Homsest pühapäevani ehk 30. juunist 2. juulini kestvate Pärnu Hansapäevade alguseni on jäänud loetud tunnid. Keskaja ja pärandkultuuri festival, mis viib nõiaväega juurte juurde, on kohe algamas ja alates tänase päeva teisest poolest käib vallikraavi kõrval asuval aasal ning Munamäe pargis vilgas askeldamine.
Kõrgel redelil turnis mees ja parandas katust. Alles siis, kui ta möödujale selja tagant hüüatas, tundsin nõndanimetatud isehakanud bürgermeistri hääle järgi ära. Polnud ju peas uhket faasanisulgedega ehitud sametmütsi ega redelipulkadel näha pikkade ja teravate ninadega madalaid kingasid. Aga juba homme keskpäeval jalutab Pärnu hansapäevade peakorraldaja Mart Tõnismäe pika rongkäigu ees Rüütli platsilt oma tagasihoidlikku residentsi, mis veel täna vajas pisut kõpitsemist. Kuidas peaks keskaegses eesti keeles infopunkti nimetama, seda Mart täna veel öelda ei osanud, aga loodetavasti on homne päev tänasest targem.
Avataval keskaja turul tõmmati telke üles, tänapäevase kraana abil tõsteti suuremaid ja väiksemaid saunasid autodelt maha. Kibekiire ettevalmistus käis käsitöömeistrite laada, loomaküla, rüütliküla, nõiaküla avamiseks. Hansapäevadel näeb vibu- ja kirveturniire, saab külastada lasteküla ja atraktsioone, näituseid, võib teha hobusõite, reisida viikingilaeval Turm või seilata merd misjonilaevaga Jenny Kruse.
Tõnismäe sõnul jutustab ajalugu meie lugu ajas: „Hansapäevad vaatavad ajas tagasi.
Lähme juurte juurde. Lähme kividesse talletunud tarkuse juurde.“
Hansapäevadel ootab külastajaid rikkalik kontsertkava. Kolmel päeval kuuleb ja näeb kolmel laval ja hansaalal 80 etteastet: trubaduure meilt ja mujalt, keskaja kombeid ja tavasid ning palju muud. Kauplema oodatakse enam kui 400 käsitöölist-kaupmeest.
Hansapäevade vabatahtlik Valter Parve tegi juba täna meeleolu loomisel otsa lahti. Tõstis autost lapsevankri maha, sättis sellele tänapäevase LP mängija ja hakkas vanu vinüülist kettaid keerutama. Kuna Vello Orumetsal oli eile sünnipäev, siis alustas ta plaatide valikul just temast. Orumetsa repertuaaris on olnud üle 400 laulu. Oma lauludest pidas ta kõige ilusamaks „Hüvasti Mariat“.
Urmas Saard