inimesi?
Eelnõu on valmimas, kuigi ei ole veel minu laule jõudnud. Tean, et võibolla märtsis jõutakse esimese lugemiseni. Nägemuses peaks tunnustamine toimuma valla sünnipäeval. Võibolla see aeg ka jaotub olenevalt sellest, kui palju tahame neid tunnustusi üle anda. Näiteks midagi antakse õpetajate päeval ja ettevõtjate päeval samuti. Kõik tublid inimesed on väärt tunnustamist ja kindlasti me seda teeme.
→Oluline oleks teada vallavalitsuse kui omaniku seisukohta Sindi gümnaasiumi tuleviku osas?
Gümnaasiumit saavad hoida ainult õpilased ja vanemad. Kui gümnaasiumis ei ole õpilasi, siis mina võin vallavalitsuses kasvõi pükstest välja hüpata, aga seda hoida ei jõuaks. Oleme seda arutanud nii ja naapidi, kuid tänaseks ei ole meil mitte ühtegi põhimõtet või dokumenti välja kujundatud. Kuna ühinemisleping ei näe ette millegi sulgemist, siis me neid teemasid täna ka ei ava. Koolipidamine sõltub sellest, kui palju seal on lapsi. Vallavanemana olen ma valmis kõike gümnaasiumi säilitamiseks tegema tingimusel, et saan kogukonnalt selge pooldava hoiaku. Praeguse seisuga peab vald gümnaasiumi pidamiseks täiendavalt juurde maksma 70 000 eurot. See on summa, mida riigilt ei tule. Juurde panemine tuleb millegi muu arvelt. Kui me tervikuna leiame, et gümnaasiumi pidamine on mõistlik ja vajalik, siis tuleb seda pidada. See peab olema kogukonna otsus, siis see töötab. Kui see on minu soov, siis see ei tööta. Ja ka vastupidi, kui mina ei näeks vajadust, aga kogukond peab tähtsaks, siis peale jääb ikkagi kogukonna hääl. Sindi gümnaasiumis peab olema midagi teistest eristuvat, mis toob õpilasi õppima. Tean, et mõned ei taha minna Koidulasse selle suuruse pärast ja eelistatakse väiksemat gümnaasiumi. Olulist rolli mängib mingi kallakõppe valikuvõimalus. See on koolile väljakutse, mis tuleb emba-kumba valikuga mingil hetkel ära lahendada.
→Sindis asub valla ainus gümnaasium, mistõttu eristub sellega oluliselt teistest koolidest. Küllap on igal valla koolil üksnes talle isiklikult omanäolisust, millega eristub teistest. Kui nimetaksid kõigi nelja puhul midagi, mis sulle nende iga ühe puhul kõige esimesena meenub või silma hakkab.
[pullquote]Iga kool on natuke oma juhi nägu[/pullquote]Iga kool on natuke oma juhi nägu. Sauga kool on pingutanud tipptasemel õpetajate nimel. Kool proovib olümpiaadidel võtta kõrgeid kohti. Are koolis on ruumi individuaalsusele. Seal ei aeta tipptaset taga, aga kindlasti on mõnus kodulähedane kool, kus on soe ja lihtne õppida. Tori kooliga on mul olnud väiksem kontakt, aga ta on tugev maakool oma võimalustega. Koolil on koostöö hobusekasvandusega, kus õpilased saavad olla lähemas suhtes hobustega. See on põnev võimalus.
Sindi gümnaasiumi loomulikuks osaks on traditsioonide ja eestluse hoidmine. Lippudega rivistumised, rongkäigud ja üldse lipukultuuri edendamine õpilaste isamaalises kasvatuses. Samuti erinevad sündmused, millega meie maa suurkujusid meeles peetakse ja vaimsust kujundatakse. Selles mõttes on kõik koolid omamoodi erinevad.
→Kuidas sul on õnnestunud Are kogukonna liikmena võtta kogu valla haldamist ilma teatud piirkonna (piirkondade) emotsionaalsete eelistusteta ja ühetaoliselt?
Ebavõrdsus mulle ei meeldi. Ma olen valmis enne endast midagi ära andma, aga ma tahan, et ka teistel läheks hästi. Ka minu töökabinetti astudes näed, et ma ei mõtle mitte niivõrd enda kui teiste peale. Loomulikult pean endale aru andma, et ma ei saa ära unustada ka Are kogukonda. Võin seejuures kinnitada, et ei ole Are kuidagi heldemalt olnud hoitud või soositud. Meil on valdkondlik juhtimine ja iga juht peab oma tasakaalu punktid leidma. Kui kusagil on ebakõla või tasakaalustamatust, siis kindlasti juhin ma sellele tähelepanu. Ma loodan, et see pole kuidagi midagi sellist, kus Aret kuidagi rohkem esile tõstetakse või ära unustatakse.
“Kaitseliitlane ma ei ole, aga osalen nende tegemistes hea meelega
→Räägiks ka hobidest? Kui suur on olnud kõige pirakam kala, mille oled kuivale sikutanud?
Praegu olen ma rohkem jahimees kui kalamees. Aga mul on ka kalapüügi varustus täiesti olemas ja kalapüügist tean üsna palju, sest noorest peast käisin vanaisaga koguaeg kalal. Olen saanud paari kilose haugi või kilo ja natuke peale karpkala. Midagi hiigelsuurt pole olnud juhust kuivale maale vedada. Varem käisin Ares Sauga jõel ja ka Ermistu järvel. Are pargis on karjäär, kus olen samuti õngitsenud. Olen kunagi paaril korral käinud teedeehituse trustiga ka Siberis, sealsetes rabades ja jõgedel.
Jahil meeldib käija koos koertega. Mul on üks linnukoer ja kaks Lääne-Siberi laikat. Üks on päris noor. Isal on veel karmikarvane taks. Rohkem olen mina selle taksiga metsas kui isa. Sõltuvalt jahist ja olukorrast käin siis kuni nelja koeraga jahil. Püüan neid õpetada ja treenida. Üldiselt on nad kõik metsas tublid töömehed.
[pullquote]Võtad koerad õhtuni kaasa, jooksed ennast täiesti tühjaks[/pullquote]Jahipidamine on mulle kuidagi ema piimaga sisse tulnud. Vanaisa oli jahimees, isa on jahimees. See on kirg looduse vastu, samas tekib hasart. Jahtimine on omamoodi elustiil. Sügisperioodil oli tööl hästi pingeline. Hommiku kaheksast õhtu kaheksani tegime minu kabinetis või saalis tööd. Nädalalõppudeks kuhjusid pinged nii suureks, et siis oli laupäeva hommikutel fantastiline tunne lülitada ennast ülejäänud maailmast välja. Võtad koerad õhtuni kaasa, jooksed ennast täiesti tühjaks. Seejärel oli esmaspäeval jälle hea uue värskusega alustada. Looduses rassimist naudin kuidagi erilise mõnuga. Olen Are jahimeeste seltsi esimees. Ehitame jahimaja. Tahame veel lasketiiru teha, meil on projekt olemas.
→Aga kaitseliitlasena rassid ju samuti?
Kaitseliitlane ma ei ole, aga osalen nende tegemistes hea meelega. Mind on kutsutud ka kordusõppustele. Kaitseliitlane pole ma endale aru andes sellepärast, et kõigi asjadega tegeleda lihtsalt ei jõua. Siis hakkab midagi kärisema, mida ma ei tahaks. Südames mõtlen kaitseliitlastele kaasa ja kui on kriitiline olukord, siis ma olen alati nendele olemas, aga ma püüan võtta maksimumi kordusõppustest.
Jõudumööda tegelen ka põllumajandusega.
Meeldib nokitseda puidutööd. Seegi on üks kirg, võtan sae, kirve, peitli kätte ja teen jälle midagi. Olen olnud tisler ja maja ehitaja. Mul on professionaalseid oskusi. Suudan palkmaju ehitada, aga ka betoontöid teostada. Kõik need asjad on käpas.
Are koolis on rahvatantsu pererühmad, kellega tahaks minna suvel Tallinnasse laulu- ja tantsupeole.
Urmas Saard